4- § 25 lg 2 järgi rahaline karistus 2500 krooni ja vangistus 30 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, elukoht XXX Süüdistus
1 ja
lg 1 järgi Menetluse liik üldmenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista D.P
4, 5 järgi ja karistada vangistusega 10 kuud. Süüdi mõista D.P
1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskemat, mõista D.P-le liitkaristus 1 (üks) aasta vangistust.
otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (30 päeva vangistust) ja mõista D.P-le liitkaristus 1 aasta ja 30 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. Välja mõista D.P-lt MC-JW kasuks 500 eurot ehk 7820.- krooni. Tunnistada MC-JW õigust tsiviilkohtumenetluse korras. hageda temale kuriteoga tekitatud moraalset kahju Välja mõista D.P-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1) sundraha – 1,5 palga alammäära – 5400.- krooni, 2) kaitsjatasu 4525.50 krooni 3) kannatanule hüvitatud sõidukulud 952.90 krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777. Asitõend: CD-ROM fotofailidega - jätta kriminaaltoimiku juurde. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS D.P süüdistatakse selles, et tema ründas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 26.06.2004.a. kella 07.00 ajal Tallinnas Paksu Margareeta juures M.CJ.W ; nimelt trepist alla kõndides pani D.P M.C-J.W jala ette, mille tulemusena viimane kukkus. M.C-J.W kukkus sel ajal taskust välja rahakott, väärtusega 800.- krooni, milles oli sularaha 300.- eurot (Eesti Panga 26.06.2004.a. kursi järgi ümber arvestatult 4696.98 krooni), juhiluba, mõnede operaatorite SIM kaardid ja Soome Punase Risti kaart. Peale rüselust sai D.P M.C-J.W rahakoti enda kätte ning jooksis seejärel minema. Seega D.P pani toime võõra vallasasja äravõtmise vägivallaga selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o.
Samuti tema, viibides 23.12.2004.a. kella 15 ajal Tallinnas Jaama tänaval Nõmme polikliinikus asuvas ooteruumis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil eelnevalt sinna TB tuttava HM poolt pandud TB kuuluva mobiiltelefoni NOKIA 6100, väärtusega 3000.- krooni. Seega D.P isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o.
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. SÜÜDISTATAVA ÜTLUSED Röövimise episoodi kohta on süüdistatav andnud ütlusi, et viibis süüdistuses märgitud kuupäeval kella 7 ajal hommikul ja sellele eelneval ajal koos sõpradega kesklinnas tänaval ja erinevates baarides, sealhulgas ka Veenuse ööklubis ja Robinsoni baaris. Tunnistas, et tutvus ühe inglise keelt rääkiva välismaalasega, kuid ei tea, millisest rahvusest isik oli. M C –Jo W ta ei tunne. Kelleltki ta 26.06.2004.a. varahommikul rahakotti ära ei võtnud, ei mäletanud, et oleks ka kedagi löönud. Seega ei tunnistanud D.P röövimise toimepanemist M C –J W suhtes. Omastamise episoodi kohta andis D.P ütlusi, et viibis 23.12.2004.a. Tallinnas Nõmme Polikliinikus, sest tahtis minna hambaarsti juurde. Ta oli III korruse ooteruumis, kus peale tema olid veel üks tütarlaps ja noormees. Esialgu istusid kõik kolmekesi ühel diivanil, 2 hiljem istusid noormees ja tütarlaps teisele diivanile. Peale seda märkas ta diivanil mobiiltelefoni, võttis selle enda kätte ja väljus ruumist. Tagasi tulles küsis seesama ooteruumis olnud noormees temalt telefoni kohta ja käskis taskud ette näidata, millest ta keeldus. Tekkis rüselus. Kui noormees lubas politsei kutsuda, püüdis ta lahkuda, sest ei soovinud politseiga tegemist teha. Süüdistatava väitel võttis ta telefoni selleks, et see omastada. Siis mõtles ümber ja tuli ooteruumi tagasi, et telefon omanikule tagastada. Kuna aga noormees tiris teda jopest ja käitus jõhkralt, kadus telefoni tagastamise soov. Õues kakluse käigus võttis ta taskust telefoni ja viskas lumme. Seega tunnistas D.P TB mobiiltelefoni omastamist. TÕENDITE ANALÜÜS JA KOHTU SEISUKOHT TB mobiiltelefoni omastamine D.P poolt on lisaks süüdistatava ütluste tõendamist leidnud ka kannatanu TB ja tunnistaja HM ütlustega, mis on sarnased ja ühtivad ka D.P ütlustega selle kohta, et 23.12.2004.a. kella 15 ajal viibisid Nõmme Polikliiniku hambaarsti eesruumis TB, HM ja D.P. Peale seda kui kannatanu ja tunnistaja istusid hambaarsti kabinetile lähemal asuvale diivanile, avastasid nad TB mobiiltelefoni №kia 6100 kadumise. Süüdistatav, kes oli ooteruumist lahkunud, tuli sinna tagasi ja siis küsis kannatanu temalt mobiiltelefoni kohta. Süüdistatav ütles, et ei ole telefoni näinud. Kuna peale nende kolme ja ühe arsti ooteruumis rohkem inimesi ei olnud, otsustas kannatanu politsei välja kutsuda. Seda kuuldes hakkas süüdistatav ära minema. Kannatanu jooksis talle järgi ja sai tema jopest kinni haarata ning nende vahel tekkis rüselus. Polikliiniku välisuks suleti, et kuni politsei tulekuni keegi välja minna ei saaks. Süüdistatav käis vahepeal WC. Politsei leidis telefoni polikliiniku tagant lumehangest. Tunnistaja V S ütlused kinnitavad, et 23.12.2004.a. sisenesid Nõmme Polikliiniku WC-sse kaks noormeest, kellest ühelt oli midagi ära varastatud. Kuni politsei tulekuni hoiti esimesena WC-sse sisenenud noormeest teise noormehe poolt kinni. Tõendeid kogumis hinnates on tõendamist leidnud, et D.P võttis Nõmme Polikliinikus hambaarstide ooteruumis peale TB ja HM poolt istekoha vahetamist diivanilt, kus nad enne istusid, oma valdusse TB mobiiltelefoni, mis oli sinna maha jäänud. Valduses olevat telefoni ta omanikule ei tagastanud, kuna tal oli soov telefon enda kasuks pöörata. Süüdistatava väide, et ta tuli ooteruumi tagasi eesmärgiga telefon omanikule tagasi anda, ei ole tõsiseltvõetav, sest kui tal selline soov oleks olnud, oleks ta võinud telefoni tagasi anda. Ta ju nägi, et kannatanu otsis telefoni ja päris ka süüdistatavalt ega too tema telefoni näinud ei ole. Kuna D.P telefoni Tanel Brockile ära ei andnud, näitab see tema kavatsust valdusse saadud telefon endale jätta. Kinnitust ei ole leidnud süüdistatava ütlused telefoni lumehange viskamise osas kannatanu juuresolekul. Kannatanu ja tunnistaja HM ütluste kohaselt süüdistatav õue ei pääsenud, sest kannatanu sai ta trepi peal kätte ja ka välisuks lukustati eesmärgiga välistada süüdistatava väljumine polikliinikust enne politsei kohalesaabumist. Kuna telefon leiti siiski õuest lume seest ja politseitöötaja Sergei Igaševi ütluste kohaselt WC akna alt lumehangest ning WC aken oli avatud, on tõenäoline, et D.P viskas selle WC aknast välja. Kuriteo kvalifikatsioon
1 järgi on õige. Kuna D.P on varem varguste eest kriminaalkorras karistatud kolm korda ning tema varasemad karistused ei ole kustunud, on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. T B sai mobiiltelefoni tagasi, mistõttu varalised nõuded tal süüdistatava vastu puuduvad. Soome kodaniku M C –J W rahakoti koos selles olnud raha ja dokumentide varguse toimepanemises on vaatamata D.P poolt kuriteo mittetunnistamisele tema süü tõendamist leidnud eeskätt kannatanu M C –J W ütlustega. 3 Kannatanu ütluste kohaselt tutvus ta ööl vastu 26.06.2004.a. ööklubis Veenus Andrei-nimelise noormehega. Koos veedeti aega ka Robinsoni baaris ja käidi Paksu Margareeta läheduses asuvas Statoili tanklas hot-doge ostmas. Statoilis oli kaasas ka üks Andrei tuttav, kes peale kauplusest väljumist nende juurest ära läks. Liikudes kesklinna poole läksid nad Estonia laeva mälestusmärgi juures üle künka trepist alla, tema ees ja Andrei tagapool. Järsku tundis ta tugevat lööki selga ristluude piirkonda, mille tagajärjel ta kukkus. Tema pükste taskust kukkus umbes poole meetri kaugusele välja rahakott. Selja taga liikunud Andrei jooksis rahakoti juurde, võttis selle maast üles ja hakkas edasi jooksma. Ta jooksis küll Andreile järgi, sai isegi riietest kinni haarata, kuid Andrei lõi talle rusikaga vastu nägu ja põgenes. Kannatanu ütluste kohaselt ei olnud peale tema ja Andrei ühtegi teist inimest läheduses, mistõttu keegi teine teda selja tagant lüüa ei saanud. Rahakoti maast haaranud noormees oli seesama Andrei, kellega ta koos aega oli veetnud ning kellega Statoili kaupluses käis. Kohtuistungil osutas kannatanu korduvalt süüdistatava peale, öeldes, et see on seesama Andrei, kes tema rahakoti koos raha ja dokumentidega varastas. Kannatanu on olnud 100 protsenti kindel, et D.P oli tema suhtes kuriteo toimepannud isikuks, ka kohtueelsel uurimisel, sest 17.04.2006.a. on ta isikute äratundmiseks esitamisel ära tundnud kolme isiku hulgast D.P. Seda tõendab äratundmiseks esitamise protokoll (lk. 126-130). Kohtulikul uurimisel andis ütlusi ka tunnistaja A P , kelle ütlused küll ei tõenda süüdistatava süüd M.C-J.W suhtes toimepandud kuriteos, kuid kinnitavad, et 26.06.2004.a. hommikul kella seitsme paiku Vana Rannavärava tänaval oli inglise keelt kõnelev välismaalane, kes on kohtusaalis viibiv kannatanu ja hoidis peast kinni ning ütles, et teda löödi. Rahakoti vargusest juttu ei olnud. D.P süüd M.C-J.W rahakoti äravõtmises tõendavad ka tunnistaja K Kisselkovi ütlused. Nimelt töötas tunnistaja 2004.a. juunis Kesklinna politseiosakonnas. Kuna politseisse pöördus Soome kodanik avaldusega, et teda on röövitud ja et enne röövimist oli viibinud ta koos teda röövinud meesterahvaga Statoilis, palus isikuvastaste kuritegude osakonna ülem tal minna Linnahalli juures asuvasse tanklasse turvakaamera salvestust vaatama. Videosalvestust vaadates nägi ta sellel kannatanut koos kahe meesterahvaga, kellest ühes tundis koheselt ära D.P , kes oli eelnevalt politsei huviorbiidis. Tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et kannatanu M.C-J.W ütlustega, äratundmiseks esitamise protokolliga ja tunnistaja Kristjan Kisselkovi ütlustega on tõendatud, et D.P on isikuks, kes kannatanult võttis 26.06.2004.a. hommikul ära rahakoti. Kuigi tunnistaja Kristjan Kisselkov ei olnud sündmuskohal ja juhtunut pealt ei näinud, tundis ta videosalvestustelt ära kannatanuga Statoili tanklas viibinud isikus D.P. Kuna kannatanu ütluste kohaselt viibis ta teda röövinud isikuga eelnevalt Statoili tankla kaupluses, kinnitavad järelikult tunnistaja K.Kisselkovi ütlused kannatanu ütlusi kuriteo toimepannud isiku kohta ja nimelt, et see oli D.P. M.C-J.W esitas süüdistatava vastu tsiviilhagi 5000 eurot, millest 500 eurot moodustab varaline kahju 4500 eurot moraalne kahju. Varaline kahju koosneb rahakoti maksumusest, rahakotis olnud sularahast 300 eurot, juhiloa maksumusest. Kannatanu ütluste kohaselt maksis Soomes kindlustus talle 241 eurot, kuid kuna kuriteo toimepannud isik on kindlaks tehtud, peab ta 241 eurot kindlustusele tagasi maksma. Kohus leidis, et tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Moraalse kahju eest hüvituse saamiseks tuleb kannatanul pöörduda tsiviilkohtusse. D.P-le oli M.C-J.W suhtes toimepandud kuriteoga seonduvalt esitatud süüdistus röövimises ja süüdistuse kohaselt seisnes vägivald kannatanule jala ette panemises, mille tagajärjel viimane kukkus. 4 Kriminaalasja kohtulikul arutamisel ei rääkinud kannatanu kordagi, et D.P oleks talle jala ette pannud enne kukkumist. Kannatanu ütluste kohaselt kukkus ta sellepärast, et süüdistatav lõi teda vastu selga. Sellise vägivalla kasutamises ei ole aga D.P-le süüdistust esitatud, prokurör kriminaalasja kohtulikul arutamisel süüdistust ei muutnud, aga kohtul ei ole õigust süüdistuse piiridest väljuda ja mõista isik süüdi sellises tegevuses, milles talle süüdistust ei ole esitatud. Kuna süüdistuses kirjeldatud vägivald – jala ette panemine - ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, ei saa D.P poolt toimepandud kuritegu kvalifitseerida röövimisena. Süüdistuse kohaselt on kannatanu ja D.P vahel peale D.P poolt rahakoti enda valdusse saamist toimunud rüselus, kuid kohtulikul uurimisel ei ole ka see tõendamist leidnud. Kannatanu sõnul D.P ainult lõi teda vastu nägu peale seda, kui ta tema särgist kinni haaras, mingist rüselusest kannatanu ei ole rääkinud. Löömises D.P-le süüdistust esitatud ei ole ja seda ei saa käsitleda rüselusena. Eeltoodu alusel tuleb D.P poolt toimepandud kuritegu ümber kvalifitseerida avalikule vargusele, mis on toime pandud ilma vägivallata. Kuna ta on varem varguste eest kriminaalkorras karistatud ning tema varasemad karistused ei ole kustunud, on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Seega tuleb kuritegu kvalifitseerida
4, 5 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et D.P suhtes puuduvad süüd välistavad asjaolud. Ta pani toime poole aasta jooksul kaks varavastast kuritegu.
Kuna ta pani kuriteod toime katseajal, tuleb mõista liitkaristus eelmise karistusega ning see tuleb D.P ka reaalselt ära kanda. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud
1 järgi rahalise karistusega karistamine. Seda ka sellepärast, et kuigi D.P väitis, et tal on töökoht AS-s B ja saab head palka, esitas ta selle tõenduseks kehtetu töölepingu ja süüdistatava väidete telefonilisel kontrollimisel kohtu poolt teatati AS-st B , et D.P nende firmas ei tööta, oli töötanud seal viimati 2006.a. juulikuus. Seega on süüdistatav esitanud kohtule ebaõiget informatsiooni oma töötamise kohta. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus juhindub KrMS § 306, § 309 lg 3. Kohtunik Rahvakohtunikud 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.