1-07-3668\15

1-07- 3668 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2007.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-3668 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Jüri Paap, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Erlike Karjus Tõlk Kriminaalasi V.I ( V.I ) süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 27.septembri 2007.a. otsus Apellatsiooni esitaja advokaat Toomas Pilt Prokurör Ülle Tamm Süüdistatav V.I, ik. xxx, töökoht A autojuht, eluk. x, varem kohtulikult karistud 26.jaanuaril 2006.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg.1 ja § 215 lg.2 p.1 järgi 2 a. vangistusega tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga; Kaitsja advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 27.septembri 2007.a. V.I ( V.I ) suhtse jätta muutmata ja advokaat Toomas Pilti apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
2. novembril 2007.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik Kokkuleppemenetluses tehtud Pärnu Maakohtu 27.septembri 2007.a. otsusega tunnistati V.I süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 1 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg.2 alusel suurendati Pärnu Maakohtu
3. jaanuari 2006.a. otsuse järgi kandmata 2 a. vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 2 a. 1 kuu vangistust. KarS § 50 lg.1 alusel kohaldatud lisakaristusena võeti V.I-lt 4 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. V.I tunnistati süüdi selles, et tema, olles
4. märtsil 2006.a. karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis: 1.oktoobril 2006.a. Hiiumaal, Suuremõisa- Emmaste teel, joobeseisundis juhtis mootorsõidukit GAZ 2762, reg. numbriga xxx xxx; 17.detsembril 2006.a. Harjumaal, Rae vallas, Pikavere –Penigi teel, joobeseisundis juhtis mootorsõidukit GAZ 2762, reg. numbriga xxx xxx. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus Advokaat T. Pildi apellatsioonis taotletakse kokkuleppemenetlust reguleerivate kriminaalmenetluses seaduse sätete rikkumise tõttu esimese astme kohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja kriminaalasja Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Apellandi väidetel ei väljendanud sõlmitud kokkulepe süüdistatava V.I tegelikku tahet, milleks oli toimepandud süüteo eest rahalise karistuse mõistmine. Süüdistatav V.I sõlmis kokkuleppe vaid seetõttu, et sellest keeldumise korral ähvardanud teda veelgi raskem karistus. Esimese astme kohus ei selgitanud kohtuistungil piisava põhjalikkusega välja kokkuleppe sõlmimise tegelikke asjaolusid ja süüdistatava V.I tõelist tahet. Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-179-05 on rõhutatud, et kokkuleppemenetluses on ülimalt oluline, et kohus selgitaks välja, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, on sellega nõus ja väljendanud kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet. Selle nõude rikkumine võib olla KrMS § 339 lg.2 täheldatud kriminaalmenetluse õiguse oluliseks rikkumiseks ja toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Süüdistataval V.I kokkuleppe sõlmimiseks tegeliku tahte puudumist ilmestab asjaolu, et juba
5. septembril 2007.a. esitas ta Pärnu Maakohtule teate apellatsiooniõiguse kasutamise soovi kohta. Süüdistatava V.I karistamine rahalise karistusega võimaldaks tal jätkata töötamist AT-s Artal autojuhina, tasuda rahatrahvid ja pidada ülal kahte alaealist last. Käesolevaks ajaks on süüdistatava läbinud katseaja ning kriminaalhooldaja Elviina Assuküll on seda positiivselt hinnanud. Samuti iseloomustab süüdistatavat positiivselt tööandja esindaja Ivar Kaijanen, kelle ülekuulamist taotletakse ringkonnakohtu istungil. Taotlus I. Kajaneni ringkonnakohtu istungi tunnistajana ülekuulamiseks jäeti KrMS § 329 lg.2 korras rahuldamata. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav V.I ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni selles esitatud motiividel täies ulatuses. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles Pärnu Maakohtu
6. septembri 2007.a. otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata jätmist. Prokuröri hinnangul on kokkuleppe sõlmimisel järgitud seda menetlusliiki korraldavaid kriminaalmenetluses seaduse sätteid. Süüdistatavale oli kokkuleppe sisu ja tagajärg arusaadavad ning seda kinnitas ta kohtuistungil kohtu küsimustele vastates. Põhjendatud pole ootus, et süüdistusasja arutamisel üldmenetluse korras taotleks prokurör katseajal toimepandud korduvate õiguserikkumiste eest süüdistatava V.I leebemat karistamist kui sõlmitud kokkuleppe järgi. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsiooni väited kriminaalmenetluses õiguse olulisest rikkumisest süüdistatava V.I-ga kokkuleppe sõlmimisel ja selle kohtulikul arutamisel, ei vasta tegelikele asjaoludele. 17.detsembril 2006.a. Harjumaal, Pikavere –Peningi teel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise faktis alustatud kriminaalasja nr. 1-07-3668 kohtueelsel menetlusel esitas süüdistatav V.I Põhja Ringkonnaprokuratuurile lühimenetluse kohaldamise taotluse. 1.oktoobril 2006.a. Hiiumaal, Suuremõisa- Emmaste teel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise faktis algatatud kriminaalasjas nr.1-07-6855 on süüdistatava V.I, vandeadvokaadist kaitsja A. Koitvere juuresolekul, keeldunud Lääne Ringkonnaprokuratuuri ettepanekust kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Pärnu Maakohtu kohtuniku M. Reino määrusega liidetakse kriminaalasjad nr-ga 1-07-6855 ja 1-07-3668 V.I süüdistuses KarS § 424 järgi ning ühendatud kriminaalasi määratakse arutamisele üldmenetluse korras. Pärnu Maakohtus 27.septembril 2007.a. V.I süüdistusasja arutamiseks toimunud kohtuistungi protokollist nähtub ( tl. 124 – 128 ), et kohtuistungi rakendamise järel taotles prokurör süüdistatavaga V.I-ga kokkuleppe sõlmimiseks vaheaega. Vaheaja järel jätkus kohtuistung üldmenetluse korras süüdistatava V.I küsitlemise ja kaitsja ning prokuröri seisukohtade ärakuulamisega, misjärel teeb prokurör kohtule ettepaneku V.I süüdistusasja lahendamiseks kokkuleppemenetluse korras. Kohtule on süüdistatava V.I kinnitanud, et kaitsja ja prokurör selgitasid talle kokkuleppemenetluse ja üldmenetluse erisusi ja ta on nende sisust aru saanud. Kaitsja, vandeadvokaat Aurelia Koitver ja süüdistatav V.I kinnitavad kohtule, et prokuröriga on kokkulepe on sõlmitud süüdistatava V.I vabal tahtel. Seejärel on kohus selgitanud süüdistatavale V.I-le tema õiguseid kokkuleppemenetluses ning süüdistatav on kinnitanud nendest arusaamist. Samuti on süüdistatava V.I kohtule kinnitanud, et jääb tema vabal tahtel sõlmitud kokkuleppe juurde ning mõistab, et kokkuleppe järgi karistatakse teda reaalse vangistusega. Kohtuvaidlustes pole kaitsja A. Koitver seadnud kahtluse alla V.I süü tõendatust joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises ega toimepandud süütegude kvalifikatsiooni KarS § 424 järgi. Kaitsja hinnangul poleks üldmenetluses olnud reaalne sedavõrd leebe põhi- ja lisakaristuse mõistmine kui saavutati prokuröriga sõlmitud kokkuleppe järgi. Süüdistatava V.I on viimases sõnas kinnitanud, et kuigi tal on stressi tõttu asjast raske aru saada on kohtule esitatud kokkulepe sõlmitud tema vabal tahtel. Nimetatud asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et esimese astme kohus on süüdistatavale V.I-le selgitanud tema õigusi üld-ja kokkuleppemenetluses ning KrMS § 247 lg. 2 ja 4 kohaselt põhjalikult küsitlenud süüdistatavat V.I ja teisi kohtumenetluse pooli kokkuleppe sõlmimise asjaolude, kokkuleppes süüdistatava tõelise tahte väljendumise, kokkuleppe sisust ja tagajärjest arusaamise kohta. Apellatsioonis pole esitatud ega ringkonnakohtu istungil selgunud ühtegi faktilist asjaolu, mis mõjutanuks süüdistatavat V.I maakohtu istungil toimunud küsitlemise käigus andma kokkuleppe sõlmimise asjaoludes kohut ja teisi kohtumenetluse pooli eksitavaid ütlusi oma tegeliku tahte varjamiseks. Süüdistatav V.I kinnitas ringkonnakohtus antud ütlustes, et esimese astme kohtu istungi protokoll kajastab õigesti tema poolt Pärnu Maakohtu istungil antud ütlusi prokuröriga sõlmitud kokkuleppe sisust arusaamise ja tema vabale tahtele vastavuse kohta. Ringkonnakohtu seisukohalt ei ole kohtul menetlusosalise arvamuse, hinnangu, faktilistest asjaoludest arusaamise selgitamiseks või kontrollimiseks muud võimalust kui menetlusosalise, sh. süüdistatava küsitlemine. Süüdistatav V.I on maakohtu istungil, kohtu küsimustele prokuröriga sõlmitud kokkuleppe sisust ja tähendusest arusaamise ning selle tema vabal tahtel sõlmimise kohta, andnud selgelt ühesuguseid vastuseid. Kohtuistungi protokolli kantud süüdistatava V.I vastused kohtu küsimustele ei saa olla muul viisil mõistetavad kui prokuröriga sõlmitud kokkuleppe sisu arusaadavust ja tema vaba tahte kohasust kinnitavad. Kohtuistungi protokollist ei ilmne, et kohus, prokurör, kaitsja oleks süüdistatavale V.I-le sõlmitud kokkuleppe kohta suunavaid või mitmeti mõistetavaid küsimusi esitanud, mis võinuks süüdistatavat küsimustele vastamisel eksitada või võimaldaks tema vastuseid mitmeti tõlgendada. Asjaolu, et süüdistatav V.I soovis edasikaebe õigust kasutades reaalse vangistusega karistamist vältida, ei sea kahtluse alla tema süüdistusasja menetlemist KrMS
7. peatüki 2 jao sätete kohaselt. Apellatsioonis märgitud süüdistatava V.I võime tasuda rahaline karistus ja varem määratud trahvisummad, positiivne tööalane iseloomustus ning alaealiste laste ülalpidamiskohustus pole asjaoludeks, mis tõendaksid kohaldatud kokkuleppemenetluses kriminaalmenetluse õiguse olulise rikkumise asetleidmist. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdistatava V.I süü kokkuleppes kirjeldatud kuriteo toimepanemises on vaieldamatult tõendatud ning see on KarS § 424 järgi õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatav V.I rikkus eelmise kohtuotsusega määratud katseajal tahtlikult õiguskorda korduvalt juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Vähendamaks ja vältimaks teeliikluses hukkuvate ja terviskahju saavate inimeste hulka, teeb avalik võim jätkuvalt üha suuremaid ainelisi ja inimressursse nõudvaid jõupingutusi liiklusohutuse ja – korra tagamiseks. Joobeseisundis mootorsõidukit juhtuv isik on reaalseks ohuks kõigile teedel ning tänavatel liiklejatele. Seetõttu ei saa avaliku julgeoleku ja üldise õiglustundega kooskõlas olevaks pidada mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises süüdi oleva isiku põhjendamatud ootust leebele karistusõiguslikule kohtlemisele. Esimese astme kohus on süüdistatavale V.I-le põhi- ja lisakaristuse mõistnud kokkuleppe kohaselt ning vastavalt karistusseadustiku eri- ja üldosas sätestatule. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Pärnu Maakohtu
8. septembri 2007.a. otsuse V.I ( V.I ) suhtes muutmata ja advokaat Toomas Pilti apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN J. PAAP M. PREIMER