Kriminaalasi nr. 1-07-10661 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 05.10.2007.a. Harju Maakohus koosseisus: kohtunik sekretär prokurör kaitsja JULIA VERNIKOVA SILVI VÄIKMERI juuresolekul MARINA KALISTRATOVA MERIKE BORUNOVA osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kokkuleppemenetluse korras kriminaalasja F.E, elukoht: XXX Harjumaa; isikukood: XXX; EV kodakondsus; keskharidus; töötab; varem kriminaalkorras karistamata, tõkend - elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 263 p 1, 4 järgi. K.J, elukoht: XXX Harjumaa; isikukood: XXX; EV kodakondsus; kutseharidus; töökoht: OÜ ; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1) 18.09.2003.a Harju Maakohtu poolt KarS § 263 lg 4 järgi (vabastatud karistuse kandmisest KarS § 87 alusel); 2) Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega 5 k katseajaga 18 k ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, tõkend - elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 263 p 1, 4 järgi. F.E süüdistatakse selles, et 18.05.2007.a umbes kella 2.00 paiku Harju maakonnas Kuusalu vallas Kuusalu alevikus XXX asuvas saunas, olles alkoholijoobes, grupis koos K.J-iga peksis KKja TK rusikate ja jalgadega näo ja keha piirkonda, tekitades kannatanutele füüsilist valu, millega väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna heade tavade, kommete ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu, s.o rikkus avalikku korda. Peale seda F.E koos K.J-iga läksid majast välja ja nähes KK kuuluvat autot XXX, reg nr XXX, mis seisis õues, lõid katki aknaklaasid, millega tekitasid KK kahju summas 43 147 krooni. Seega F.E, isikute grupis, kasutades vägivalda, rikkus avalikku korda, s.o pani toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K.J süüdistatakse selles, et 18.05.2007.a umbes kella 2.00 paiku Harju maakonnas Kuusalu vallas Kuusalu alevikus XXX asuvas saunas, olles alkoholijoobes, grupis koos F.E-ga peksis KK ja TK rusikate ja jalgadega näo ja keha piirkonda, tekitades kannatanutele füüsilist valu, millega väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna heade tavade, kommete ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu, s.o rikkus avalikku korda. Peale seda K.J koos F.E-ga läksid majast välja ja nähes KK kuuluvat autot XXX, reg nr XXX, mis seisis õues, lõid katki aknaklaasid, millega tekitasid KK kahju summas 43 147 krooni. Seega K.J, isikute grupis, kasutades vägivalda, rikkus avalikku korda, s.o pani toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kalju Kruusberg esitas tsiviilhagi summas 43 147 krooni. Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on prokurör Marina Kalistratova, F.E ja tema kaitsja Merike Borunova käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus F.E karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses (päevamäär 135 krooni), s.o 13 500 krooni. Kohaldades KarS § 66 lg 1 sätteid, määrata, et rahalist karistust on võimalik kanda ositi, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades, igakuiselt 1125 krooni. Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on prokurör Marina Kalistratova, K.J ja tema kaitsja Merike Borunova käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.J karistamist rahalise karistusega 270 päevamäära ulatuses (päevamäär 50 krooni), s.o 13 500 krooni. Kohaldades KarS § 66 lg 1 sätteid, määrata, et rahalist karistust on võimalik kanda ositi, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades, igakuiselt 1125 krooni. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuuluvad F.E ja K.J neile KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja neile tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, 311, 313, kohus otsustas: 2 Tunnistada süüdi F.E KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, mis, lähtudes päevamäärast 135 krooni on 13 500 (kolmteist tuhat viissada krooni). KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse tasumine ositi, s.o 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiselt summas 1125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni. Tunnistada süüdi K.J KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 270 (kakssada seitsekümmend) päevamäära, mis, lähtudes päevamäärast 50 krooni on 13 500 (kolmteist tuhat viissada krooni). KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse tasumine ositi, s.o 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiselt summas 1125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis)krooni. Rahuldada KK tsiviilhagi ja välja mõista KK kasuks 43 147 (nelikümmend kolm tuhat ükssada nelikümmend seitse) krooni solidaarselt F.E-lt ja K.J-ilt . Väljamõistetud summa tasuda K. K a/arvele nr XXX Hansapangas. F.E-le ja K.J-ile kohaldatud tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Ühispangas või XXX Hansapangas viitenumbriga XXX. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 1, 2 alusel välja mõista süüdistatavatelt menetluskulud riigieelarve tuludesse, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX, viitenumber mõlemal juhul XXX: F.E-lt II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 5400 (viis tuhat nelisada) krooni ja kaitsjatasu summas 1766,25 ( üks tuhat seitsesada kuuskümmend kuus ) krooni. K.J-ilt II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 5400 (viis tuhat nelisada) krooni ja kaitsjatasu summas 1766,25 ( üks tuhat seitsesada kuuskümmend kuus ) krooni. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. KOHTUNIK 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.