1-06-16583\2

(06231401251)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Eveli Kallion Tõlk Nadežda Paukson Kriminaalasi F.S süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav F.S - isikukood XXX, kodakondsuseta, keskeriharidusega, elukoht: XXXXXXX; töötab elektrikuna Empower EEE AS-s; varem karistatud väärtegude eest: - 06.03.2002.a Tallinna Politseiprefektuuri otsusega LS § 747 alusel – rahatrahv 540 krooni, - 15.11.2004.a Põhja Politseiprefektuuri otsusega LS § 7419 ja § 74 17 alusel – rahatrahv 12 000 krooni; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Andrus Repnau RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada F.S KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui F.S 18- kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata F.S-ile kriminaalhooldaja. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta F.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista F.S-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (kanda kuu aja jooksul pärast otsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas; viitenumber 2800049777) - määratud kaitsjale makstav tasu 1 831,95 kr (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend üks krooni ja 95 senti) ning sundraha 5 400.- (viis tuhat nelisada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. 19 F.S, olles 15.11.2004.a karistatud LS § 74 alusel rahatrahviga 9 000 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas 07.09.2006.a kell 00.25 juhtis Maardu linnas Vana-Narva maanteel maja nr 4 juures, liikudes Tallinnas suunas, mootorsõidukit Mitsubishi Galant, registrimärgiga 111ALI, olles joobeseisundis. Sellega pani F.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav F.S tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja Andrus Repnau pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et F.S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - otsus väärteoasjas nr 2314.04.028837 ja väärteoprotokoll nr AB 655697, millest nähtuvalt juhtis ta 16.10.2004.a mootorsõidukit joobeseisundis; ebaõigelt valitud kiiruse tõttu sõitis teelt välja ning teda karistati mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahatrahviga 9000 krooni; kokku trahv 12 000 krooni (tl 5-6, 7); - teade trahvi tasumata jätmise kohta (tl.10) ning kohtutäituri otsus, millest nähtub, et alles 17.10.2006.a. oli määratud trahv 12 000 krooni tasutud (tl.25); - väärteoprotokoll nr AB663498, millest nähtuvalt 07.09.2006.a kell 00.25 juhtis Maardu linnas Vana-Narva maanteel maja nr 4 juures, liikudes Tallinnas suunas, juhtis ta mootorsõidukit Mitsubishi Galant, reg nr 111ALI, olles joobeseisundis (tl 11); - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, millest nähtuvalt oli 07.09.
3. alkoholijoove F.S väljahingatavas õhus 0,25 mg/l (tl 12); - kahtlustatava F.S enda ütlused kohtueelses menetluses (tl 15-17), milles ta kinnitab, et ei ole 2004.a trahvi ära tasunud, samuti seda, et jõi 06.09.2006.a kella 20-21 ajal 80 g konjakit ja liitri 7,5%-list õlut. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et F.S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus S. Tšerdnitšenko süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et F.S ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Eelnevalt samalaadse väärteo eest mõistetud rahatrahvi suutis ta tasuda kahe aasta kestel; samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskulud. Rahatrahv pole olnud ka piisavaks vahendiks, et ära hoida uue samaliigilise süüteo toimepanemist. Mõistes F.S-ile põhikaristusena aga vangistust, peab kohus võimalikuks ja otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga. Vangistuse asendamine KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga pole võimalik, sest selleks pole süüdistatav oma nõusolekut andnud. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks (isikut ja tema toimepandud tegusid arvesse võttes) kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda vähemalt 3 kuuks. Selline lisakaristuse kohaldamine teenib ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära, s.o. 5 400 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311 –
4. Kohtunik