Obsah (5)

§ 201§ 74§ 75§ 78§ 87

1-06-9069 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03 november 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-9069 (06231500917) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 201

lg 2 p 1 järgi lühimenetlus Prokurör Tiiu Rõõm Süüdistatav U.H Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. U.H süüdi tunnistada

§ 201lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta U.H-le mõistetud ja ärakandmata karistus, so vangistus 2 kuud U.H suhtes kohaldamata tingimusel, et U.H temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 758) 4.

§ 75

lg 1 alusel kohustada U.H täitma järgmisi kontrollnõudeid: • elada kohtu poolt määratud alalises elukohas; • ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada U.H-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.11.

2. U.H suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. U.H-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2410 (kaks tuhat nelisada kümme) krooni ja 70 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
5. U.H-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
7. I. S esitatud tsiviilhagi 1430 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning U.H-lt välja mõista I. S kasuks 1430 (üks tuhat nelisada kolmkümmend) krooni.
8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. • Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: U.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, 2006 aasta märtsis, saades korteris J. S-lt enda valdusse ajutiseks kasutamiseks I. S-le kuulunud pleieri MP3 Denver väärtusega 1430 krooni, pööras selle ebaseaduslikult oma kasuks. Seega U.H isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, pöörates ebaseaduslikult enda kasuks valduses oleva võõra vallasasja, pani toime

§ 201lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav U.H seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 11.04.2006 koostatud suulise kuriteoteate protokollist ja kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt avaldas I. S, et tema tütar andis Eldari nimelisele isikule kuulamiseks pleieri MP3 Denver maksumusega 1430 krooni. Senini ei ole pleierit tagastatud ning kannatanu helistas Eldarile, kes vastas, et on pleieri pantinud pandimajja ja väljaostmise tähtaeg on möödas. (t/l 2-4, 5-9) 2 • • • 03.05.2006 koostatud kahtlustatava U.H ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav inkrimineeritava teo toimepanemist ja seletas, et küsis Ž-lt kuulamiseks pleierit. Meeldib arvutimänge mängida, kuid nende ostmiseks puudus raha ja ta pantis pleieri. Kuna ei olnud veel 18 aastane, siis palus tuttavat I-t, et see pandiks oma nimelt. Sai 300 krooni. Hiljem väljaostmiseks raha ei olnud. Pleieri saamisel pantimise mõtet ei olnud. (t/l 12-15) 03.05.2006 koostatud kannatanu J. S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kinkisid vanemad talle pleieri uueks aastaks. Eldariga kohtudes oli pleier kaasas. Aasta alguses tahtis Eldar pleierit kuulata, kuid kannatanu ei tahtnud anda. Siiski rääkis Eldar ta ära ja ta andis pleieri. Eldar lubas selle nädala pärast tagastada. Pärast pleieri andmist ei ole ta enam Eldari näinud. Helistas korduvalt Eldarile ja küsis pleierit, kuid Eldar ütles, et kõik on korras, ta ei saa rääkida, sest on tööl. Seda, et pleier panditi, kuulis J. nimeliselt noormehelt. Saanud seda teada, helistas Eldarile, kes lubas pleieri välja osta ja tagasi anda, kuid senini seda teinud ei ole. (t/l 20-23) 03.05.2006 koostatud fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis J. S fotol nr 1 kujutatud U.H ära Eldari, kellele andis oma pleieri. (t/l 24-28) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud U.H süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute I. S ja J. S ütlusi, samuti fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud enda valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisena, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, so

§ 201lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sai süüdistatav vaidlusaluse vallasasja ajutiseks kasutamiseks enda valdusesse kannatanu nõusolekul. Hiljem aga võõrandas selle omaniku nõusolekuta, mistõttu oli taoline võõrandamine õigusvastane. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav samalaadse teo toimepanemises süüdi tunnistatud ka Tallinna Linnakohtu 18.03.2004 otsusega, seega oli süüdistatav temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal isikuks, kes on varem omastamise toime pannud. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud süüteole on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub. Kohtueelsel menetlusel esitas I. S tsiviilhagi 1430 krooni nõudes ning varaline nõue sisaldas endas süüdistatava poolt oma valdusesse saadud ja oma kasuks pööratud MP3 pleieri hinnas. Vaatamata süüdistatava poolt kannatanutele korduvalt antud lubadustele ei ole süüdistatav tekitatud kahju hüvitanud. Kohus asub seisukohael, et esitatud varaline nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks täies ulatuses väljamõistmisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava süülise käitumise tulemusena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna võib kohtu arvates arvestada kahetsust toimepandus. Süüdistatav vabastati Tallinna Linnakohtu 18.03.2004 otsusega

§ 87

lg 1 p 4 alusel karistusest ning ta paigutati kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. Kooli paigutamise tähtaja lõppedes pani ta aga koheselt toime uue samalaadse kuriteo. Seega ei teinud süüdistatav varasemast karistuse vabastamisest vajalikke järeldusi ning pidas oma vajadusi arvutimängude muretsemisel olulisemaks võõrast omandist, mille oma vajaduste rahuldamiseks pandimajja viis.

§ 201

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kriminaaltoimiku andmetest nähtuvalt puudus süüdistataval legaalne sissetulek, käesoleval ajal on ta asunud aga tööle. Kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset 3 karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad selleks piisavad vajalikud rahalised vahendid, sest süüdistataval tuleb tasuda ka kriminaalmenetluse kulu ja hüvitada varaline kahju. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Arvestades asjaolu, et süüdistatav on küll varem samalaadse kuriteo toimepanemises süüdi tunnistatud, kuid karistusest vabastatud ning arvestades süüdistatava noorust ning sellest tulenevalt ka võimalust teda mõjutada vangistust kohaldamata, peab kohus võimalikuks jätta mõistetava karistuse süüdistatava suhtes kohaldamata. Kuivõrd pärast

§ 87

lg 1 p 4 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamist pani süüdistatav toime uue samalaadse teo, siis peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale võimaluse tõestada oma soovi edaspidi hoiduda õigusvastasest käitumisest. Märt Toming kohtunik 4