1-06-14463\16

1-06-14463 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2007.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06- 14463 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Julia Katškovskaja, Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi Jevgeni Kuzjakini süüdistuses KarS § 117 lg.1 ja § 118 p.1 järgi; U.I ja I.A süüdistustes KarS § 307 lg.1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14.juuni 2007.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Jevgeni Kuzjakin Prokurör Natalja Vester Süüdistatav Jevgeni Kuzjakin ik. 36607010031, ehitustööline , eluk. x, varem kahel korral kohtulikult karistatud, alates 14.juunist 2007.a. viibib vahi all Tallinna Vanglas; Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 14.juuni 2007.a. otsus Jevgeni Kuzjakini suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
2. oktoobril 2007.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 14.juuni 2007.a. otsusega tunnistati Jevgeni Kuzjakin süüdi KarS § 117 lg.1 ja § 118 p.1 järgi ning mõisteti karistuseks teo eest, mis vastas mitmele eri süüteokoosseisule, 6 a. vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 307 lg.1 järgi süüdi ja karistati U.I ning I.A, kuid nende osas esimese astme kohtu otsust apellatsioonikorras ei vaidlustata. J. Kuzjakin tunnistati süüdi selles, et tema,
3. augustil 2006.a. Tallinnas, Männiku karjääris, omavahelise tüli käigus, lõi kannatanut D. L jalgade ja rusikatega pea ja keha piirkonda, tekitades kannatanule raskeid tervisekahjustusi, mis põhjustasid ohu tema elule. Süüdistatava J. Kuzjakini poolt tekitatud raskete ja elule ohtlike tervisekahjustuste tagajärjel kannatanu D. L suri kuriteopaigal. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Süüdistatava J. Kuzjakini apellatsioonide väidete kohaselt ei tahtnud ta kannatanut D. L tappa. Kannatanuga puhkenud sõnavahetuses lõi ta kannatanut paar korda. Kannatanu tõusis ning eemaldus, haaras siis peast ja kukkus. Raskes joobes ja maha kukkunud kannatanut juurde apellant ei läinud ega püüdnud teda üles tõsta. Ujumast tulnud U.I ja I.A abi lohistas ta maas lamanud kannatanu varjulisse kohta . Karjäärist lahkumisel tegi U.I ettepaneku kannatanu D. L kaas võtta, kuid apellant leidis, et kannatanu läheb toibumise järel ise koju. Apellant väljendab valmisoleku uurimiseksperimendis osalemiseks ning seab kahtluse alla kannatanu ema ütlused, kes olnud kannatanu suhtes vaenulik. Apellant ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooniga, kuna on arusaamisel, et tunnistades teda süüdi KarS § 117 lg.1 järgi, ei ole õige sama tegu enam kvalifitseerida KarS § 118 p.1 järgi. Apellandi hinnangul on ta kannatanut pekstes toime pandud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava süüteo. Süüdistatav I.A ei saanud näha apellandi ja kannatanu vahelist intsidenti. Kui ta aga seda nägi, siis tahtmatult aitas kuriteole kaasa. Ringkonnakohtul tuleks arvese võtta kannatanu D. L tervislikku seisundit, tema joobeastet ja apellandi võetud telefonikõnesid taksofirma numbrile. Sõitnud autobussiga Männikule, pöördus apellant taksoga sündmuspaika tagasi ning koos U.I ja I.A-ga sõitis sealt edasi Mustamäele. Apellant taotleb ringkonnakohtult kriminaalasja põhjalikku ja objektiivset läbivaatamist. Samuti soovib apellant, et arvesse võetakse tema psüühilist seisundit ning töö - ja elukoha olemaolu. Kuni kohtuotsuse jõustumiseni taotleb apellant tõkendina kohaldatud vahi all pidamise asendamist elukohast lahkumise keeluga. Ringkonnakohtu istungil selgitas süüdistatav J. Kuzjakin, et apellatsiooni esitamise eesmärgiks on esimese astme kohtu poolt mõistetud karistuse vähendamine ning seetõttu ei vaidlusta ta ringkonnakohtu istungil oma süüd kuriteo toimpanemises. Õigusteadmiste puudumisel ei oska ta oma tegu juriidilisel kvalifitseerida. Maakohtu poolt mõistetud vangistuse tähtaeg on liiga pikk. Pikaajalise vangistusega karistamine ei too kannatanut D. L ellu tagasi. Prokuröri arvamuse kohaselt tuleb süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata ning esimese astme kohtu otsus, s.h. süüdistatava J. Kuzjakini kohtusaalist vahi alla võtmises osas. Süüdistatava J. Kuzjakini süü kannatanule D. L eluohtliku, raske tervisekahjustuse tekitamises ja tema surma ettevaatamatus põhjustamises on vaieldamatult tõendatud. Mõistetud karistus vastab süü suurusele. Süüdistatava poolt uute kuritegude toimepanemise ja karistuse eest pakku mineku ärahoidmiseks on süüdistatava J. Kuzjakini vahi all kinnipidamine põhjendatud. Kaitsja arvamuse kohaselt võimaldab karistusseadustiku eriosa sanktsioon süüdistatavale J. Kuzjakinile leebema karistuse mõistmist. Süüdistataval J. Kuzjakinil on elukoht ja kindel töö. Kohtueelse menetluse vältel pole ta uurimiseset kõrvale hoidunud ega kriminaalmenetlust takistanud. Seetõttu pole vajadust teda kohtuliku arutamise kestel vahi all hoida. Kaitsja toetas süüdistava J. Kuzjakini taotlusi vangistuse tähtaja lühendamise ja kuni kohtuotsuse jõustumiseni tema vahi alt vabastamise kohta. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega märgib, et
4. augustil 2006.a. kuriteopaigal asetleidnud sündmuse tehiolude kirjeldamine süüdistatava J. Kuzjakini apellatsioonis kattub kriminaalasja arutamisel kohtus kindlaks tehtud asjaoludega. Süüdistatava J. Kuzjakini valmidus uurimiseksperimendist osavõtuks pole rakendatava, kuna kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus ei ole selgunud asjaolusid, mida tuleks uurimiseksperimendi korraldamise abil kontrollida. Kannatanu V. L ja raske tervisekahjustuse tagajärjel surnud D.L omavahelised isiklikud suhted ei kuulu J. Kuzjakinile esitatud süüdistuse järgi kohtuliku arutamise esemesse. Esimese astme kohtus protokollitud kannatanu V. L ütlustes ( II kd.,tl.48-49 ) ei avalda ta vähimatki vaenulikkust oma poja suhtes. Kannatanu kirjeldab poja igapäevaelu ja suhtlusringi kuulunud isikuid ilma halvustamist või vaenulikkust väljendavate hinnanguteta. Ringkonnakohus nõustub apellatsiooni väitega, et süüdistataval J. Kuzjakinil puudus kannatanu D. L tapmise tahtlus. Samale järeldusele on kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis hinnates jõudnud ka Harju Maakohus, tunnistades süüdistatava J. Kuzjakini süüdi kannatanu D. L surma põhjustamises ettevaatamatusest. Samas pole vaidlust selles, et isiklike suhete pinnal puhkenud tülis süüdistatav J. Kuzjakin tahtlikult lõi kannatanut D. L rusikate ja jalaga valimatult pähe, tekitades jõuliste löökidega kannatanule pea tömbi trauma, mis oli raske ja elule ohtlik tervisekahjustus ning mille tagajärjel, 1-3 tundi hiljem, saabus kannatanu surm. Kohtuarstliku ekspertiisi arvamuse kohaselt ( I kd., tl. 31 ) võivad kannatanul esinenud elule mitteohtlikud terviskahjustused – verevalumid ja nahamarrastused – olla saadud enesekaitse käigus või kukkumisel. Kannatanul D. L esinenud kehatüve tömp trauma võis olla tekitatud käe ja jalalöökidega 2-3 päeva enne surma saabumist
5. augustil 2006.a. Selle raske terviskahjustusega oli kannatanu D. L võimeline iseseisvalt liikuma ja mõningaid toiminguid sooritama. Kriminaalmenetluse käigus pole saadud tõendeid, mis kinnitaksid süüdistatava J. Kuzjakin süüd kannatanule D. L 2-3 päeva varem kehatüve tömbi trauma põhjustamises ja raske, elule ohtliku, terviskahjustuse tekitamises. Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad süüdistatavate J. Kuzjakini, I.A ütlused ja kohtuarstliku ekspertiisi arvamus aga vaieldamatult, et
6. augustil 2007.a. süüdistatava J. Kuzjakin poolt antud rusika ja jalalöögid pähe tekitasid kannatanule D. L raske, elule ohtliku, peatrauma, mille tagajärjel, 1-3 tundi pärast peksmist, saabus kannatanu surm. Olukorras kus isiku üks tegu vastab mitmele eri süüteokoosseisule antakse neile igaühele karistusseadustiku eriosa kohane juriidiline hinnang, kuid karistus mõistetakse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega on esimese astme kohus süüdistatava J. Kuzjakini poolt kannatanule D. L tahtlikult raske, elule ohtliku, tervisekahjustuse tekitamise õigesti kvalifitseerinud KarS § 118 p.1 ja mõistnud karistuse selle sätte sanktsiooni järgi, kuna see näeb ette KarS § 117 lg.1 sanktsioonist raskema karistuse. Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsiooni väide, nagu ei näinuks süüdistatav I.A süüdistatava J. Kuzjakini ja kannatanu D. L vahelise tüli ning kannatanu peksmist. Süüdistatav I.A ja süüdistatav U.I on esimese astme kohus antud ütlustes kirjeldanud puuoksa käes hoidva süüdistatava J. Kuzjakini poolt kannatanu D. L tagaajamist. Süüdistatav I.A on ütlustes kirjeldanud ka süüdistatava J. Kuzjakini poolt kannatanu D. L löömist rusikate ning jalgadega. Need ütlused pole vastuolus süüdistatav J. Kuzjakini enda ütlustega kannatanu D. L löömise kohta ega lahkne ka muude asjaolude kirjeldamises. Seetõttu pole ringkonnakohtul alust kahelda süüdistatavate I.A ja U.I ütluste usaldusväärsuses. Ringkonnakohtu hinnangul on ainetud süüdistatava taotlused kannatanu D. L alkoholijoobe ning süüdistatava enda psüühilises seisundi ja tema tehtud mobiiltelefoni kõnede arvesse võtmiseks mõistetud karistuse vähendamise motiividena. Tuvastatud pole kannatanu D. L raskest alkoholijoobest põhjustatud surma saabumist. Kannatanu D. L alkoholijoobes oleks pole enam etteheidetav kui kannatanuga koos alkoholi tarvitanud süüdistatava J. Kuzjakini seisnud. Süüdistatava J. Kuzjakini ütlustega on tõendatud, et mobiiltelefoni kasutas ta takso väljakutsumiseks ning takso hankimisel lahkusid kõik süüdistatavad Männiku karjäärist, jättes vigastatud kannatanu ilma abita kuriteopaigale. Süüdistatava J. Kuzjakini psüühiline seisund kuriteo toimepanemisel on kindlaks tehtud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi arvamusega, mille kohaselt oli süüdistatav tavalises alkoholijoobes ja süüdivusseisundis. Seega süüdistatava J. Kuzjakini psüühiline seisund kuriteo toimepanemisel, samuti kui temal töö- ja elukoha olemasolu oli maakohtule teada ja kohtuotsuse tegemisel arvestatavad. Apellatsioonis ega ringkonnakohtu istungil pole selgunud ühtegi olulist asjaolu, mis süüdistusasja arutamisel ja kohtulahendi tegemisel jäänuks maakohtu tähelepanuta. Karistuse mõistmisel on esimese astme kohus võtnud arvesse J. Kuzjakini süü suurust, karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistus on KarS § 63 kohaselt õigesti mõistetud karistusseadustiku eriosas raskemat karistust ettenägeva sätte sanktsiooni piires ja jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Puuduvad asjaolud, mis seaksid kahtluse alla vangistuse kohaldamise otstarbekuse ning põhjendaksid süüdistatava J. Kuzjakini karistusena mõistetud tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamist. Süüdistatava J. Kuzjakini suhtes oli kohtueelsele menetlusel tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. Süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamisel
7. juunil 2007.a. võeti süüdistatav J. Kuzjakin kohtusaalis vahi alla. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20 ja KrMS 130 lg.-te 2 ja 5 kohaselt võib süüdimõistetu vahistada uue kuriteo toimepanemise või kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest kõrvalehoidumise vältimiseks. Süüdistatavale J. Kuzjakinile on karistuseks mõistetud pikaajaline vangistus, mille täitmisest võib ta asuda kõrvale hoiduma. Seetõttu on seaduslik ja põhjendatud elukohast lahkumise keelu asendamine vahistamisega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1; § 342; § 343 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
8. juuni 2007.a. otsuse Jevgeni Kuzjakini suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN J. KATŠKOVSKAJA P. RANDMA