Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et O.V toimepandud tegu vastab KarS §424 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas O.V õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud O.V süüd välistavaid asjaolusid ning O.V tuleb KarS §424 järgi süüdi mõista. Süüdistatav O.V tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase O.V vastutust kergendavad asjaolud tema käitumises puuduvad, samuti puuduvad vastutust raskendavad asjaolud tema käitumises. O.V pani mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, toime rikkumise KarS §424 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et O.V-le tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas, kuna O.V omab legaalset sissetulekut. Kohus leiab, et arvestades karistuseesmärke ja O.V süü suurust, tuleb O.V KarS §424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. summas 10 000.krooni. Samuti tuleb O.V-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus. Prokurör on palunud O.V-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmeks kuuks, motiivil, et tagada O.V poolt varasemate kohtotsuste täitmine ning lastele igakuise elatusraha maksmine, kuna O.V on asunud tööle Soome Vabariiki ning tema tööga kindlustamine on seotud juhtimisõiguse olemasoluga. Samuti viitab prokurör, et O.V pani süüteo toime öisel ajal, mil tänavatel oli liiklus minimaalne ning oht tekitada liiklusohtlikke olukordi oli minimaalne. Kohus arvestab käesoleval juhul mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaja määramisel erandliku asjaoluga, et O.V on varasematest kohtuotsustest tulenevad kohustused täita ning, et O.V tööga kindlustamine on seotud juhtimisõiguse olemasoluga. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud
§-s 175 ning
lg 2 kohaselt hüvitab need
järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.
lg 2 3 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
O.V-le määratud kaitsja Otto Preem on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotlus-aruande, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses osaluse eest kaitsjatasu summas 552.24 krooni. Seoses O.V süüdimõistmisega jääb see kohtukulu O.V kanda.
lg.1 p.9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis
lg 1 p.2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (1,5x3000.-), s.o. 4500.- krooni. Vastavalt
Süüdistatavalt O.V-lt, mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ning kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 552.24 krooni - riigituludesse. Vastavalt
lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (
§-de 383 – 392). Hele Ilisson Kohtunik 10.04.2006.a. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.