1-06-2489/4

1-06-2489 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2006.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06-2489 Kohtukoosseis Eesistuja Igor Amann, liikmed Priit Pikamäe, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Külli Väina Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi S.F. ja R. L. süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu ( Liivalaia Kohtumaja )
2. märtsi 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav S.F. Prokurör Egon Oja Süüdistatav S.F. varem kaheksal korral kohtulikult karistatud, neist viimati
3. detsembril 2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.4, 8 järgi 3 kuu vangistusega, alates
4. augustist 2005.a. viibib vahi all Tallinna Vanglas, Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
5. märtsi 2006.a. otsus S.F. suhtes jätta sisuliselt muutmata, kuid täpsustada sama kohtuotsuse sissejuhatavat osa jättes S.F. ja R. L. süüdistuse kvalifikatsiooni kajastavast osast välja viite KarS § 25 lg. 2-le. S.F. apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
6. juunil 2005.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
7. märtsi 2006.a. otsusega tunnistati S.F. süüdi KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi ja karistati 3 a. vangistusega, mida KrMS § 238 lg.2 alusel vähendati 1/ 3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 a. vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati vargustes süüdi kaassüüdistatav R. L., kuid tema osas esimese astme kohtu otsust apellatsiooni korras ei vaidlustata. Süüdistatavalt S.F. mõisteti välja erinevates suuruses summasid hulgale kannatanutele kuritegudega tekitatud kahjude heastamiseks. S.F. tunnistati süüdi selles, et tema, varem varguse eest karistatud isikuna, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sisse:
8. veebruaril 2005.a., Tallinnas, Vilde tee 90-21 korterisse ja võttis ära kannatanule Igor Bessonovile kuulunud asju 12 540 kr. väärtuses;
9. veebruaril 2005.a., Tallinnas, Akadeemia tee 5-524 korterisse ja võttis ära kannatanu Evelin Paimetsale kuulunud asju 30 600 kr. väärtuses; 1.juulil 2005.a., Tallinnas, Akadeemia tee 5-505 korterisse ja võttis ära kannatanu Evelin Suitsule kuulunud asju 17300 kr. väärtuses, kannatanu Kristi Kössile kuulunud asju 19200 kr. väärtuses, kannatanule Liina Kukele kuulunud asju 14 200 kr. väärtuses; 29.juulil 2005.a., Tallinnas, Akadeemia tee 5-525 korterisse ja võttis ära kannatanu Hiie Antsule kuulunud asju 5745 kr. väärtuses;
10. augustil 2005.a. ,Tallinnas, Tammsaare tee 74-24 korterisse ja võttis ära kannatanule Jüri Schkiperovile kuulunud asju 11520 kr. väärtuses;
11. augustil 2005.a. Tallinnas, Tammsaare tee 110-104 korterisse ja võttis ära kannatanule Merle Kappelile kuulunud asju 23 950 kr. väärtuses;
12. augustil 2005.a., Tallinnas, Siili tn.12-8 korterisse ja võttis ära kannatanule Anu Lemberile kuulunud asju 14 600 kr. väärtuses;
13. augustil 2005.a., Tallinnas, Astangu tn.62-12 korterisse ja võttis ära kannatanule Valentina Rutšeikovale kuulunud asju 6367 kr. väärtuses;
14. augustil, Tallinnas, Mustamäe tee 124 maja juurde pargitud sõiduautosse Ford Sierra, kuid oli kuriteopaigal kannatanu Vladimir Banini poolt kinni peetud. Samuti tunnistati süüdistatav S.F. süüdi grupis kaassüüdistatavaga R. L.
15. veebruaril 2005.a. ,Tallinnas, Ehitajate tee 76 A asuvasse MTÜ Lagediku Garaazi tungimises ja mitmete kannatanute valduses olnud garaažiboksidest võõraste vallasasjade äravõtmises. Esimese astme kohtus ei tunnistanud süüdistava S.F. enda süüd MTÜ Lagendiku Garaaaži boksist nr. 20 autoosade varguses ning süüdistuses loetletud Siili tänaval, Akadeemia teel ja Astangu tänaval asunud korteritest võõraste vallasasjade varastamises. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis väidab süüdistatav S.F., et kriminaalasjas puuduvad süütõendeid tema poolt Akadeemia tee 5-524, 5-505, 5-525, Siili tn. 12-8, Tammsaare tee 74-24, Astangu tn.62-12 asunud korteristest võõraste vallasasjade varguse toimepanemise kohta. Neis kuritegudes süüdimõistev kohtuotsus põhineb ainuüksi tema enda ütlustel. Enda suhtes rõõnavaid ütlusi andis ta kohtueelsel menetlusel politseitöötajate ettepanekul ja vahi alt vabanemise eesmärgil. Pärast seda kui ta oli nende kuritegude toimepanemise omaks võtnud, vabastati ta vahi alt. Uurija nende kuritegude asjus teda üle ei kuulanud. Seetõttu taotleb apellant ringkonnakohtult enda õigeksmõistmist eelpool loetletud varguste süüdistuses ning ringkonnakohtu poolt kaitsja määramist. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav S.F. ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni täies ulatuses selles esitatud motiividel. Prokurör taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsioonis korratakse sisult samu väiteid, mis olid süüdistatava poolt kaitseversioonina esitatud ja kohtuistungi protokolli ( V kd., tl.277-285 ) kantud esimese astme kohtus ning millised on ümberlükatud esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega. Süüdistatav S.F. pole apellatsioonis vaidlustanud esimese astme kohtu otsust MTÜ Lagendiku Garaaž
16. boksist autoosade varguses süüditunnistamise osas, kuigi maakohu istungil vaidles vastu selle kuriteo toimepanemise süüdistusele. Esimese astme kohtus pole süüdistatav S.F. vaidlustanud varguse toimepanemist Tammsaare teel asunud kannatanu J. Schkiperovi korteritest. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis aga süüdistatav S.F. väidab, et seda kuritegu ta toime pole pannud. Tegelike asjaoludele ei vasta apellatsiooni väide, nagu oleks maakohus süüdimõistva kohtuotsuse rajanud ainuüksi süüdistatava S.F. kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustele. Esimese astme kohtu otsuse põhiosa kohaselt ( V kd., tl. 289-297 ) on kannatanute E. Paimetsa, E. Suitsu, K. Kössi, L. Kuke, H. Antsu, J. Schkiperovi, A. Lemberi, V. Rutšeikova vara varguste toimepanemises süüdistatava S.F. ütluste kõrval tõenditena kohtus avaldamise teel uurinud ja hinnatud kannatanute ütlusi, tunnistaja Mihhail Oinuse ütlusi ( V kd., tl.32-33, 95, 96,97,98-99, 135-136, 138-140; 167-168, 186-187) sündmuskohtade vaatluste protokolle ( V kd., tl. 5-9, 15-22, 70-75, 87-88, 102-103, 170-176 ) ning süüdistatava S.F. ütluste olustikuga seostamise protokolle ( V kd., tl. 51-65 ). Süüdistatava S.F. poolt kahtlustatavana ülekuulamistel antud ütlused kuritegude toimepanemise tehioludes on kattuvad kannatanute ütlustega eluruumidesse tungimise viisi, sealt ära võetud esemete ja nende paiknemise kirjelduses. Samuti vastavad süüdistatava S.F. ütlused olustikuga seostamisel kuriteopaikade tegelikule asukohale ja olustikule. Apellatsioonis vaidlustatud Siili tn 12-8 korterist toimepandud varguse kohta on esimese astme kohus lisaks eelnimetatud tõenditele süüdistust toetava faktilise asjaoluna hinnanud
17. augustil 2005.a. politsei poolt süüdistatava S.F. juhitud ja tunnistajale M. Oinusele kuulunud sõiduautost jalgratta leidmist, mis oli Siili tn. 12-8 korteris elanud kannatanult A. Lemberilt varastatud. ( V kd., tl.40-44, 126-131 ). Tunnistaja M. Oinuse ütluste kohaselt oli ta oma sõiduauto laenanud süüdistatavale S.F. ning samal päeval oli viimane ka politsei poolt autos kinni peetud. Autost leitud jalgratast seal varem polnud ning selle päritolu kohta tunnistaja midagi öelda ei osanud. Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsiooni väide, nagu poleks uurija süüdistatavat S.F. apellatsioonis vaidlustatud kuritegude toimepanemises kahtlustatavana üle kuulanud. Kriminaaltoimikus ( V kd., tl. 40- 46; 126-130, 180-183 ) on süüdistatava S.F. kahtlustatavana ülekuulamiste protokolli
18. augustist 2005.a.,
19. augustist 2005.a.,
20. novembrist 2005.a., milles süüdistatav võtab omaks varguste toimepanemised Akadeemia tee 5 korteritest 505, 524, 525 ning korteritest Siili tn. 12-8, Tammsaare tee 74-24, Astangu 6212 . Uurimistoimingute protokolli on allkirjastanud uurimisasutuse töötaja ning ülekuulatud kahtlustatav S.F. Süüdistatava S.F. poolt esimese astme kohtus ja apellatsioonis väidetud motiiv kuritegude asjaolude kohta kahtlustatavana ütluste andmises vahi alt vabanemise eesmärgil ei sea kahtluse alla teiste tõenditega kattuvate ütluste usaldusväärsust. Süüdistatava S.F. väidetud eneserööna motiivi seab kahtluse alla asjaolu, et apellatsioonis vaidlustatud varguste toimepanemise kohta korteritest Siili tn. 12-8; Tammsaare tee 74-24; Astangu tn. 62-12 ja Akadeemia tee 5 korteritest 505; 524; 525 on S.F. ütlusi andnud kahtlustatavana ülekuulamisel ajal kui ta vahi alla ei viibinud ning tema suhtes kehtis
21. märtsil 2005.a. ja
22. augustil 2005.a. tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld ( I kd.,tl. 121-123; V kd. tl. 49-50 ). Süüdistatav S.F. oli kinni peetud
23. augustil 2005.a. ja kohtu määrusega vahistatud alles
24. augustil 2005.a. ( I. kd., tl. 34; V kd., tl. 190 ). Vahi all viibides annab ta kahtlustatavana ülekuulamisel
25. novembri 2005.a. ütlusi vaid Astangu tn. 62-12 korterist toimepandud varguse asjaoludes. ( V kd., tl. 180-183 ). Seetõttu hindab ringkonnakohus süüdistatava S.F. väiteid, ennast rõõnavate ütluste andmisest vahi alt vabanemise eesmärgil, tegelikele asjaoludele mittevastavaks. Ringkonnakohtu seisukohalt pole tähtsus, millisel isiklikul ajendil või eesmärgil kriminaalmenetluse käigus ülekuulatav isik, s.h. kahtlustatav annab tegelikel asjaoludele vastavaid, tõepäraseid ütlusi. Süüdistatav S.F. on kuritegude toimepanemise eest varem palju kordi kohtulikult karistatud. Seetõttu on talle varasematest isiklikest elukogemustest teada, et ütluste andmine enda osavõtu kohta kuriteo toimepanemises ei välista kuriteos süüditunnistamist ega karistuse mõistmist kohtus. Küll aga võib süü ülestunnistamine ja tõepäraste ütluste andmisega süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine olla kohtus hinnatud karistust kergendava asjaoluna. Selline õigustatud lootus on kuriteo toimepanemises kahtlustatavat või süüdistatavat ise ennast paljastavate ütluste andmise kaaluka motiivina arvestatav. Süüdistatava S.F. poolt esimese astme kohtus antud ütluseid selles, et kahtlustatavana ülekuulamisel ja olustikuga seostamisel antud ütlused on ebaõiged, hindab ringkonnakohus sarnaselt esimese astme kohtuga paljasõnaliseks. Esimese astme kohtus antud ütlused kui apellatsiooni väited kahtlustatavana ebaõigete ütluste andmisest uurija mõjutusel ja vahi alt vabastamise saavutamiseks on vastuolus kriminaalmenetluse käigus kogutud teiste tõenditega ja kohtueelses menetluses süüdistatava S.F. suhtes tõkendi kohaldamise tegelike asjaoludega. Kohtuliku arutamise käigus pole süüdistatav S.F. esitanud faktilisi asjaolusid milliseid kontrollides võiks kohus veenduda, et süüdistatavale S.F. on kahtlustatavana ülekuulamistel ja ütluste olustikuga seostamisel antud ütlustes kirjeldatud Akadeemia tee 5 korteritest 505, 524, 525, Siili tn. 12-8 ; Tammsaare tee 74-24 ja Astangu tn.62-12 korteristest varguste toimepanemise asjaolud teada mitte nende kuritegude täideviimise tõttu, vaid muudest allikatest hangitud teabe kaudu. Kohtupraktikas üldtuntud tõendite hindamise põhimõtte kohaselt, ei saa ühest ja samast allikast pärinevat tõendit ühes osas hinnata usaldusväärseks ja teises osas mitteusaldusväärseks. Seetõttu saab ringkonnakohus hinnata süüdistatava S.F. kohtueelsel menetlusel antud ütlusi või kohtumenetluses antud ütlusi täies ulatuses kas usaldusväärseiks või mitteusaldusväärseiks. Tõendi usaldusväärus ei saa olla osaline ega episoodiline. Kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud vahistamise aluseks ei ole kahtlustatava poolt ülekuulamise antud ütluste tõepärasus ega kuriteo toimepanemise kohta ütluste andmine või mitteandmine. Seega ei saa kahtlustatava poolt kuriteo toimepanemise kohta ütluse andmine põhistada vahi alt vabastamist, vaid selleks peavad ära langema KrMS § 130 kirjeldatud vahistamise alused – kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumise või kuritegude jätkuva toimepanemise tõkestamine. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et esimese astme kohus on kohtus vahetult kontrollitud tõendeid kogumis hinnates tuvastanud S.F. süü kannatanute E. Paimetsa, Hiie Antsu, E. Suitsu, K. Kössi, L. Kuke, J. Schkiperovi, A. Lemberi V. Rutšeikova vallasasjade varguses, samuti teistes inkrimineeritud vargustes ning andnud neile õige juriidilise kvalifikatsiooni KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada Harju Maakohtu
26. märtsi 2006.a. otsuse sissejuhatavat osa ( V kd. tl. 289 ) milles ekslikult on R. L. ja S.F. süüdistuse kvalifikatsioonina märgitud varguse katse – KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 ja § 25 lg.
27. Süüdistusakti järgi on R. L. ja S.F. esitatud süüdistus KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi kvalifitseeritud lõpule viidud kuriteos ning maakohus on nad selles kuriteos ka süüdi mõistnud. Seetõttu tuleb KrMS § 337 lg. 1 p.2 alusel Harju Maakohtu
28. märtsi 2006.a. otsuse sissejuhatavast osast, mis kajastab esitatud süüdistust, jätta välja viide KarS § -le 25 lg.
29. Karistuse mõistmisel on esimese astme kohus võtnud arvesse S.F. süüd, tema karistust kergendavate või seda raskendavate asjaolude puudumist. Põhjendatud on vangistusega karistamist. Karistus on mõistetud karistusseadustikus kehtestatud sanktsiooni piires ning seda on KrMS § 283 lg.2 alusel õigesti ühe kolmandiku võrra vähendatud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
30. märtsi 2006.a. otsuse S.F. suhtes sisuliselt muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata, kuid täpsustab esimese astme kohtu otsuse sissejuhatavat osa. I. AMANN P. PIKAMÄE M. PREIMER