p 5, § 203 § 199 lg 2 p 4,7järgi ja R.K.i süüdistuses
lg 2 p 4,7,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Linnakohtu 16 detsembri 2005 otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatavad E.T. ja R.K. Prokurör Ringkonnaprokurör Ave Eisel Süüdistatavad E.T., varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, eelvangistuses viibis 10 kuud ja 19 päeva. R.K., varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 16.12.2005, eelvangistuses viibis 2 kuud 1 päev Kaitsjad Vandeadvokaadid Leelo Viil ja Vello Johanson RESOLUTSIOON Tallinna Linnakohtu 16 detsembri 2005 kohtuotsus E.T. ja R.K.i süüdistusasjas jätta muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 28 1 aprillist 2006 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 28.04.2006. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:
Ameerika 35-2 korteris pani toime Margarita Homjakova tapmise kannatanule kuulunud esemete äravõtmise ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt lõi M.Homjakovale käega näkku, sidus selja tagant kinni käed ja jalad ja olles seosega ühendanud ka kaela, tõmmates ümber kannatanu kaela nööri, riidega kinni kannatanu suu, jättis ta sellises kinniseotud asendis korteri vannituppa ja võttis korterist kaasa M.Homjakova esemeid koguväärtuses 220 599.30 krooni ja N.Homjakova vara kogusummas 8032.80 krooni. Kannatanu M.Homjakova suri peale kinnisidumist lühikese ajavahemiku jooksul lämbumise tagajärjel.
süüdi selle eest, et ta 31.12.2003 ajavahemikus 06.00-09.00 pani bensiiniga põlema N.Homjakovale kuuluva korteri aadressil Tallinn Suur-Ameerika 352, tekitades võõra asja rikkumisega olulise kahju, summas 124 304 krooni. E.T. ja R.K. on süüdi mõistetud veel ka selles, et nad nii üksinda kui ka grupis panid 21.01.2004 Pärnu linnas korduvalt toime/ E.T. 14 kuriteoepisoodi ja R.K. 2 kuriteoepisoodi/ võõra vara vargusi. Tallinna Linnakohus tunnistas E.T. süüdi
p 5 järgi ja karistas 11 aastase vangistusega,
järgi ja karistas 1 aastase vangistusega,
lg 2 p 4,7 järgi ja karistas 6 kuulise vangistusega,
lg 2 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 11 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti mõistetud raskema karistusega kaetuks Tallinna Linnakohtu 03.09.2004 otsusega mõistetud kergem karistus ja liitkaristuseks mõisteti 11 aastat vangistust. Arvati maha kantud karistus 1 aasta 6 päeva vangistust ja eelvangistuses viibitud 10 kuud ja 19 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 aastat 1 kuu ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 16.12.2005. R.K. tunnistati süüdi
lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistati 2 kuulise vangistusega,
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 03.12.2002 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti mõistetud raskema karistusega kaetuks Tallinna Linnakohtu 31.05.2005 otsusega mõistetud kergem karistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakantud karistus.
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud 2 kuud ja 1 päev ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 10 kuud ja 29 päeva vangistust, karistuse algust arvati kinnipidamise päevast, so 16.12.2005. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: 2 Esmases apellatsioonis E.T. leiab, et tema süüdimõistmine
Tema ei ole mingit tapmist ega röövimist toime pannud. Ta on andnud ütlusi, kus üksikasjalikult selgitas mis toimus. Ei võta endalt ära vastutust juhtunu eest, kuid tal ei olnud tahtlust tappa, ta ei mõelnud sellest. Ta sidus kannatanu vaid kinni ja jättis ta istuvasse asendisse, suu pani kinni et ta ei saaks karjuda. Ta tegevus oli ennemini hooletus või ettevaatamatus kannatanu suhtes mitte aga tapmine ja varastada ta ei kavatsenud. Neil olid kannatanuga normaalsed suhted, kannatanu oli temale võlgu, kuna oli andnud talle müügiks 30 000 krooni ulatuses pesu. Ka sellel päeval kannatanul külas olles, oli juttu tema rahast, kuid kannatanu ütles et ei ole raha ega asju. Temal kutsus esile emotsioonide tulva asjaolu, et kannatanu hõõrus nina, kuna teadis, et varem on kannatanu kokaiini tarvitanud, lõi ta kannatanule ruskiga näkku, millest viimane kukkus. Kannatanu ise pakkus oma asju võla katteks. Ta nõustus osa asju endale pandiks võtma kuni kannatanu 12 000 talle tagastab, kuid talle tundus, et kannatanu ei ole siiras. Ta sidus kannatanu kinni ja lubas lahti siduda, kui on asjad majast välja viinud. Et kannatanu ei segaks sidus ta viimase vannitoas boileri külge ja kontrollis, et kaela ümber olev köis kannatanut ei pooks. Et ta ei kisaks sidus kinni suu. Lahkus esimeste asjadega, siis tuli taksoga veel asjade järele ja kui oli asjade viimise lõpetanud otsustas kannatanu lahti siduda, kuid nägi, et naine oli juba surnud. Ta oli asjast vapustatud. Sõitis taksoga koju, seal kohtas kahte inimest, keda palus bensiini hankida ja koos sõideti kannatanu juurde, kus ta andis neile äraviimiseks pesumasina. Tema valas korteri bensiiniga üle ja pani põlema. Süüdistuses esitatud hulgal kannatanult ta raha ei võtnud ega ole võtnud ka kõiki süüdistuses esitatud esemeid. Kõik kannatanu asjad viis ta oma elukohta ja sealt võttis politsei need ära välja arvatud kell, kaks sõrmust, pesumasina, millised ta maha müüs. Ta ei ole esitatud hagiga nõus. Juhib tähelepanu asjaolule, et kannatanu andis aparatuuri talle ise võla katteks, kui sai aru, et kannatanu on surnud võttis veel asju. Kannatanu surm oli juhuslik. Põlevast toast sai ta ise raskusega tulema. Juhtunut elab väga üle, ei saa aru kuidas kannatanu suri, tema ei tahtnud surma, arvab, et kannatanu surm saabus ettevaatamatusest. Kahetseb toimepandut. Ta on väsinud kuritegusid toime panemast, tahab elada ausalt. Teises apellatsioonis on süüdistatav esitanud analoogsed väited toimunu kohta. Samuti väljendab süüdistatav hämmingut miks usutakse kannatanut aga mitte teda. Tema ütlused on otsuses valesti kirja pandud. Märgib, et kannatanu ei saanud teada tema tegelikku nime Einar kuna kõik teadsid teda kui Edikut. Kordab uuesti, et tema raha ei võtnud. Esitatud hagi on liialt suur. Las kannatanu tõendab, et tal raha ja asjad olid varastatud. Enamus vara on politsei poolt tagastatud.
Korteri põlema panemist ja vargusi ta tunnistab ja nendes on täielikult süüdi. Palub tapmine ümber kvalifitseerida surma põhjustamiseks ettevaatamatusest. Kolmandas apellatsioonis E.T. leiab, et tema tegevus tuleks kvalifitseerida vägivallategudena
järgi läbi
. Vabaduse võtmine tuleks kvalifitseerida
Kuna sidus kannatanu kinni, siis see tuleks kvalifitseerida
jälle läbi
, kuna kannatanu elutegevus lakkas, tuleb selline tegevus kvalifitseerida
Kahju on osaliselt heastatud, teise osa peaks kannatanu tõendama. Neljandas apellatsioonis palub E.T. tühistada linnakohtu otsus tema süüdimõistmises
p 5 järgi ja ta süüdi mõista ja karistada
Kannatanu surma ta ette ei näinud ja seda ei soovinud. Karistus tuleb mõista vastavalt
Röövimist ta samuti toime ei pannud, osa asju viis kannatanu loal ära võla katteks. Teised asjad viis ära siis, kui kannatanu oli juba surnud. 3 Muus osas kohtuotsust ei vaidlusta. S.L esitatud apellatsioonis märgib, et tema ei ole vargusi toime pannud ja on andnud ütlusi operatiivtöötajate mõjutusel, kes ähvardasid teda kuni kohtuni vahi all hoida. Tema otsustaski kuriteod enda peale võtta ja vabadusse saades kohe uurija juurde minna ning kõik ära selgitada. Tegelikult oli asi nii, et tema pidi vaid aitama oma tuttaval E.T.l Pärnust asju Tallinnasse tuua. Asjad pani E.T. ise pagasiruumi. Tee peal kinnipidamine oli temale üllatus, ta isegi ei aimanud, et asjad on varastatud. Analoogseid ütlusi andis ka E.T. kinnipidamisel. Tema aitas kaasa uurimisele, näidates ära need kohad kuhu ta oli E.T.t autoga viinud. Märgib, et operatiivtöötajate pakkumise võttis vastu ka seetõttu, et kartis kaotada töökohta. Töötas sel ajal FIE-na ehitusbrigaadis. Lõpuks R.K. palub mõista talle kergem karistus. Apellatsioonikohtu istungil apellant- süüdistatav E.T. toetas apellatsioone ja taotles
p 5 järgi kvalifitseeritud tegude ümber kvalifitseerimist
järgi ning vastavalt ka kergema karistuse mõistmist ning väljamõistmisele kuuluva tsiviilhagi summa vähendamist. Tema kaitsja toetas esitatud taotlusi. Apellant- süüdistatav R.K. taotles tema õigeksmõistmist kuna vargusi toime ei pannud. Tema kaitsja toetas õigeksmõistmise taotlust. Prokuröri arvamuse kohaselt apellatsioonid kui põhjendamatud tuleb jätta rahuldamata. Linnakohtu otsus on põhistatud ja seaduslik ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: 1. Apellatsioonides esitatud taotlus kohtuotsuse tühistamiseks E.T. süüdimõistmises
1.1 Süüdistatav ei eita, et kannatanu nööriga kinnisidujaks oli tema, kuid väidab, et nöör oli vabalt, ta ei soovinud kannatanu surma vaid see saabus ettevaatamatusest. Kohtukolleegium leiab, et selline süüdistatava väide on ennastõigustav ja kummutatud kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud materjalidega. Maakohus on leidnud, et E.T. pani M.Homjakova tapmise toime kaudse tahtlusega. Kohtukolleegium soostub sellise järeldusega. Vastavalt laiba kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 5/ I kd. t.lk. 35-42/ antud arvamusele oli Margarita Homjakova surma põhjuseks mehhaaniline lämbus hingamisteede sulgusest ja kaelaelundite pigistusest linguga kägistamisel. Tuvastatud on elupuhune neljakordne horisontaalne strangulatsioonivagu kaela ülaosas nahamarrastuste ja nahaaluste verevalumitega vao servadel ja äärtel, verevalumitega nahaaluses koes ja pehmetes kudedes strangulatsioonivao kulgu mööda. Samuti tuvastati surnukehal esinenud nöörivajutusjäljed randmetel ja säärtel, mis on elupuhused ning võivad olla tekitatud kokkusidumisest ja pigistusest nööriga. Samuti esines surnukehal veel vigastusi, sealhulgas marrastushaavad mõlemas suunurgas, mis on suure tõenäosusega tekitatud pigistusest nööriga. Ekspert, arvestades strangulatsioonivao morfoloogilisi iseärasusi, on andnud arvamuse, et surm saabus lühikese ajavahemiku vältel lingu asetamisest kaelale, mis võib olla mõõdetav tunniosadega. M.Homjakova suus olev sall ning kaelal olev nöör olid ühendatud randmetel ja 4 säärtel oleva nööriga, kusjuures käed olid kinni ebaloomulikus asendis selja taga, mis antud juhul kiirendas surma saabumist. Lisaks esinesid M.Homjakoval veel tömbi vägivallaga tekitatud vigastused: nahamarrastused kuklal, 21 hambakrooni murd, 22 hamba traumaatiline kaotus, põrutushaav ülahuulepunal ja parema põse seespinnal, limaskestaalune verevalum paremal pool alahuule seespinnal, nahamarrastused vasakul labakäel, paremal säärel, vasaku reie tagapinnal, parema reie tagapinnal, verevalum paremas põlveõndlas, mis võivad olla tekkinud löökidest kõvade tömpide esemetega või kukkumisest vastu samalaadseid pindu. Seega on ekspertiisiaktides antud arvamusega tuvastamist leidnud, et E.T. sidus M.Homjakovale kaela ümber nööri niisuguse tugevusega, et elupuhuselt tekkisid juba vaod, millede servadel ja äärtel kujunes nahamarrastused ja verevalumid nii nahal kui ka nahaaluses koes. Analoogselt tekkisid tursed, vaod kinniseotud kätel ja jalgadel. Suhu oli topitud sall, mis oli nööriga seotud ja ühenduses selja taha kokkuseotud kätega ning mis oli elupuhuselt pigistusest tekitanud suunurkadesse marrastushaavad. Kohtukolleegium leiab, et sellised objektiivselt tuvastatud vigastused annavad aluse tuvastada, et E.T. enne M.Homjakova kinni sidumist lõi teda korduvalt, mitte aga ühel korral nagu on apellatsioonis väitnud süüdistatav, samuti on alust tuvastada, et sellisel viisil ja tugevusega nööri sidumisel, suu salliga sulgemisel ja kannatanu sidumisel boileri külge pidas E.T. võimalikuks, et selline tegu põhjustab kannatanu surma ja möönis seda. Tagajärgedesse ükskõikne suhtumine kinnitab tapmise toimepanekut kaudse tahtluse vormis. Süüdistatava apellatsioonikohtus esitatud väited, et ta ei teadnud üldse, et linguga ümber kaela tõmmates on võimalik inimest puua, arvas, et inimene lämbub vaid siis kui on nööriga tõmmatud lakke, hindab kohtukolleegium ennastõigustavateks ja ebaloogilisteks. Süüdistatav on sündinud 1970 aastal, seega küllaldaste elukogemustega meesterahvas. Vastavalt tema suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatria- psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 25/53 / I kd. t.lk. 199-205/ antud arvamusele on E.T. vaimselt terve, tal ei esinenud teo toimepanemise ajal vaimuhaigust ega nõrgamõistuslikkust ega psüühikahäireid. 1.2 E.T.le on esitatud süüdistus ja ta on süüdi mõistetud
p 5 järgi tapmise eest mis oli seotud röövimisega, mis eeldab, et süüdlane täidab kannatanu suhtes samaaegselt nii tapmise kui röövimise koosseisu. Linnakohus on tulnud tõendite hindamise tulemina järeldusele, et E.T. väited nagu oleks tal olnud M.Homjakovaga ärisuhted ja viimane oli talle raha võlgu, ei ole kinnitust leidnud ning on kummutatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Apellatsioonis on süüdistatav märkinud, et kaupa andis M.Homjakovale 30 000 krooni eest. Küsis asju tagasi või asjade eest raha 12 000 krooni. Kannatanu Niina Homjakova kinnitas nii linnakohtu kui ka apellatsioonikohtu istungil, et elas tütrega koos, suhted olid väga sõbralikud, majanduslikult olid kindlustatud, tütar ei ole vähemalt 2 viimasel aastal võtnud müügiks riideesemeid ega ole ka asjade müügiga tegelenud. Kui tütar oleks kellelegi võlgu olnud, oleks ka tema sellest teadnud ja see võlg oleks saanud tasutud, kuna rahalises kitsikuses nad ei elanud. Võõraid, müügiks toodud asju ei ole korteris näinud. Alles detsembris tegid nad korteris suurpuhastust ja võõraid asju seal ei olnud. Kohtukolleegiumil ei ole alust panna kannatanu N.Homjakova ütluste õigsust kahtluse alla. Kohtukolleegium soostub linnakohtu järeldusega, et kannatanu poolt vabatahtlikult süüdistatavale oma asjade loovutamine ei ole kooskõlas asja faktoloogiaga kuna sellisel juhul puudus vajadus teda kinni siduda ja vaikima sundida. Tuvastamist on leidnud, et süüdistatav peale läbipekstud kannatanu vannituppa kinni sidumist, hakkas koheselt asju korteris kokku panema ja välja vedama, kusjuures süüdistatava enda apellatsioonis esitatud väidete kohaselt 5 hakkas ta telefoniga teel kohe otsima ka isikuid, kes kannatanule kuuluvate esemete veol saaks teda transpordiga aidata. Sellist isikut leidmata võttis ta peale esialgsete asjade väljaviimist endale takso, teda aitasid pesumasina vedamisel juhuslikud isikud ning samuti aitas asjade äravedamisel tema elukaaslane. Seega on tuvastamist leidnud, et süüdistataval oli M.Homjakova kinnisidumisel viisil, mille tagajärjel saabus tema surm, tahtlus ka tema asjade hõivamisele, kusjuures süüdistatav ei piirdunud vaid üksikute asjade äravõtmisega, mis oleksid siis katnud väidetava võla 12 tuhat krooni, vaid tema tahtlus oli suunatud suure hulga esemete ebaseaduslikule omastamisele. Kannatanu asjade äraviimine sai toimuda vaid seoses sellega, et kannatanult oli ära võetud igasugune võimalus oma vara kaitsta ning ta oli kinni seotud viisil, mis andis aluse kindlalt tõdeda, et selle tagajärjel on võimalik tema surm. Apellatsioonis esitatud väited sellest, et ta tahtis kannatanu lahti lasta peale asjade äraviimist on ennastõigustavad ja vastuolus loogikaga kuna sellisel juhul on üle kahesaja kahekümne tuhande krooni väärtuses asjade väljaviimine mõttetu sest kannatanu teab kurjategijat ja sellele oleks järgnenud kindel vastutusele võtmine ja karistamine. Seega on tuvastamist leidnud, et E.T. kasutas võõra, M.Homjakovale kuuluva vara äravõtmiseks vägivalda, mis põhjustas kannatanu surma. Eeltoodust tulenevalt kohtukolleegium leiab, et linnakohus on E.T. poolt toimepandule andnud õige juriidilise hinnangu ning apellatsiooni väited ei anna alust kahelda kohtu järeldustes ja hinnangutes ega anna alust tema tegevuse kvalifitseerimiseks
2. E.T.le on
p 5 järgi mõistetud karistuseks 11 aastat vangistust.
Seega jääb mõistetud karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus on karistuse mõistmisel lähtunud
Antud juhul ei ole tuvastatud E.T. karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus on seaduslikult arvestanud, et E.T. oli toime pannud raske isikuvastase kuriteo ja arvestamaks süüdlase mõjutamist elama õiguskuulekalt oli kohus õigustatud andma hinnangu ka süüdlase isikule. Seega arvestama ka fakti, et E.T. on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid lühemaajalised vangistused ei ole teda mõjutanud hoiduma uute kuritegude toimepanemistest. Faktiliselt on E.T. toime pannud eelnevatest raskemad kuriteod, isiku mõrva mis on seotud röövimisega, sellele lisaks kannatanu üle valamise bensiiniga ja koos korteriga põlema panemise. Kohtukolleegium leiab, et arvestades nii karistuse mõistmisel arvestatava süü suurusega kui ka süüdlase isikuga ning õiguskorra kaitsmise huvidega on 11 aastane liitkaristus kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt leebe ja selle veelgi kergendamiseks puuduvad seaduslikud alused. Apellatsioonides on kergema karistuse mõistmine seotud E.T. süüdimõistmisega kergemas kuriteos. Kohtukolleegium leidis, et linnakohus on E.T. poolt toimepandule andnud õige juriidilise hinnangu, seega puudub ringkonnakohtul alus ka sellel põhjusel mõista E.T.le kergem karistus. Perekonna olemasolu ja pikaajaline vanglas viibimine kogu elu jooksul, ei ole sellised argumendid, mis annaksid seadusliku aluse linnakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks.
lg 1 näeb ette vangistuse miinimumtähtajaks 30 päeva, seega on talle mõistetud miinimumtähtajale lähedane vangistus. Asjaolu, et R.K. pani vargused toime kohtuotsusega määratud katseaja kestel tõi seaduslikult endaga kaasa liitkaristuse mõistmise
Kantud karistused ja eelvangistuses viibitud aeg on kohtu poolt arvestatud kantud karistuse hulka ja seega on linnakohtu poolt mõistetud ärakandmisele kuuluv karistus seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. 5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 , § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Tallinna Linnakohtu 16 detsembri 2005 kohtuotsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA MALLE PREIMER 8 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.