1-06-256\1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 11.aprillil 2006.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumaja 1-06-256 Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Tatjana Petuhhova juuresolekul, prokuröri Kadi Ruus ja kaitsja Leelo Viil osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja P.M, ik xxxxxxxxxxx, eestlane, Eesti kodanik, keskharidusega, eluk.xxxxxxxxxxxx, töök.OÜ Riggens Group, varem kohtulikult karistatud:

1. 06.12.2002.a. Lääne Maakohtu otsusega KrK § 204 lg.3 järgi rahatrahviga 8900.-krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 10 kuuks;
2. 09.04.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 424 järgi rahjalise karistusega 14 960.-krooni;
3. 29.10.2004.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 4 kuud katseajaga 1.a.6.kuud ja juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks Süüdistus P.M süüdistatakse selles, et olles 27.07.2004.a. joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest Harju Maakohtu 29.10.2004.a. otsusega karistatud KarS § 424 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga, seega omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas 20.11.2005.a kell 16.30 ajal juhtis Harjumaal Maardus Vana-Narva mnt mootorsõidukit Opel Vectra reg.nr.534MBX, olles joobeseisundis. Sellise tegevusega pani P.M toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendatuks tunnistatud asjaolud P.M omas kehtivat karistust joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest: 29.10.2004.a. Harju Maakohtu otsusega karistati teda KarS § 424 järgi vangistusega 4 kuud ning KarS § 74 alusel vangistust ei pööratud täitmisele, kui P.M ei pane toime uut kuritegu 18-kuulise katseaja kestel, lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks (tl 9). Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr.1669 kohaselt 20.11.2005.a. kell 17.00 tuvastati P.M-i alkoholijoove kliiniliste tunnuste abil (tl 5). Sõiduki joobeseisundis juhtimise kohta koostas konstaabel Igor Ponomarenko väärteoprotokolli nr.AB680071, menetlusaluse isiku lahtris kirjutas P.M, et on tutvunud protokolliga ja on teadlik, et edasi sõitmine on keelatud, pöördel kirjutas allkija ka õiguste tutvustamise lahtrisse (tl 4). 2 Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil tunnistas P.M ennast süüdi ja seletas, et arsti juurde joobeseisundit tuvastama mindi tema taotlusel. Tema joobeseisund sel hetkel on tuvastatud kooskõlas kehtiva seadusega. Joobeseisundi tuvastamisel ja väärteoprotokolli koostamisel ei ole menetlusnorme rikutud. Tunnistaja G.Kõivumägi (politseiametnik) ütlustest nähtub, et patrullimisel 20.11.2005.a. äratus kahtlust üks sõiduk, kontrollimisel oli sõiduki juht P.M joobeseiundis, alkomeeter näitas 0,74 mg/l. Omades kehtivat karistust joobeseisundis sõiduki juhtimise eest ja juhtides sõiduautot joobeseisundis, pani P.M toime teo, milles teda süüdistatakse. Süüdistatava tegu sisadab KarS § 424 ettenähtud kuriteokoosseisu: omades kehtivat karistust juhtis ta taas mootorsõidukit joobeseisundis. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Puhtsüdamlikku kahetsust ei ole P.M kohtuistungil avaldanud. Põhjendatud ei ole prokuröri poolt taotletud karistuse liik – vangistuse asendamine üldkasuliku tööga, sest uue kuriteo pani P.M toime katseajal. P.M ei ole siiani tasunud temale karistuseks mõistetud rahatrahve: täituri menetluses on 7 tasumata rahatrahvi üldsummas 43 251.-krooni, seega on välistatud ka rahalise karistuse mõistmine. Ka päevasissetulek on P.M alla miinimumi (tl 17). Kohus leiab, et kuivõrd varasemad karistused ei ole mõjutanud süüdistatava käitumist, siis karistuseks reaalse vangistuse mõistmine on põhjendatud. P.M ei ole silma paistnud seaduskuuleka käitumisega, teda on varasemalt kohtulikult karistatud juba viis korda, sealhulgas üks kord Soome Vabariigis. Samas leiab kohus, et pikaajaline vangistuse mõstmine samuti otstarbekas ei ole, arvestades süü astet ja kuriteo raskust. Kuivõrd P.M pani uue kuriteo toime katseajal, tuleb suurendada mõistetavat karistust eelmise kandmata karistuse võrra. Lisakaristusena P.M-i suhtes tuleb kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist, sest kuritegu on toimepandud joobeseisundis. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.2 alusel 1,5 palga alammäära. Juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada P.M KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada P.M-ile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 2 (kaks) kuud. Lisakaristusena KarS § 50 kohaselt võtta P.M-ilt ära sõiduki juhtimise õigus üheks