1-06-9785\7

(06231400409)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Eveli Kallion Kriminaalasi B.M-i süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav B.M - isikukood XXX, Eesti kodanik; põhiharidusega, elukoht: XXXXXXX; töötab AS-s VIIA 3L; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 05.06.2002.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 204 lg 3 järgi - 3 kuud vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 18 kuuks; 2) 14.05.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 215 lg 2 - §25 lg 2 järgi - 6 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega; tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja advokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada B.M KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.M 2 (kahe)aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ning osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata B.M-ile kriminaalhooldaja. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta B.M-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks.
2. Välja mõista B.M-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve nr 221023778606; viitenumber mõlemal juhul 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 2 590,10 kr (kaks tuhat viissada üheksakümmend krooni ja 10 senti) ning sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. B.M isikuna, keda mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis Tallinna Linnakohtu otsusega 05.06.2002.a. karistati KrK § 204 lg 3 järgi 3-kuulise vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga ning juhtimisõiguse äravõtmisega 18 kuuks, ajal, mil karistatus oli kustumata,
3. aprillil 2006.a kella 01.35 ajal Harjumaal Keila vallas Tallinn-Paldiski mnt.
4. kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Peugeot 605 registrimärgiga 481 AOA. Samuti tema
5. septembril 2006.a. kella 23.25 ajal Harjumaal Saue vallas Tallinn-Paldiski mnt. 20.kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Sierra registrimärgiga 950 TBZ. Nende tegudega pani B.M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav B.M tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja U. Simon pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et B.M-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü täielikule omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - ärakirjaga Tallinna Linnakohtu otsusest 05.06.2002.a., mille kohaselt B.M-i on varem karistatud mootorsõiduki korduva juhtimise eest alkoholijoobes (tl. 3- 4); -väärteoprotokolliga 09.04.
6. (tl. 6) ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 09.04.2006.a., mille kohaselt mõõdeti B.M alkoholijoobeks 1,29 mg/l ; joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ta ei nõudnud (tl. 7); -väärteoprotokolliga 02.09.06.a. (tl. 45) ja joobeseisundi tuvastamise protokolliga samast kuupäevast; millest nähtuvalt nõustus ta joobeseisundi tuvastamisega indikaatorvahendiga ning kinnitas, et loobub joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest, s.h. ka vereproovis alkoholisisalduse määramisest (tl. 46); -õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl. 11 - 12) ja väljavõttega karistusregistrist (tl.13 - 14); - samuti B.M-i enda ütlustega eeluurimisel ( tl. 8, 22 – 24, 47, 49 - 50), kus ta toimepandut tunnistab ning oma käitumise hukka mõistab. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et B.M-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus B.M-i süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et B.M-i pole võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergema karistusega, s.o. rahalise karistusega. Eelnevalt liiklusalaste üleastumiste eest mõistetud rahatrahvid on tal küll tasutud, kuid see pole olnud talle piisavaks vahendiks, et hoiduda uue samaliigilise süüteo toimepanemisest. Süüdistatava ülalpidamisel on 2 alaealist last ning abikaasa on kodune. Rahalise karistuse mõistmine suuremas summas paneks raskesse materiaalsesse olukorda kogu perekonna. Samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega ka menetluskulud. Mõistes B.M-ile põhikaristusena aga vangistust, peab kohus otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. mõista vangistus tingimisi 2-aastase katseajaga, mil ta on kohustatud järgmina kontrollnõudeid ning kohtu poolt pandud kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. Samuti on põhjendatud (toimepandud kuritegu ning süüdlase isikut arvesse võttes) kohaldada B.M-i suhtes ka lisakaristust ja ära võtta temalt mootorsõiduki juhtimise õigus üle sanktsiooni keskmise määra, s.o. vähemalt kaheks aastaks. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311,
7. Kohtunik