Obsah (7)
§ 114§ 200§ 64§ 68§ 266§ 148§ 731-03-139 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.veebruar 2006. a Jõhvi Kriminaalasja number 1-03-139 (03259000193) Kohtukoosseis eesistuja Mihhail Ko
§ 114
p 6 ja § 200 lg 2 p 7 järgi; süüdistatava L.J-i süüdistuses
§ 200lg 2 p 7 ja § 148 järgi.
Lääne-Viru Maakohtu 07.oktoobri 2005.a. kohtuotsus, kriminaalasjas nr 1-469/03. Apelleeritud kohtuotsus Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Jüri Soon, tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kristel Vedro ja L.J-i kaitsja vandeadvokaat Mariann Tusti; apellatsioonid. Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Kohtla-Järve ringkonnaprokurör Mariza Lillepea Süüdistatavad Jüri Soon, töötu. L.J, FIE-metsatöödel. Varem kohtulikult karistamata. Kaitsjad Mariann Tusti (kokkuleppel), Kristel Vedro (määratud korras) osakonna RESOLUTSIOON : 1.Lääne-Viru Maakohtu 07.oktoobri 2005.a. kohtuotsus Juri Soone süüdistuses
§ 114
p 6 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning L.J-i süüdistuses
§ 200lg 2 p 7 ja § 148 järgi jätta muutmata.
Kaitsjate Mariann Tusti ja Kristel Vedro ning süüdistatava Juri Soone apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioonõiguse kasutamise soovist teatakse kirjalikult Viru Ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kohtuotsuse terviktekst tehakse teatavaks 28.veebruaril 2006.a. ringkonnakohtu kantselei kaudu. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1-03-139 1.Lääne-Viru Maakohtu 07.oktoobri 2005.a kohtuotsusega tunnistati Jüri Soon süüdi
§ 200
lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 10 (kümme) aastat vangistust, süüdi
§ 114
p 6 järgi ja karistuseks mõisteti 15 (viisteist) aastat vangistust.
§ 64
lg 1 alusel suurendati raskeimat karistust ja mõisteti liitkaristuseks 16 (kuusteist) aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.märtsist 2003.a. – 06.oktoobrini 2005.a., s.o. 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algusega 07.oktoobr 2005.a., jääb karistust kanda 13 (kolmteist) aastat 5 (viis) kuud ja 20 (kakskümmend ) päeva vangistust. Süüdistuses
§ 266
lg 2 p 3 ja
§ 148järgi mõisteti Jüri Soon õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses.
Selles osas kohtuotsust ei vaidlustatud. 1.1.Sama otsusega tunnistati L.J süüdi
§ 200
lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 10 (kümme) aastat vangistust, süüdi
§ 148
järgi ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust.
§ 64
lg 1 alusel suurendati raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõisteti 11 (üksteist) aasta vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.veebruarist 2003.a.- 06.oktoobrini 2005.a., s.o. 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. Karistuse aja kandmise algusega 07.oktoober 2005.a. jääb karistust kanda 8 (kaheksa) aastat 4 (neli) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Süüdistuses
§ 266
lg 2 p 3 järgi mõisteti L.J õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses. Selles osas kohtuotsust ei vaidlustatud. 2.Jüri Soont ja L.J-i süüdistati
§ 200lg 2 p 7 alusel selles, et nemad 12.veebruaril 2003.a. kell 10.47 meelitasid Ülo Savimägi auto ostmise ettekäändel Lääne
Viru Taluliidu kontorist Ülo Savimägi elukohta Rakvere valda Karitsa külla Jupre tallu, kus sularaha ja pangakaartide ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 12.30 kuni 13.45 lõi Jüri Soon Ülo Savimägile tuvastamata esemega vastu pead ja nägu ning L.J lõi Ülo Savimägile rusikaga näkku. Seejärel pani Jüri Soon vägivalda kasutades koos L.J-iga maas lamava Ülo Savimägi käed käeraudadega selja taha kinni ja röövis kannatanu taskust tumedast rahast rahakoti koos selles olnud sularahaga umbes 5 050 krooni ja kahe pangakaardiga. 2.1.Edasi toimetasid nad kannatanu vaheldumisi Jüri Soonele kuuluva sõiduautoga Ford Sierra r/n 139 AIC ja L.J-ile kuuluva maasturiga Toyota Landcruiser r/n 570 ARD tema pangaarvelt sularaha võtmise eesmärgil ja pangakaartide PIN koodide teadasaamiseks L.J-i elukoha rehealusesse Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Samma külas, kus nad koos sundisid kannatanut tuvastamata viisil füüsilist vägivalda kasutades pangakaartide PIN koode avaldama. Seejärel püüdis Jüri Soon Rakveres Ilu pst. 2 Hansapanga sularahaautomaadist HAN00156 Ülo Savimägi deebetkaardiga nr 6762590003914723 sularaha välja võtta, mis ei õnnestunud Ülo Savimägi öeldud vale PIN koodi ja pangakaardi konfiskeerimise tõttu. Jüri Soon helistas õige PIN koodi teada saamiseks kell 14.32 ja 14.47 oma mobiiltelefoniga Rakverest L.J-ile, kes viibides kannatanuga oma elukoha rehealuses Viru-Nigula vallas 2
(11)1-03-139 Samma külas, sundis Ülo Savimäge tuvastamata füüsilise vägivalla kasutamise abil teise pangakaardi õiget PIN koodi avaldama. Jüri Soon võttis kell 14.53 Ülo Savimägi teise pangakaardiga nr 4797310002675439 Hansapanga sularahaautomaadist HAN00156 Rakveres Ilu pst. 2 arveldusarvelt välja sularaha summas 10 000 krooni, kontojäägiks jäi 417 660,41 krooni. 2.2.13.veebruaril 2003.a. jätkasid Jüri Soon ja L.J Ülo Savimägi sularaha omastamist, võttes kell 09.20 Jõhvis Keskväljak 6 Kaubanduskeskuses asuvast Hansapanga sularahaautomaadist nr HAN0160 Ülo Savimägi arveldusarvelt deebetkaardiga nr 4797310002675439 välja sularaha summas 10 000 krooni. 14.veebruaril 2003.a. kell 06.21 püüdis Jüri Soon Kadrinas Viru tn 11 Hansapanga sularahaautomaadist HAN00165 ja kell 07.14 Rakveres Ilu pst. 2 Hansapanga sularahaautomaadist HAN00156 välja võtta Ülo Savimägi arveldusarvelt deebetkaardiga nr 4797310002675439 välja sularaha summas 10 000 krooni, kuid Ülo Savimägi lähedased olid selleks ajaks lasknud kaardi blokeerida. 3.Samuti süüdistati Jüri Soont
§ 114p 6 järgi selles, et tema 12.veebruaril 2003.a.
ajavahemikul kella 15.20 kuni 16.30 tappis tuvastamata viisil röövimise varjamise ja kontojäägi summas 417 660, 41 krooni omastamise hõlbustamise eesmärgil L.J-i elukoha rehealuses Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Samma külas Ülo Savimägi pärast tema Hansapanga deebetkaardi nr 4797310002675439 õige PIN koodi teada saamist ja arveldusarvelt sularaha summas 10 000 krooni omastamist. 4.L.J-i süüdistati
§ 148järgi selles, et tema 14.veebruaril 2003.a.
lõuna paiku koos Jüri Soonega oma elukoha rehealuses Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Samma külas mässis Ülo Savimägi surnukeha kilesse, kinnitas kile servad teibi abil, kallas surnukeha üle naftaga ja mattis rehetoa põrandasse kaevatud auku. 5.Süüdstatavd Jüri Soon ja L.J ennast neile esitatud süüdistustes süüdi ei tunnista. Maakohus leidis, et süüdistatavate süü grupilises röövimises on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Vägivalla tarvitamist Ülo Savimägi suhtes ja viimaselt rahakoti ja pangakaartide äravõtmist, samuti pangakaartide koodide nõudmist ja Ülo Savimägi arvelt 10 000 krooni väljavõtmist on L.J eeluurimisel tunnistanud. Vaatamata asjaolule, et L.J nendest tunnistustest kohtus lahti ütles, hindas kohus neid kogumis kõigi teiste asjas olevate tõenditega. Maakohus leidis, et Jüri Soone süü
§ 114p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on samuti tõendamist leidnud.
Vaatamata sellele, et kohtuarstliku ekspertiisi aktides pole õnnestunud selgitada Ülo Savimägi surma põhjust, leidis kohus, kõik tõendeid kogumis hinnates, et Jüri Soon tappis Ülo Savimägi tuvastamata jäänud viisil, tehes seda toimepandud röövimise varjamise ja Ülo Savimägi deebetkaarti kasutades sularahaautomaadist teada saadud pangakonto jäägi omastamise hõlbustamiseks. Kohus tugines L.J-i eeluurimisel antud ütlusele, et Ülo Savimägi oli surnud, kui ta peale 20 minutilist äraolekut rehe alla tagasi läks, surma saabumise ajal oli Ülo Savimägi juures ainult Jüri Soon. Kohus arvestas L.J-i ütluste tõepärasust hinnates, et tema poolt eeluurimisel röövimise kohta öeldu leidis kinnitust teiste objektiivsete tõenditega. Ülo Savimägi tapmisele Jüri Soone poolt viitab ka laiba kohtlemine. L.J-i väitel teibiti laip kilesse ja maeti tema vastuväidetele vaatamata tema rehe alla just Jüri Soone initsiatiivil. Kohus leidis, et L.J-i sellekohased ütlused on usutavad. On inimlikult mõistetav, et L.J poleks valinud matmiskohaks oma rehelaust. 3
(11)1-03-139 Kõiki tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et Ülo Savimägi tapeti ja tapjaks oli Jüri Soon. tõendatud on ka tapmise eesmärk – eelnevalt toimepandud röövimise varjamine ja Ülo Savimägi pangakontole jäänud raha hõivamise hõlbustamine. Viimasele viitab asjaolu, et tapmisele järgnenud päeval võtsid Jüri Soon ja L.J Ülo Savimägi kontolt välja 10 000 krooni, üritasid raha välja võtta ka ülejärgmisel päeval, kuid pangakaart oli blokeeritud. Maakohus leidis, et Ülo Savimägi surma põhjuse ja tapmise viisi osas tekkivaid kahtlusi ei saa antud juhul tõlgendada süüdistatava kasuks, kuna kahtluste kõrvaldamise on muutnud võimatuks süüdistatav ise oma tegevusega – sündmuskoha olustiku tahtliku muutmise ja kuriteo jälgede tahtliku hävitamisega. Samuti märkis kohus, et L.J-i süü laibarüvetamises, s.o.
§ 148
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on kohtus täielikult tõendamist leidnud tema enda eeluurimisel antud ütlustega aga ka sündmuskoha vaatlusprotokolli ja kohtuarstliku ekspertiisi aktidega. Prokurör taotles Jüri Soone õigeksmõistmist
§ 148järgi, kuna tema puhul on laibarüvetamine hõlmatud mõrva koosseisuga.
Kohus nõustus prokuröri seisukohaga. 6.Karistuse mõistmisel arvestas kohus, kuritegude raskust ja laadi, süüdistatavate süüd ja isikuid, karistust kergendavaid asjaolusid. Hinnanud ülalnimetatud tõendite alusel süüdistatavate tegevust kuriteo planeerimisel, ettevalmistamisel ja täideviimisel, leidis kohus, et kuritegusid toime pannes teadsid süüdistatavad saabuvat tagajärge ja olid tagajärje saabumise enda eesmärgiks seadnud pannes kuriteod seega toime kavatsetult. Süüdistavate karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Jüri Soon on kohtu poolt varem karistatud, karistatus kustunud, töökohta ei oma. L.J töötab FIE-na, on kohtu poolt varem karistamata. Toimepandud kuritegude raskust ja karistuse eesmärkide saavutamist arvestades leidis kohus, et süüdistatavaid tuleb karistada pikaajalise reaalse vangistusega. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 7.Lääne-Viru Maakohtu 07.oktoobri 2005.a. kohtuotsusele esitas apellatsiooni süüdistatava Jüri Soone kaitsja vandeadvokaadi abi Kristel Vedro, kes vaidlustab Jüri Soone süüdimõistmise
§ 114
p 6 ja
§ 200lg 2 p 7 järgi.
Apellant leiab, et kohtuotsus on ebaõige põhjendavas osas ja resolutsioonis. Kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik, kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ning osaliselt on rikutud protsessiõigusnorme ning ebaõigesti on kohaldatud materiaalõigusenorme. 7.1.Apellant märgib, et jääb arusamatuks, milliseid ütlusi kohus üleüldse sai lugeda tõepärasteks, kui L.J kohtuistungil ütles oma ütlustest lahti ning kinnitas, et eeluurimisel antud ütlused kajastavad uurija versiooni toimunust. Maakohus pidi kuriteo kvalifitseerimiseks
§ 114
p 6 järgi tuvastama Jüri Soonel kuriteo varjamise ja kuriteo hõlbustamise eesmärgi. Samas pole usaldusväärseid tõendeid, kas Jüri Soon sai või pidi saama ainelist kasu, kuna 12.veebruaril 2003.a. andis ta raha ja kaardid L.J-i kätte. 13.veebruaril 2003.a. võttis raha pangaautomaadist L.J ning 14.veebruaril 2003.a. Kadrinast ja Rakverest läbi sõitmine ei kinnita, et Jüri Soon püüdis raha automaadist välja võtta. 7.2.Apellant leiab, et kohtuotsuses puuduvad Jüri Soone motiivid Ülo Savimägi tapmiseks. 4
(11)1-03-139 Usaldusväärselt ei ole tõendatud Jüri Soone osalemine Ülo Savimägi grupilises röövimises ja tema poolt Ülo Savimägi tapmine. Kõrvaldamata on kahtlused, et just Jüri Soon tappis Ülo Savimägi. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta tugineb mõrva süüdistuse tõendamisel pigem L.J-i ütlustele, kui tunnistaja Valve Varimetsa ütlustele, kes on eeluurimisest alates andnud ühesuguseid ütlusi Jüri Soone viibimise kohta 12.veebruaril 2003.a. 7.3.Maakohus leidis, et lõplikult ei jää kõrvaldamata kahtlus, et Ülo Savimägi tapmises osales ka L.J, kellel olid selleks samad motiivid, mis Jüri Soonel. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks viibinud koos Ülo Savimägiga vahetult enne viimase surma saabumist. Eksperdiarvamusega ei tuvastatud, millal saabus Ülo Savimägi surm ja millise tegevuse või mille tulemusel see saabus. 7.4.Kaitsja märgib, et ei saa nõustuda kohtu tuvastatud asjaoluga, et Ülo Savimägi surm saabus Jüri Soone tegevuse tulemusel. Maakohus tuvastas, et Jüri Soon oli 12.veebruaril 2003.a. kella 14.00-15.00 ajal Rakvere linnas. On võimalik, et L.J tappis Ülo Savimägi sellel ajal ning ta ise ei soovinud ennast siduda Ülo Savimägi surma saabumisega. Välistatud ei ole ka asjaolu, et surm saabus tunde hiljem peale vägivalla tarvitamist. Maakohus ei ole sellist asjaolu üldse arvestanud, vaid on tuvastanud tapja ainult L.J-i ütlustele tuginedes. Asjaolu, et L.J poleks valinud matmiskohaks oma rehealust, ei kinnita, et Jüri Soon Ülo Savimägi tappis. Pigem vastupidi, kui L.J nägi, et Jüri Soon oli Ülo Savimägi tapnud, oli tal võimalus helistada politseisse, mitte asuda laipa peitma. L.J varjas laipa neli kuud, enne kui see leiti. Tal polnud mingit põhjust laiba varjamiseks, kui Jüri Soon Ülo Savimägi tappis. 7.5.Apellant märgib, et tõendite analüüsist tuleneb, et Jüri Soon ei ole röövimist toime pannud, mistõttu tuleb ta süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista. Kaitsja palub tühistada Lääne-Viru Maakohtu 07.oktoobri 2005.a. otsus Jüri Soone süüdimõistmises
§ 114p 6, § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõista ta esitatud süüdistuses õigeks.
8.Sama otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistav Jüri Soon, kes vaidlustab enda süüdimõistmise
§ 200lg 2 p 7, § 114 p 6 järgi.
Apellant leiab, et uurimine on olnud ühekülgne, ebaobjektiivne ja puudulik. Maakohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, mistõttu ei ole õiged. 8.1.Süüdistatav märgib, et rääkis 12.jaanuaril 2005.a. maakohtu istungil tõtt ning vastas kõikidele küsimustele, millele vastata oskas. Seevastu eeluurimisel tema vastu süüstavaid ütlusi andnud L.J keeldus kohtuistungil ütlusi andmast ja loobus eeluurimisel antud ütlustest, väites, et tema poolt eeluurimisel antud ütlused kajastavad uurija versiooni juhtunust. Oma ütlustes on L.J uurijale andnud ebamääraseid ja mitte midagi ütlevaid ütlusi. Seetõttu palub apellant kohtul keskenduda faktidele ja asitõenditele, mitte L.J-i ütlustele. Süüdistatav palub tühistada Lääne-Viru Maakohtu 07.oktoobri 2005.a. otsus ja end süüdistuses
§ 114p 6, § 200 lg 2 p 7 järgi õigeks mõista. 5
(11)1-03-139 9.Lääne-Viru Maakohtu 07.oktoobri 2005.a. otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava L.J-i kaitsja vandeadvokaat Mariann Tusti, kes leiab, et kohtuotsus on ebaõige alljärgnevatel põhjustel. 9.1.Süüdistuse kohaselt oli L.J-i poolt väidetava röövimise toimepanemise motiiviks soov elada paremat elu, süüdistuse arvamuse kohaselt puudusid L.J selleks vahendid. Apellant märgib, et kohtus on leidnud tõendamist, et süüdistaval oli lepinguline töö Eesti Energiaga, mis tagas talle piisava sissetuleku. Samuti on Hansapank pidanud teda krediidikõlbulikuks. Maakohus ei hinnanud vastuolu tunnistaja Jaanus Moldau ja Diana Mathieseni ütluste vahel, kellest viimane tegi raamataupidamist nii Jaanus Moldaule kui ka L.J-ile ja kinnitas, et veebruariks L.J Jaanus Moldau ees auto eest võlgnevust polnud. Seega on kummutatud süüdistuse väited L.J-i rahapuudusest ja vajadusest röövida Ülo Savimäge, et maksta autoliisingut. Võimalik vägivald Ülo Savimägi kallal on kohtu arvates tõendatud L.J-i eeluurimisel antud ütlustega, kus viimane väitis, et soovis Ülo Savimägile peksa anda karistuseks tema käitumisega Ester Tederi suhtes. 9.2.Apellant märgib, et selle ütluse alusel ei olnud suunatud vägivald Ülo Savimägi vara hõivamisele, vaid tegemist oli isiklike suhete pinnal tekkinud tüliga. Tõendatud pole ka vara hõivamine. Antud asjas on L.J-i eeluurimisel antud ütluste kohaselt PIN koode küsinud Jüri Soon, mitte L.J, kes pole ennast kunagi süüdi tunnistanud pangakaardilt raha hõivamises. Küll kinnitas aga kohtuistungil Jüri Soon, et raha võttis pangaautomaadist välja tema. Samuti märgib apellant, et süüdistatavad, kes kohtu seisukoha järgi olid valmis oma röövimise varjamiseks valmis tapma, ilmutasid üllatavat külmust Ülo Savimäe vara hõivamise vastu. Maakohus ei tuvastanud ümberlükkamatult, et Jüri Soon ja L.J tegutsesid kavatsetult ja teoühtselt Ülo Savimägi vara hõivamiseks vägivallaga. Apellant märgib, et kohus on asunud seisukohale, hoolimata kahest läbiviidud ekspertiisist, mis ei kinnita Ülo Savimägi surma saabumist vägivalla tagajärjel, et tegemist on tapmisega, kuna süüdistatavad ei teatanud Ülo Savimägi surmast. 9.3.L.J anti kohtu alla süüdistatuna
§ 200, 148 ja 266 järgi.
Eeluurimisel talle tapmises süüdistust ei esitatud. 2005.a. jaanuaris lükati edasi kohtuistung, kuna riiklik süüdistaja leidis, et on tekkinud alused esitada L.J-ile süüdistus Ülo Savimägi mõrvas. Nimetatud asjas viidi läbi kohtueelne uurimine ning kriminaalmenetlus lõpetati menetluse aluste puudumise tõttu. Seega kaldus maakohus kõrvale süütuse presumptsioonist ja võttis seisukoha L.J-i süü osas tegudes, mida viimane toime ei pannud ja milles ta ei ole kohtu alla antud. Sellega väljus kohus süüdistuse piiridest ja andis hinnangu L.J-i tegevusele, milles teda ei süüdistatud, mis on oluline kriminaalmenetluse rikkumine. 9.4.Apellant märgib, et kriminaalmenetluse norme on rikutud kogu menetluse vältel. Nimelt ilmusid ajakirjanduses eeluurimise ajal Ülo Savimägi surma vägivaldsena käsitlevad artiklid, sellega rikuti L.J-i süütuse presumptsiooni. L.J on kohtueelse menetluse käigus esitanud korduvalt kaebusi menetluse läbiviimise meetodite kohta, millised on olnud põhjendatud, kui tugineda näiteks asjas olevale videomaterjalile. 6
(11)1-03-139 9.5.Karistuse mõistmise osas leidis kaitsja, et kohus on põhjendamatult, jättes arvestamata L.J-i isikuomadused, mõistnud karistuseks reaalse vangistuse, jättes märkimata, miks ei olnud võimalik kohaldada
§ 73sätteid.
Samuti pole maakohus põhjendanud, miks L.J-ile süüksarvatud ühe röövimisepisoodi eest, mille puhul ei ole tuvastatud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, on maakohus pidanud õigeks karistada L.J-i 10 aastase vangistusega. 9.6.Apellant märgib, et nii pikk vangistus nõuaks mitme raskendava asjaolu esinemist ja teistsuguste isikuomadustega inimest, kelle puhul ei ole võimalik kergemate karistustega karistuse eesmärki saavutada. Otsusest ei selgu, milline oli karistuse eesmärk L.J-i puhul. Samuti jääb arusaamatuks, miks L.J-i tuleb hoolimata varasemast mittekaristatusest ja raskendavate asjaoludeta karistada
§ 148maksimummääras.
Apellant peab põhjendamatuks L.J-ilt välja mõistetud Ülo Savimägi matustega seotud kulusid Signe Roosti kasuks, kuna ta ei põhjustanud Ülo Savimäe surmaja teda ei ole selle eest süüdi mõistetud. Lähtudes eeltoodust, palub apellant tühistada Lääne-Viru Maakohtu 07.oktoobri 2005.a. otsus L.J-i süüdimõistmises
§ 200lg 2 p 7 järgi ja mõista ta nimetatud süüdistuses õigeks.
Vähendada L.J-i karistust tema süüdimõistmises
§ 148järgi.
Jätta tsiviilhagi L.J-i suhtes rahuldamata. 10.Ringkonnakohtu istungil jäid kaitsjad Mariann Tusti, Kristel Vedro ning süüdistatav Jüri Soon apellatsioonide juurde nendes toodud motiividel. Ringkonnaprokurör Mariza Lillepea palus apellatsioonide rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Kriminaalasja arutati Kriminaalmenetluse seadustiku § 334 lg 1 p 1 alusel ilma L.J-i osavõtuta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11.Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsjad ja ringkonnaprokuröri ning uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendid kogumis, leiab, et Lääne-Viru Maakohtu 07.oktoobri 2005.a. kohtuotsus Jüri Soone ja L.J-i süüdimõistmises ja karistamises on seaduslik ja piisavalt motiveeritud samuti on tõendatud kuritegude toimepanemine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tunnistanud Jüri Soone põhjendatult süüdi
§ 114
p 6 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ja L.J-i
§ 200lg 2 p 7 ja § 148 järgi.
Eelnimetatud kuritegudes on maakohtu põhjendused kooskõlas kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega. Lääne-Viru Maakohtu 07.oktoobri 2005.a. kohtuotsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §-le 342 lg 3 p 1. Apellatsioonides esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 11.1.Apellatsioonides ei ole esitatud mingeid uusi, Lääne-Viru Maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid, vaid taotletakse olemasolevate tõendite veelkordselt hindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistmist. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides ei ole esitatud mingeid selliseid asjaolusid, mis tingiksid Lääne-Viru Maakohtu järelduste ümberhindamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on Kriminaalmenetluse seadustiku § 60 ja 61 (Kriminaalmenetluse koodeksi § 50 lg 1) kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning see põhines kõigi asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel (t.lk.182-187, k.4). Seejuures on maakohtu otsuses 7
(11)1-03-139 Kriminaalmenetluse seadustiku § 312 p-de 1, 2 ja 3 (Kriminaalmenetluse koodeksi § 274 p 3) kohaselt näidatud motiivid, miks ta rajab otsuse nimelt nendele tõenditele ja loeb mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid. Seega on Lääne-Viru Maakohtu otsuse pinnalt võimalik jälgida, kuidas ja millistele tõenditele tuginedes on maakohus jõudnud siseveendumuseni selles, et Jüri Soon ja L.J panid toime nendele süüksarvatud kuriteod. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega, sest need vastavad faktilistele asjaoludele. 12.Millised tõendid kinnitavad, et Ülo Savimägi mõrvati ja mõrvariks oli Jüri Soon. Nimetatud asjaolu kinnitavad L.J-i ütlused, milliste kohaselt Ülo Savimägi suri ajal, mil ta oli koos Jüri Soonega. Süüdistatava L.J-i ütlused on kogutud Kriminaalmenetluse seadustiku sätetele vastavalt. Mõned ülekuulamised on salvestatud ka lindile. Pole ühtegi kaebust, et L.J-ilt oleks kohtueelsel menetlusel ütlusi saadud menetlusnorme rikkudes. L.J on üle kuulatud mitme uurija poolt. Seega ei saa olla väide, et ütlused kajastavad menetleja versiooni, olla õige, kuna L.J kuulati üle erinevatel aegadel, alati kaitsja juuresolekul. Asjaolu, et süüdistatav L.J kasutas maakohtus oma õigust vaikida, ei tee olematuks tema kohtueelsel menetlusel neljal korral antud ütlusi s.h ühel korral ütluste olustikuga seostamisel. 05.oktoobril 2003.a. kui L.J-ile esitati süüdistus, mis loeti ette ka kohtus, avaldas L.J , et esitatud süüdistuses end süüdi ei tunnista ning kasutas oma õigust ütlusi mitte anda. Soovis anda ütlused kohtus. Maakohtus keeldus L.J igasuguste ütluste andmisest. Seega on maakohtu käsutuses süüdistatavana ja kahtlustatavana antud ütlused, millised on antud peale Ülo Savimägi surnukeha leidmist ja milles L.J seostas end talle esitatud süüdistusega. L.J ei ole põhistanud, miks need ütlused on ebaõiged. Ta ei ole esitanud ka ühtegi põhjust, miks ta selliseid ütlusi andis, juhul kui need ütlused on ebaõiged. Ükski kohtus kontrollitud tõend ei kinnita, et L.J andis ütlusi psüühilise või füüsilise surve tulemusena. Juhul kui see nii oleks tõepoolest toimunud, siis oli L.J võimalik sellest rääkida, põhjendades, miks ta kohtueelses menetluses avaldas üksikasju, millised said olla teada üksnes Ülo Savimägiga 12.veebuaril 2003.a. kokkupuutunud isikutele ja anda ka ütlusi kuidas ja millisel moel maeti Ülo Savimägi surnukeha temale kuuluvasse elamusse. Seega asjaolu, et L.J on otsustanud vaikida, ei muuda kohtuotsuse tegemisel olukorda tema jaoks soodsamaks, sest ta on juba kohtueelses menetluses loonud kriminaalmenetluses kohtukõlbulikke tõendeid. 12.1.Ka tunnistaja Tõnu Runini ütlustega, et Jüri Soon tuli talle Vohnjasse järele, ta kaevas augu kanali jaoks. Ülo Savimägi laip leiti L.J-ile kuuluvast elamust, kusjuures isik oli maetud mähituna kilesse ja üle kallatud naftaga. Et auk laiba matmiseks oli kaevatud L.J-i ja Jüri Soone teadmisel ja tellimisel, kinnitas tunnistaja Tõnu Runin. Eksperdiarvamused ja ekspertide antud ütlused ekspertiisiakti selgitamisel kinnitavad, et Ülo Savimägi surm ei saabunud suhkruhaiguse tõttu. Samuti ei põdenud Ülo Savimägi ühtegi haigust, mis oleks võinud kaasa tuua tema surma 12.veebruaril 2003.a. Ütluste olustikuga seostamine. 07.augustil 2003.a., mil süüdistatav L.J näitas ette kogu teekonna, milline läbiti tema ja Jüri Soone poolt koos Ülo Savimägiga Juprest Samma külla oma talus Samma külas. Tunnistaja Ester Teder, kes töötas kuulutuste vastuvõtjana ja oli Ülo Savimägi isiklik tuttav, selgitas, et Ülo Savimägi tahtis sõiduauto Sharani maha müüa. Pani kuulutuse lehte. All polnud nime, oli ainult mobiili number. Tunnistajate Tiina Teppe ja Aire Tafenau ütlustega, millest tuleneb, et Ülo Savimägi väljus töölt 12.veebruaril 2003.a. kell 12.30 paiku , öeldes, et läheb autot näitama. 8
(11)1-03-139 12.2.Hansapanga eristusest on näha, et püüti välja võtta raha. Pank konfiskeeris vale PINkoodi tõttu 1 kaardi. Algul oli ka teise kaardi PIN vale, hiljem võeti välja 10 000.- jäi 417 000 krooni. Telefonikõnede eristus, mille kohaselt on Jüri Soon ja L.J 12.veebruaril 2003.a. raha väljavõtmise ajal suhelnud ühtekokku neli korda, kusjuures helistas Jüri Soon L.J-ile Rakvere linnast ja L.J oli kodumasti piirkonnas. Jõhvis Hansapanga kontoväljavõttega, mille kohaselt 14.veebruaril 2003.a. püüti raha Ülo Savimägi kontolt välja võtta, kuid see ei õnnestunud, sest konto oli blokeeritud. Jõhvis käisid Jüri Soon ja L.J koos. 12.3.DNA aktiga, mille kohaselt Jüri Soone sõiduauto istmelt leiti verd, mis kuulus Ülo Savimägile. Nimetatu on tõendatud sõiduki vaatlusprotokollidega ja sõiduautodest läbiviidud võetuse teel saadu suhtes teostatud ekspertiisi tulemustega, mille kohaselt leiti sõiduauto tagaistmelt Ülo Savimägi verd. Seega on süüdistatavale Jüri Soonele kuuluvas autos veetud Ülo Savimäge. Kuna Ülo Savimäe vere jäljed on ka L.J-i riietel, siis on olnud L.J ja Ülo Savimägi vahel füüsiline kokkupuude. Kuna süüdistatav Jüri Soon kinnitas korduvalt, et ta ei ole andnud temale kuuluvat sõidukit teiste isikute kasutusse, siis sellest järeldub, et süüdistatavad vedasid Ülo Savimäge ise. Et Ülo Savimägi on 12.veebruaril 2003.a. olnud nii L.J-i kui Jüri Soone sõiduautos kinnitas L.J kohtueelsel menetlusel korduvalt - 27.juulil, 06.augustil ja 17.oktoobril 2003.a. ja ütluste olustikuga seostamisel. Nendel ülekuulamistel on L.J kinnitanud, et nii tema kui Jüri Soon vägivallatsesid Ülo Savimägi kallal, lüües teda, pannes viimase kätele käerauad ja seda eesmärgiga saada teada Ülo Savimägi pangakontode PIN koodid. Juba nimetatud tegevusega on täidetud
§ 200lg 2 p 7 kuriteokoosseis.
13.Süüdistatav L.J on kohtueelsel uurimisel kuni 17.oktoobrini 2003.a. kinnitanud, et tõepoolsest Jüri Soonel on olnud liiklusavarii, töötada ta ei saa. 2002.a. oktoobris on L.J ostnud endale maasturi, milline maksab 170 000 krooni, 100 000 krooni on ta maksnud Hansapangast võetud laenuga ja 70 000 maksmiseks on sõlmitud kokkulepe müüja Jaanus Moldauga. Reaalset raha aga kokkuleppe täitmiseks ei ole. Peale selle L.J kinnitas, et Ülo Savimägi kaasavõtmine tema (L.J-i) elukohta teenis eesmärki saada raha. Kuna nii L.J kui Jüri Soon olid töötud, sissetulekuid ja sääste polnud, siis järeldub, et mõlemad tegutsesid kooskõlastatult ja eesmärgiga saada Ülo Savimägilt raha. Et eesmärk realiseerus ja raha saadi, kinnitab muuhulgas ka see, et L.J täitis Jaanus Moldauga sõlmitud kokkulepet raha maksmiseks esimesel korral 14.veebruaril 2003.a. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et süüdistatavate süü grupilises röövimises, see on
§ 200
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus täielikult tõendamist leidnud. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud ka Jüri Soone süü
§ 114
p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, vaatamata sellele, et ekspertiisi arvamuses pole õnnestunud selgitada Ülo Savimägi surma põhjust. Antud juhul leiab ringkonnakohus kõiki ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates, et Jüri Soon tappis Ülo Savimägi tuvastamata jäänud viisil. Surnukeha oli maetud rehetoa põrandasse kaevatud auku ja kallatud üle naftaga. Enam kui 5 kuu jooksul surnukeha asukohta nad ei avaldanud. Antud juhul ringkonnakohus viitab kohtupraktikale (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-137-03; RT III 2004, 2, 9
(11)1-03-139 22), mille kohaselt on võimalik süüdimõistmine tapmise eest ilma surma põhjuse kindlaks tegemiseta. 14.Karistusest. Kriminaalasi Jüri Soone ja L.J-i süüdistuses saabus Lääne-Viru Maakohtusse 30.detsembril 2003.a. (t.lk.4, k.4). Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg 1 sätestab, et enne kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist kohtusse saadetud kriminaalasja arutatakse maa- ja linnakohtus kriminaalmenetluse koodeksi sätteid järgides. Lääne-Viru Maakohus arutas nimetatud kriminaalasja Kriminaalmenetluse koodeksi sätteid järgides. Kriminaalmenetluse koodeksi § 274 p-de 5 ja 6 alusel näitab kohus oma kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas motiivid vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel juhul, kui kriminaalseaduse sanktsioon näeb ette ka teisi vabadusekaotusega mitteseotud karistusi ja teisel juhul kui kohus mõistab süüdistatavale tingimusliku karistuse. Apellant Mariann Tusti väide, et maakohus ei ole põhjendanud, miks L.J-i suhtes pole võimalik kohaldada tingimuslikku karistust, on alusetu. Apellant nõue ei tulene seadusest. Kuna tingimisi karistusest vabastamise mitte rakendamine ei nõua kohtult motiveerimst. Lääne-Viru Maakohus otsuse põhiosas (t.lk.185, k.4) motiveeris piisavalt L.J-ile ja Jüri Soonele pikaajalise reaalse vangistuse mõistmist. Jüri Soone puhul arvestas maakohus, et oli mõrv, kavatsetus, plaanipärasus, arvestas tagajärge ja suhtumist. L.J-ile karistuse mõistmisel on lähtunud maakohus samadest alustest ning isikust, kes on valmis surnukeha oma koju maha matma, seega ei ole alust rääkida positiivsetest omadustest. Tulenevalt sellest mõisteti sellised karistused. Karistused on õiglased, on motiveeritud ja vastavad tuvastatud asjaoludele. Ringkonnakohus leiab, et L.J-ile karistuse mõistmisel ei ole rikutud kriminaalseadust ja seega puudub ringkonnakohtul alus mõistetud karistuse kergendamiseks. 15.Apellandi Mariann Tusti apellatsioonis sisalduv väide, et maakohus mõistis alusetult L.J-ilt välja muuhulgas ka Ülo Savimägi matustega seotud kulud kannatanu Signe Roosti kasuks, ei ole põhjendatud. Kannatanu Signe Roost on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju 31 020 krooni ja Ülo Savimägi matusekulude 11 785, 80 krooni hüvitamiseks. Lääne-Viru Maakohtu 07.oktoobri 2005.a. otsuse resolutiivosast (t.lk.186-187, k.4) tuleneb, et solidaarvastutuse korras mõisteti välja Jüri Soonelt ja L.J-ilt kannatanu Signe Roosti kasuks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 31 020 krooni ja Jüri Soonelt kannatanu Signe Roosti kasuks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 11 785, 80 krooni (matusekulud). Ülo Savimäe matustega seotud kulusid maakohtu otsuse järgi pole L.J-ilt välja mõistetud. 16.Apellant Mariann Tusti väidab (t.lk.235, k.4), et ajakirjanduses ilmusid kohtueelsel menetlusel Ülo Savimägi surma vägivaldsena käsitlevad artiklid, millega rikuti süüdistatava L.J-i süütuse presumptsiooni. Apellandi seisukohaga ei nõustu ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse koodeksi § 117 lg-s 1 (Kriminaalmenetluse koodeksi kehtivuse ajal viidi läbi kohtueelne menetlus) sätestatu kohaselt võib eeluurimise andmeid avaldada ainult menetleja loal ja tema poolt võimalikuks peetavas ulatuses, kuid seadusandja poolt on kehtestamata mistahes õiguslik vastutus selle keelu rikkumise eest. Näiteks, kui süüteo (süüteod on kuriteod ja väärteod) juhtumist ilmus artikkel ajakirjanduses, ei tähenda see veel seda, et menetleja hakkab arutama käesolevat süütegu süüdistava kallakuga ning kohus teeb süüdimõistva lahendi. Kohtupraktika näitab (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-109-96, 15.oktoober 1996.a.), et: “Euroopa Inimõiguste Komisjon on tunnistanud küll põhimõttelist võimalust, et kohtumenetluse eelne avalikkuse tähelepanu juhtimine süüdistatavale nagu 10
(11)1-03-139 näiteks vaenulik kampaania ajakirjanduses, võib põhimõtteliselt viia süütuse presumptsiooni rikkumisele (Applications Nos 8603/79, ets., Crotsiani and Others v Italy, Dec.18.12.80, D.R. 22 p 147), kuid Komisjoni sellisest seisukohast ei tulene kriminaalasja kohtueelse menetluse kohta ajaleheartikli avaldamise keeld“. Ülaltoodu alusel ja juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 337 lg 1 p 1; 343 lg 2; 345 lg 1 ja lg 2, jätab ringkonnakohus Lääne-Viru Maakohtu 07.oktoobri 2005.a. kohtuotsuse muutmata ja ning apellantide apellatsioonid rahuldamata. Mihhail Komtatnikov kohtunik Eeva Levina kohtunik 11
(11)Vladimir Rozalka kohtunik