ja § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Milvi Väin Süüdistatav K.G karistatus: tõkend: kriminaalkorras varem karistatud neljal korral, viimati Valga kohtumaja poolt 13.06.2006.a.
lg2 p 1,3järgi 6 kuud vangistust 2a katseajaga elukohast lahkumise keeld Kaitsja : vandeadvokaat Otto Preem määratud korras RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.G
lg 5 alusel asendada K.G-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades
sätteid.
alusel asendada K.G-le mõistetud vangistus 8 (kaheksa) kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (8 kuud vangistust = seega 240 päeva x 2) , s.o kokku üldkasuliku tööga 480 tundi. Üldkasulik töö tuleb K.G teha ära kahekümne nelja kuu jooksul s.o hiljemalt 21.septembriks 2009.a.
lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal K.G järgida
§-is 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid 1) elama alalises elukohas – X 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Samuti tuleb K.G määrata ühiskondliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld K.G suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista süüdistatavalt K.G-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas viis tuhat nelisada
lg 2 p 1, 3 alusel 6k vangistusega 2a katseajaga, katseajal, 13.01.2007.a kella 23.55 ajal, olles alkoholijoobes, lõi X maakonnas X majas, mis kuulub A T, elukaaslast K T käega näo ja õla piirkonda ning kui tütre K T kaitseks läks löömisele vahele ema A T siis lõi K.G teda rusikaga kukla piirkonda. Kuriteoga tekitas K.G A T füüsilist valu ja moraalset kahju ning K T alalõualuu piirkonnas põrutuse ja moraalset kahju. Teise inimese löömisega ja valu tekitamisega pani K.G toime
… selles, et tema, 05.03.2007.a kella 01.30 ajal, olles alkoholijoobes, lõi X X-X korteris, korduvalt elukaaslasele K T rusikaga vastu pead ja hammustas paremast jalast ning karjus korteris, millega oli häiritud korterite X, X ja X elanike rahu. Peksmisega tekitas K T kehavigastusi ja moraalset kahju. Rahu rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga, pani K.G toime
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi puudub. Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr K.G suhtes : Prokurör nõuab kohtus : Süüdi mõista K.G
Süüdi mõista K.G
lg.1 kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud vangistust.
kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse 6 kuu vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 8 kuud vangistust.
lg.1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 480 tundi.
lg.3 kohaselt määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat.
lg.4 alusel allutada K.G üldkasuliku töö tegemise ajaks
§-s 75 sätestatud kontrollnõuetele, s.o. panna talle
lg.1 alusel järgmised kontrollnõuded: elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu- või töökoha muutmiseks.
Menetluse käik : K.G on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav K.G ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 21.09.2007.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav K.G kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Aivar Pellja Kohtunik 21.09.2007.a. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.