← Eesti

1-06-12198\2

Obsah (4)§ 201§ 75§ 70§ 69

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga Määruse tegemise aeg ja koht 26. märtas 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi täitemenetluses Kohtulahend Mene

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja karistamises rahalise karistusega 85 päevamäära osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija Prokurör täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Marja-Liina Reissaar Süüdimõistetu A.R RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

  1. A.R-ile kohtuotsusega mõistetud tasumata rahalise karistuse täitmiseks: 1.1 asendada A.R-ile Viljandi Maakohtu
  2. aprilli 2005 otsusega mõistetud tasumata rahaline karistus 73 päevamäära üldkasuliku tööga 48 (nelikümmend kaheksa) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
  3. september 2007; üldkasuliku töö tegemisel allutada A.R

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx; 1.2 vabastada A.R

  1. märtsil 2007 vahi alt ja lugeda vahi all viibitud aeg
  2. märts kuni
  3. märts 2007, s. o 4 päeva karistusena kantuks. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
  4. Seoses asja kohtus menetlemisega saata määruse koopia karistusregistrile, Viljandi politseiosakonnale, süüdimõistetule, kohtutäiturile ja kriminaalhooldusosakonnale. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras
  5. Selgitada, et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud A.R-i on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
  6. aprilli 2005 otsusega

§ 201lg 2 p 1 järgi ja karistatud rahalise karistusega 85 päevamäära.

Kohtutäituri taotlusel on süüdimõistetu Tartu Maakohtu 01. märtsi 2007 määrusega vahistatud ja tagaotsitavaks kuulutatud ning kohtutäituri avaldus süüdimõistetule asenduskaristuse kohaldamiseks sai võimalikuks süüdimõistetu kinnipidamisega ja kohtu korraldusel tema toimetamisega kohtusse. Kohtutäitur on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 2 kohaselt avalduse A.R-ile mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku (

) §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks 85 päevamäära. KrMS § 432 lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul; täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kuna kohtutäituri taotlus lahendamisel tuleb otsustada süüdimõistetult vabaduse võtmise küsimus, osales taotluse lahendamisel prokurör ja süüdimõistetu. Süüdimõistetu kohtutäituri taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu kohtus avaldas, et rahalise karistuse tasumata jätmise on tinginud tööpuudus. Ta on olnud kodune ja tegelenud venna lapse hoidmisega. Süüdimõistetu nõustus kohtus rahalise karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Prokurör arvamusest nähtus, et A.R-i puhul on võimalik asendada kandmata rahaline karistus üldkasuliku tööga 48 päeva. Kohtu põhjendused Seoses süüdimõistetu kinnipidamisega küsitles kohus vahistatud süüdimõistetut ja lahendas ka täitemenetluses oleva tasumata rahalise karistusega seonduva. Vastavalt TMS § 206 lg-le 2 kui rahalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta kui pikendatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole järgitud, teeb kohtutäitur täitmiskohtunikule võlgnikul vara puudumise tõttu avalduse rahalise karistuse asendamise otsustamiseks

§-des 70 ja 71 sätestatud korras. Vastavalt

§ 70

lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades süüdimõistetu isikut pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga.

§ 70

lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning

§ 69lg 6 kohaselt üldkasulik töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kohtus A.R nõustus temale mõistetud rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, mida A.R kinnitas kohtus antud allkirjaga. Süüdimõistetul tuleb lugeda

  1. märtsi 2007 seisuga seoses vahistamisega (
  2. märts kuni
  3. märts 2007) 4 päeva (12 päevamäära) karistusena kantuks ning tasumata rahalise karistuse suuruseks on 73 päevamäära, mis ümber arvestatuna üldkasulikuks tööks on 48 tundi. Seoses rahalise asenduskaristusena üldkasuliku töö määramise, tuleb A.R
  4. märtsil 2007 vahi alt vabastada.

§ 69lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas.

Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta.

§ 69

lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Kohus pidas vajalikuks määrata A.R-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. september 2007.

§ 69

lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt on põhjendatud allutada Vladimir Þuk üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuni

  1. september 2007 käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxx. 2 Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
  2. peatüki §-des 383 –
  3. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Toomas Lillsaar Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.