järgi käskmenetluses Süüdistatav N.Z isikukood XXX XXX, Eesti Vabariigi kodanik, Albu küla Albu vald Järvamaa, töökoht: OÜ M AS, varem kohtulikult karistamata, kuid karistatud väärteokorras: 20.09.2006.a Lääne Politseiprefektuuri Liiklusseaduse § 74´19 alusel rahatrahviga 10200.- krooni. Kaitsja RESOLUTSIOON Andrus Repnau Juhindudes KrMS § 180 lg.1, 3, 254 K o h u s: o t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi N.Z
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära, mis arvestades N.Z-i keskmist päevamäära Maksuameti andmetel 2006.a -152 EEK) on lähtudes on 22800 krooni (kakskümmend kaks tuhat kaheksasada krooni).
lg.1 alusel võtta N.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1-ks/ üheks/ aastaks.
lg.1 alusel määrata rahalise karistuse tasumise ositi 10 kuu 1 jooksul pärast otsuse jõustumist võrdsetes osades ehk 2280 krooni igakuuliselt tähtajaga kuni
Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurörabi Peeter Pool on teinud ettepaneku N.Z-i ` i
järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, mis keskmisest päevamäärast (N.Z'i keskmine päevasissetulek 2006.a oli 2 152 EEK.) lähtudes on 22800 krooni /kakskümmend kaks tuhat kaheksasada krooni).
lg.1 alusel võtta ära süüdimõistetult mootorsõiduki juhtimise õigust üheks aastaks.
lg.1 alusel määrata, et rahaline karistus on võimalik tasuda ositi, s.o.10 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist võrdsetes osades ehk 2280 krooni kuus Kohtu seisukoht: Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, N.Z pole varem süütegusid toime pannud, tal on kindel sissetulek.. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad, tema suhtes võib rakendada § 424 sanktsioonis ette nähtud kergemat karistusliiki – rahalist karistust. Arvestades Maksu- ja Tolliameti andmetel 2006.a/tl.26/ oli tema keskmine päevasissetulek 152 krooni, on rahalise karistuse tasumine otstarbekas määrata osade kaupa, et tagada kohtuotsuse täitmine. Samuti nõustub kohus lisakaristuse rakendamise tähtajaga. Tegemist on enamlevinud ja ohtliku liikluseeskirja rikkumisega, milles kriminaalvastutusele võtmise aluseks ongi esmasest väärteo karistusest ebapiisava järelduse tegemine. Tõendamiseseme asjaolud on selged esitatud tõenditest: - väärteoprotokolli nr. AB 809423 kinnitatud koopiast 28.08.2006.a nähtub, et samal päeval kella 07.30 ajal peeti .N.Z kinni mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis /tl. 4/ -protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta mõõteriistaga kinnitatud koopiast 28.08.2006.a nähtub, et kella 07.30 ajal näitas mõõtevahend Lion 500 nr. 1164A341 välja hingatavas õhus alkoholi 0,41 mg/l /tl. 6/ pole süüdistatav vaidlustanud ja on nõustunud /tl.9/ - otsusega /kinnitatud koopia/ väärteoasjas nr. 2510,06,003016 20.09.2006a. N.Z-i karistamisest LS § 74´19lg 1 alusel rahatrahviga 10200.-krooni/tl. 11/ - Väärteoprotokolli nr AB953786 07.10.2007.a kohaselt peeti N.Z 06.10.2007.a kella 23.50 ajal kinni Harjumaal Kose vallas Tallinn-Tartu mnt /Kose-Ristil joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisel /tl.9/ Vastavalt Wismari Haigla joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr.5496/73 07.10.2007.a kell 00.45 tuvastati kliinilise läbivaatuse indikaatorvahendiga raske alkoholijoove (3,16%o) /tl 12/. - Tunnistaja SEK ütluste kohaselt äratas 06.10.2006.a Kose Risti poolt Tartu mnt. sõitev auto tähelepanu sellega, et sõitis väga aeglaselt ja tegi imelikke manöövreid sõites vastassuunas. Kui nad jõudsid kohakuti, andis sõidukijuht tuledega märku, et temast mööda sõidetaks. Selle manöövri tegemisel aga sõiduk keeras oma autoga XXX tema sõiduki ette. Kui ta auto peatati ja ta autost välja tuli, oli tunda tugevat alkoholilõhna, juht ei suutnud 3 korralikult püsti seistagi. Kutsuti politsei kohale/tl 13/. - Tunnistaja Triin Sarapuu ütluste kohaselt 06.10.2007.a õhtul said nad väljakutse Kose-Uuemõisa –Kuivjõe ristmikule, kus pidi ringi sõitma kahtlase sõidustiiliga auto. Kohapeal selgus, et tunnistaja oli peatanud süiduki Nissan Sunny 598 ASV, mis oli sündmuskohal. Juht N.Z oli ilmsete alkoholijoobe tunnustega (koordinatsiooni ja reaktsiooni häired, alkoholilõhn suust, silmad punetasid) Konstaabel tegi indikaatorvahendiga mõõtmise, mis näitas 1,09 mg/l kohta. Juht toimetati Wismari Haiglasse ekspertiisi/tl.16/. Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistab N.Z, et sel päeval käis matustel ja sõbraga koos võtsid ära 0,75 l viina. Kuna ta pidi järgmisel päeval tööle minema. Otsustas ta autoga sõita Ardusse, et seal end välja puhata. Kose Ristil pidas politsei ta kinni ja ta viidi Tallinnasse joobeekspertiisi, mille tulemustega ta nõustus/(tl 21-23/. Seega on tuvastatud N.Z-i käitumises
MS § 180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu menetluskulud (§ 175 lg.1 p3, 4, 9 alusel - ekspertiisiasutuse kulud, määratud kaitsja tasu ja sundraha) . Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2008a on kuupalga alammäär 4350 krooni, seega sundraha II astme kuriteos 6525 krooni. Kui kohus leiab, et antud asjas tuleb rakendada KrMS § 180 lg 3 ja vähendada menetluskulusid. Sundraha 6525 krooni on ilmselt suur summa arvestades ka rahalise karistuse täitmine summas 22800 krooni on määratud tasumiseks ositi 10 kuu jooksul. Kriminaalasi lahendati käskmenetluse korras, mistõttu on alus jätta menetluskuludest pool riigi kanda. Kohtunik Katrin Puhkason 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.