) § 320 lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püss Süüdistatav J.G elukoht: X; isikukood: XXX; karistatus: kriminaalkorras varem karistatud ei ole, väärteokorras varem karistatud ei ole; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.G
lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, s.o 10 000 (kümme tuhat) krooni.
lg-te 1, 3 alusel tuleb J.G rahaline karistus tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 1000 (üks tuhat) krooni. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel sisse nõuda J.G-lt menetluskuludena riigituludesse sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 (nelisada üheksakümmend viis krooni ja kuuskümmend senti) krooni ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 148 (ükssada nelikümmend kaheksa) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „J.G, 1-07-15794, rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „J.G, 1-07-15794, menetluskulud“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. I Süüdistuse sisu J.G süüdistatakse selles, et tema, - olles eelnevalt hoiatatud Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel Tatjana Lobanovitši (Lobanovitš) poolt, et teadvalt vale ütluse andmise eest järgneb vastutus
a Tartus Riia 132 asuvas Lõuna Politseiprefektuuris kohtueelse menetluse käigus tunnistajana ülekuulamisel andis kriminaalasjas nr 05260201003 teadvalt vale ütluse selle kohta, et 01.10.2005. a peale kella 22.00 ei juhtinud Aleksandr Saar sõiduautot Lada 110, reg. märgiga XXX XXX, vaid viibis sellel ajal tema juures aadressil Tartu, X; - olles eelnevalt hoiatatud Tartu Maakohtu kohtuniku Heli Sillaotsa (Sillaots) poolt, et teadvalt vale ütluse andmise eest järgneb vastutus
a Tartus Kalevi 1 asuvas Tartu Maakohtus, andes tunnistajana ütlusi kohtumenetlusel, andis kriminaalasjas nr 1-06-6714 teadvalt vale ütluse selle kohta, et 01.10.2005. a kella 23.00 paiku ei juhtinud A. Saar sõiduautot Lada 110, reg. märgiga XXX XXX, vaid viibis sellel ajal tema juures aadressil Tartu, X Sellega pani J.G toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb J.G süüditunnistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 10 000 krooni ulatuses. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta 02.11.
järgi, ning kes oli seda ka oma allkirjaga kinnitanud, teadvalt vale ütluse selle kohta, et 01.10.2005. a peale kella 22.00 ei juhtinud A. Saar sõiduautot Lada 110, reg. märgiga XXX XXX, vaid viibis sellel ajal tema juures aadressil Tartu, X. Kohus J.G käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et J.G pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, ning et teda tuleb selle eest karistada.
lg 1 näeb valeütluse andmise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. J.G tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
§-s 58, ei ole.
lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus seda, et J.G on oma süüd tunnistanud ja tegu puhtsüdamlikult kahetsenud (tl 147). Karistusregistri teatisest (tl 152) ilmneb, et J.G varem kriminaalkorras karistatud ei ole. Teda on üks kord karistatud liiklusalaste väärtegude eest – 21.11.2007. a LS § 741 lg 1, § 74 22 lg 2 järgi rahatrahviga 4500 krooni. Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on J.G puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Arvestades aga seda, et J.G andis valeütlusi mitte ainult kohtueelses menetluses, vaid ka kohtus, ning et üldpreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab karistus valeütluse andmise eest olema tuntav, tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmise määra lähedale. Kohus asub seisukohale, et J.G-le tuleb mõista rahaline karistus 200 päevamäära.
lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuivõrd J.G 2004. a ja 2005. a deklareeritav tulu puudus (tl 149), siis tuleb temale rahalise karistuse mõistmisel lähtuda
Eeltoodust tulenevalt on J.G-le mõistetava rahalise karistuse suuruseks 10 000 krooni. 3
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus leiab, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb J.G-le võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi, s.o 1000 krooni kuus otsuse jõustumisele järgneva 10 kuu jooksul. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 5400 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 krooni (tl 157-158) ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 148 krooni (tl 156). KrMS § 180 lg-te 1, 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.