lg 2 p 4, 8 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Maksim Kink Süüdistatav A.I isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, põhiharidusega, ei tööta, elukoht: XXX, viibib XXX Vanglas, Varasem karistatus varem kriminaakorras karistatud kuuel korral, viimased karistused: 23.08.2005.a Narva Linnakohtu otsusega
lg 2 p 4 alusel 2 kuud; 209 lg 2 p 1,3 alusel 1 aasta;
lg 1 alusel vangistus 1 aasta 2 kuud,
kohaldamisel katseajaga 2 aastat; 06.02.2006.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4 alusel vangistus 6 kuud, liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud
kohaldamisel katseajaga 2 aastat; 12.10.2006.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 3 – 25 lg 2 vangistus 2 kuud katseajaga 3 aastat; Kaitsja Vandeadvokaadi abi Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada A.I
lg 2 p.p 4,8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 2. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt A.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. 3.
lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Narva Linnakohtu 23.augusti 2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa so 1 aasta ja 2 kuud vangistust, mõistes A.I-le lõplikuks karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. 4.
lg 1 alusel arvestada A.I karistusaja alguseks tema kinnipidamise päev so 18.mai 2007.a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav A.I selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuritegude toime panemises tunnistab täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud. A.I kaitsja hinnangul on süüdistatava süü talle inkrimineeritavates kuritegudes tõendatud. Kohus kontrollis järgmisi kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 30.01.2007.a. toimepandud varguse katse episoodis: MM poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et tema töötab firmas OÜ. 30.01.2007.a. kell 18.00 paiku lõpetati ehitusobjektil XXX töö ning lahkudes lukustati võtmega uksed. 31.01.2007.a. kell 09.00 paiku tööle jõudes aadressile XXX, Tallinn avastas tema, et ehitusobjektile on sisse murtud. Sissemurdmisest teavitati teda telefoni teel. Tema kutsus kohale politsei ja politseiga hoone ümbrust kontrollides märkas, et hoone küljel välisukse juures asuvad kindad ja ukseklaas on eest ära tõstetud. Aadressil XXX, Tallinn teostab ehitusobjektil tööd OÜ. Ehitusobjektil valve puudub. Alguses arvas tema, et varastatud on elektrilised tööriistad, kuid mõne aja pärast avastas ta teisest ruumist musta värvi spordikoti. Koti läbivaatlusel avastas ta selles tööriistad, ketaslõikuri Makita, ketassae, kaks kruvivõtit ja väikese ketaslõikuri. Antud tööriistad olid töökorras. Seoses sissetungimisega kahju tekitatud ei ole, hagi esitada ei soovi. Sissemurdmises kahtlustab tema töötaja Pavel’it, kes töötas OÜ-s kaks nädalat, kuid peale palgapäeva 19.01.2007.a. tööle enam ei ilmunud; (kd. I tl. 40-41, 53-56) Põhja Politseiprefektuuri politseivaneminspektor Veiko Ivanov poolt 31.01.2007.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabelitega, millistest nähtub, et sündmuskohaks on olnud XXX, sündmuskohta on fotografeeritud ja vaadeldud 31.01.2007.a, sündmuskoha vaatluse käigus tuvastati, et vaadeldav sündmuskoht asub aadressil XXX. Hoone ühes otsas asus kivist juurdeehitis. Hoone välisvaatlusel oli näha, et hoovi pool asus puidust kahepoolega uks, millest parempoolsel uksel on eemaldatud klaas, milline toetus vasakpoolsele uksele. Ukse juures umbes 30 cm kaugusel maas oli üks paar valgeid punaste mummudega ehituskindaid, millised võeti sündmuskohalt kaasa. Vaatluse hetkel oli uks suletud seestpoolt riiviga. Hoone peasissepääs jäi maja otsa, kus kahe poolega puidust uksed olid vaatluse hetkel avatud asendis. Parempoolse ukse vaatlusel oli näha, et lukukeel on avatud asendis, lukul silmaga nähtavad vigastused puudusid. Uksest sisenedes oli näha, et hoone seest oli restaureerimisjärgus ning kõikjal hoones oli laiali erinevaid ehitusmaterjale, tööriistu ja ehitusprügi. Uksest sisenedes jäi otse koridor, mis pööras ümber nurga, kus koridori lõpus, hoovi poole viis puidust uks, millisel oli eemaldatud klaas. Eemaldatud klaasiga ukseraami sisekülje töötlemisel daktopulbriga ilmusid parempoolse ukseraami ülaosa nähtavale sõrmejälje fragmendid, millised võeti kiletükile ja kleebiti sündmuskoha jälgede kaardile. Vaatluse käigus tuvastati veel, et koridorist pääses viide erinevasse ruumi, 3 mis vaatluse käigus tundusid olevat puutumatud. Välisuksest sisenedes koridori lõpust paremale läks trepp teisele korrusele. Trepil asusid ehitustellingud. Trepist otse üles minnes jäi puidust uks, mis vaatluse hetkel oli avatud. Uksel oli Abloy 4190 lukustussüsteem, lukukeel oli avatud asendis. Lukul silmaga nähtavad vigastusid puudusid. Ukse välisel vaatlusel oli näha murdumisjälgi luku kõrgusel ukse servas. Samuti oli samal kõrgusel uksepiidal näha murdumisjälgi. Uksest sisenedes koridori jäi vasakule kolm erineva suurusega ruumi, milliste uksed olid avatud asendis. Esimese ruumi vaatlusel oli näha, et ruumi paremas nurgas asusid erineva suurusega tühjad plastikust tööriistakohvrid ning mõned tööriistad. Ruumis olid laiali erinevad ehitusriided ja prügi. Koridorist vaadatuna teises ruumis olid mõned tööriided ning ehitusprügi. Kolmandas ruumi ees oli puidust uks, mis vaatluse hetkel oli avatud asendis. Ukse vaatlusel oli näha luku kõrgusel ukse servas murdumisjälgi. Samal kõrgusel uksepiidal oli samuti näha murdumisjälgi. Uksel oli Vasar tüüpi lukustussüsteem., millise lukukeel oli avatud asendis. Uksepiida sisekülje vaatlusel oli näha, et eemaldatud oli puidust liist, milline oli asetatud ruumi sisse, uksest 1 meetri kaugusele maha. Ruumi vaatlusel oli näha, et ruumis olid laiali erinevad auto varuosad ning täis ja tühjad papist kastid. Hoone peaukse juurest vaadatuna, paremalt diagonaalis hoonest umbes 5 meetri kaugusel lumel maas oli üks paar beeži värvi nahast kindad, millised võeti sündmuskohalt kaasa. Eemaldatud ukseklaasi töötlemisel daktopulbriga tulid nähtavale papilaarkurrustiku jäljed, millised asusid klaasi ülemisel neljandikul sise – ja välisküljel ning, millised võeti kileteibile ja kleebiti sündmuskoha jälgede kaardile; ( kd. I tl. 42-52) A.I poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et tema pani toime varguse katse. Tema töötas alates novembri keskel 2006.a ehitusobjektil XXX. Ta töötas nii sees kui ka väljas. Firmast lahkus ta pärast uut aastat – 2007.a. jaanuari keskel. 30.01.2007.a. kusagil kella 22-00-24.00 ajal läks tema mööda XXX ja sel hetkel tuli talle pähe mõte panne toime vargus. Ta otsustas sisse tungida ja võtta tööriistu, kuid milliseid nimelt, seda ta veel ei teadnud. Ta teadis, kuidas on võimalik sisse tungida, ilma midagi kahjustamata. Ta otsustas tungida sisse välisukseklaasi kaudu. Ta teadis, et sellel kinnituvad halvasti liistud, millised hoidsid klaasi raamis. Ta paigaldas ise välisuksele liistud klaasi hoidmiseks ning tema sõrmejäljed võivad olla seetõttu nii sees kui ka väljas. Ta leidis sealtsamast mingi metalleseme, eemaldas 2 liistu, võttis klaasi eest ja pani selle teise uksetiiva juurde maha. Seejärel ronis sisse, läks teisele korrusele. Ta teadis, kus lebavad tööriistad ja seetõttu läks kohe teisele korrusele. Hoones käis ta ainult teisel korrusel olevas toas, kuna teadis, kus tööriistad asuvad ja, kus on uks lahti. Ta ei hakanud mööda hoonet käima, kuna teadis, et seal paigaldatakse signalisatsiooni ja ei tahtnud lärmi. Ta avas teise korruse ukse, läks tuppa. Toast leidis ta musta värvi spordikoti suurte valgete tähtedega küljel, mis sinna nimelt oli kirjutatud, seda ta ei mäleta, vist firma nimetus. Kott oli tühi. Ta otsustas tööriistad sellesse laduda. Toast leidis ta järgmised tööriistad: suure rohelise ketaslõikuri Makita, tumedat värvi ketassae, 2 elektrilist tumerohekat kruvivõtit ning sama teise korruse koridorist võttis ta punase ketaslõikuri DWT. Kõik need ladus ta kotti, sulges koti tõmbelukuga. Sel hetkel kuulis ta sõiduauto häält. Ta jättis koti sinnasamasse tuppa ja läks alla vaatama, kes tuli. Ta nägi kahte temale tundmatut noormeest ronimas üle territooriumi tara, ta ehmus ja jooksis ära. Ta märkas, et üks inimene, nähtavasti noormees umbes 25-aastane jooksis tema järel. Kuid tema jooksis noormehe eest ära. Rohkem ta sinna kohta tagasi ei läinud, kotti ära ei võtnud. Tol päeval 30.01.2007.a. lund ei sadanud ja paistis päike, kuid oli külm. Ta oli riietanud ennast halli värvi kapuutsiga jopesse, hallidesse pükstesse, peas oli kapuuts jalas pruunid ketsid, käes mustad õhukesed sõrmkindad. Hoones ta sõrmkindaid ära ei võtnud, kuna püüdis teha kiiresti, need on õhukesed ja töö juures ei sega; (kd. I tl. 62-69) Karistusregistri väljavõtet, millisest nähtub A.I karistatuse andmed; (kd. I tl. 7173) Ajavahemikul 24.02.2007.a. kuni 26.02.2007.a. toimepandud varguse episoodis: 4 JT poolt eeluurimisel kannatanuna antud ütlusi selle kohta, et tema üüris ja elas aadressil XXX korteris. Kuuaega elas tema koos A.I-ga, kes tuli XXX ja palus, et ta laseks tal elada seni kuni leiab endale töö ja elupaiga. Tema nõustus. 24.02.2007.a. hakkas tema oma asju kottidesse korjama. Kotti pani ta ka oma ehtekarbi, millises olid sees temale kuuluvad kuldehted. Pavel nägi, kuidas ta asju pakkis ja kuhu ta mida pani. Pärast seda 24.02.2007.a. sõitis ta ära oma vanemate juurde ja asjad jäid aadressil: XXX asuvasse korterisse. A.I kasutas seda korterit. Tema palvel viis ta lapsepõlvesõbranna OG, keda ta täielikult usaldab, tema asjad uuele aadressile: XXX. 26.02.2007.a. jõudis tema vanemate juurest tagasi ja sõitis kohe aadressile XXX, kus hakkas asju lahti pakkima ja, kus avastas, et ehtekarbist puuduvad mõned kuldehted: kivita mustriga kuldsõrmus väärtusega 300 krooni, siksakkujuline sõrmus kolme valge kiviga väärtusega 800.- krooni, sinise topaaskiviga kuldsõrmus väärtusega 1000.- krooni, kuldkett väärtusega 400.- krooni, kullast rõngakujulised kõrvarõngad väärtusega 400.- krooni, kuldrist väärtusega 300.- krooni, kuldripats lõvi tähtkujuga väärtusega 300.- krooni, kokku 3500.- krooni väärtuses. Mõningaid asju nimelt: topaassõrmust ja rõngakujulisi kõrvarõngaid nägi tema Pae tänaval, Lasnamäe turul asuvas pandimajas, kui läks sinna juhuslikult 2007.a. mais. Asjade varguses kahtlustas tema kohe A.I. Ta helistas A.I-le ja ütles, et viimane tagastaks ta ehted. Pavel vastas, et ei ole tema asju võtnud ja, et ta hoolega vaataks oma asju läbi, et on ise need kaotanud. Tema aga ei saanud kuldehteid kaotada, sest pani need kuldehted karbi sisse, kabi pani kotti ja keegi peale A.I ei saanud neid asju võtta. Temale tekitati kahju 3100,00.- krooni ja soovib esitada antud summas tsiviilhagi ; (kd. I tl. 2-6, 24-27) OG poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et tema ja JTotsustasid üürida koos korterit aadressile XXX, Tallinn. J korjas oma asjad kokku ja sõitis nädalavahetusel 24.02.2007.a. vanemate juurde ning palus temal ta asjad viia teise kohta. Aadressil: XXX, Tallinn elas JT koos A.I-ga. 26.02.2007.a. esmaspäeva hommikul sõitis tema asjadele järele, JT andis talle XXX asuva korteri võtmed. A.I kodus ei olnud. Tema võttis JT kotid ja kilekotid ning viis need aadressil: XXX asuvasse korterisse. Tema ei vaadanud, milliseid asju ta viis, kõik asjad jättis ta tuppa. Ühel päeval JT teatas talle, et tal kadusid kuldehted, tema – OG mõtles, et seda tegi A.I. Ta tunneb Pavel’it kolm aastat, õppis temaga koos ühes kutsekoolis. Ta ei ole kuulnud seda, et Pavel oleks oma tuttavatelt mingeid asju varastanud, kuid JT kuldehteid võis varastada ainult tema, sest peale A.I korteris ei elanud kedagi. Tema teadis JT jutust seda, et viimane helistas Pavelile ja palus tagastada kuldehted, kuid too vastas, et ei ole tema kuldehteid võtnud. JT nägi oma kuldehteid pandimajas ja kirjutas siis avalduse politseisse; (kd. I tl. 30-34) JO poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et 24.02.2007.a. tõi pandimajja asukohaga XXX kuldehteid koguses 2,22 grammi A.I. Vormistati pandileping nr.
Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on
lg 2 p 4, 8 järgi s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse karistusena ette nähtud rahaline 7 karistus või kuni viieaastane vangistus. Vastutust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Vastutust kergendavaks asjaoluks peab kohus süüdistatava poolt oma süü tunnistamist ja kahetsemist. A.I on varem kriminaalkorras karistatud isik, uued kuriteod pani toime katseajal.
lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ei pea kohus otstarbekaks A.I karistamist rahalise karistusega, sest süüdistatav ei oma kindlat sissetulekut ega töökohta. Arvestades eeltoodut ja seda, et A.I ei ole varasematest temale mõistetud karistustest endale järeldusi teinud, jätkates kuritegude toimepanemist asub kohus seisukohale, et A.I tuleb karistada reaalse tähtajalise vangistusega. Karistuse liitmisel arvestab kohus, et 06.02.2006 ja 12.10.2006.a otsustega karistati A.I kuritegude eest, millised olid dekriminaliseeritud alates 15.03.2007.a, seega mõistes liitkaristust mitme kohtuotsuse järgi ja juhindudes
lg 2 tuleb mõistetud karistusele liita 23.08.2005.a Narva linnakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus 1 aasta 2 kuud. Kaitsja poolt kohtulikes vaidlustes avaldatud taotluse Pavel pihlakule mõistetava vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga jätab kohus tähelepanuta, kuna kohtuliku uurimise käigus ega ka oma viimases sõnas ei avaldanud süüdistatav A.I oma nõusolekut teha üldkasulikku tööd, kuid
lg 1 kohaselt saab vangistust üldkasuliku tööga asendada üksnes süüdistatava nõusolekul. Oma kuritegeliku käitumisega tekitas A.I kannatanu JT’le otsest materiaalset kahju 3100.krooni ulatuses ja kannatanu GI’ule otsest materiaalset kahju 5000.- krooni. Kannatanute poolt esitatud tsiviilhagi taotlused nimetatud summade ulatuses peab kohus põhjendatuks ning need kuuluvad A.I-lt kannatanute kasuks välja mõistmisele. Samuti kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kohtukulud ja kaitsjatasud. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.