1-06-16539\2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 29.mail 2007.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumaja 1-06-16539 Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Tatjana Petuhhova juuresolekul, prokuröri Rainer Amur ja kaitsja Mariann Tusti osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja M.K, XXX, eestlane, Eesti kodanik, põhiharidusega, eluk.XXX, töök.OÜ AK Viimistlus (Tatari 7), varem kohtulikult karistatud: 18.12.2001.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 197 lg.2 p.2 järgi rahatrahviga 2300.-krooni ja karistatud väärtegude toimepanemise eest Süüdistus M.K süüdistatakse selles, et olles 10.07.2005.a. joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest karistatud 02.08.2005.a. Põhja PP otsusega LS § 7419 järgi rahatrahviga 15000.-krooni (trahv tasumata), seega omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas 23.06.2006.a. kell 00.29 juhtis Harjumaal Harku vallas Harku-Nõmme teel mootorsõidukit Opel Calibra reg.nr.187AXC, olles joobeseisundis. Sellise tegevusega pani M.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav M.K tunnistas enda süüd ja seletas, et 23.06.2006.a. oli viskit joonud, kui enda autorooli istus ja tegi avarii. Kohtuistungil uuritud tõendid ja tõendatuks tunnistatud asjaolud M.K omas kehtivat karistust joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest: 02.08.2005.a. Põhja PP otsusega karistati teda LS § 7419 järgi rahatrahviga 15000.krooni, trahv on tasumata (tl 3,4,10). 23.03.2006.a. laboratoorse uuringu alkoholidele nr.2338 kohaselt M.K veri sisaldas etüülalkoholi 2,14 %o (tl 8). Väärteoprotokolli kohaselt 30.07.2006.a. M.K juhtis sõidukit olles alkoholijoobes, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid ja ilmastiku tingimusi, mille tõttu sõiduk kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja (paremale) vastu kõrgepingeliinide posti, põhjustas liikllusõnnetuse, tekitades tervisekahjustusi J.P’ule ja iseendale ning varalise kahju M.K-le ja Eesti Energiale, juhtis sõidukit, kui tema juhtimisõigus oli ära võetud alates 05.06.06-04.09.2006.a., turvavöö ei olnud kinnitatud, rikkudes sellega LE p.68.5, 2 70.1, 76.1 ja 123 ning pannes toime LS § 741 lg.2, 74 17 lg.1, 7419 lg.1 ja 7435 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo (tl 7). 29.08.2006.a. otsusega väärteoasjas nr.2314,06,016908 karistati M.K LS § 74 17 lg.1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, so 6000.-krooni ning V™S § 29 lg.1 p.4 alusel lõpetati väärteomenetlu LS § 7419 lg.1, 74 1 lg.2 ja 74 35 lg.1 kohastes väärtegudes, sest tema teos on kuriteo tunnused (tl 2). Kohtuliku arutamise järeldused Sõiduki joobeseisundis juhtimise kohta koostas 30.07.2006.a. vanemkonstaabel Marge Mäekivi väärteoprotokolli nr.AB811555, menetlusaluse isiku lahtris kirjutas M.K ”protokolliga tutvunud”. Mootorsõiduki juhtimine on vältav tegu ning kõik juhtimise ajal toimepandud liiklusrikkumised ei ole hõlmatud ühe süüteokoosseisuga. 29.08.2006.a. otsusega väärteoasjas on M.K karistatud üksnes liiklusõnnetuse põhjustamise eest: M.K väärteo objektiivseteks tunnusteks on LE p.68.5 ja 123 nõuete rikkumine, kuid mitte auto juhtimine alkoholijoobes, so LE p.76.1 nõude rikkumine. LE p.76.1 nõude rikkumise osas on väärteomenetlus lõpetatud ja alustatud kriminaalmenetlus. Seega kooskõlas Riigikohtu lahendiga 3-1-1-120-06 M.K poolt auto juhtimine alkoholijoobes on õigesti kvalifitseeritud eraldi süüteona KarS § 2 lg.3 mõttes. Omades kehtivat karistust joobeseisundis sõiduki juhtimise eest ja juhtides sõiduautot joobeseisundis, pani M.K toime teo, milles teda süüdistatakse. Süüdistatava tegu sisadab KarS § 424 ettenähtud kuriteokoosseisu: omades kehtivat karistust juhtis ta mootorsõidukit joobeseisundis. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjoluks on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg.1 p.3 kohaselt. Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega alammära suuruses, mida ei pöörata täitmisele, kui M.K uut kuritegu toime ei pane, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Põhjendatud on prokuröri poolt taotletud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine, sest kuritegu on toimepandud joobeseisundis ja M.K on liiklusalaseid rikkumisi toime pannud 15 korda (tl 10). Varasemalt M.K-le karistuseks määratud rahatrahvid on tasumata ja trahvid ei ole teda mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Kohtu arvates lisakaristus teenib süüdlase mõjutamise eesmärki ja hoiab ära võimalikud järgnevad liiklusalased seaduserikkumised. M.K enda seletustest nähtub, et töökoht on temal olemas suve hooajaks ning juhtimisõiguse puudumise tõttu ta töökohta ei kaota. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.2 alusel 1,5 palga alammäära. 3 Juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada M.K KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus 45 (nelikümmend viis) päeva. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada M.K-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 30 (kolmkümmend) päeva. KarS § 74 lg.1 alusel vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui M.K 18kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Lisakaristusena KarS § 50 kohaselt võtta M.K-lt ära sõiduki juhtimise õigus kolmeks