järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav T.T Ik: xxx Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON 1. T.T süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada T.T-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada mõistetud ja ärakandmisele kuuluvast karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 12.10.2006 kuni 13.10.2006, so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta T.T-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva T.T suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et T.T temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada T.T järgima katseajal kontrollnõudeid: elada alalises elukohas ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.
p 1 alusel arvestada T.T-le määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.04.
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise, löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kohtuistungil süüdistatav T.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt, selgitades, et kannatanu tungis talle raske klaaskausiga kallale ja ta tõukas kannatanut, misjärel kannatanu kukkus vastu lauda ja sai vigastused. Lõi kannatanut vaid ühe korra vasakusse külge. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud, kuivõrd ka süüdistatava poolt omaksvõetud ühekordne löömine on hinnatav kehalise väärkohtlemisena. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 12.10.2006 koostatud kannatanu L. L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 11.10.2006 kella 10-11 ajal tuli kannatanu juurde naabrite sulane Tõnis, kes küsis raha peaparanduseks. Kannatanu andis 100 krooni ning Tõnis läks poodi ja ostis kaks pudelit viina ja õlle ning tuli tagasi alkoholi tarvitama. Pakkus kannatanule, kuid kannatanu keeldus alkoholist. Selle peale ütles Tõnis, et siis „ma annan sulle“ ja lõi kannatanut 2-3 korda rinna piirkonda ja seejärel 2-3 korda vasaku külje piirkonda. Esialgselt lõi Tõnis kannatanut vastu nina, siis korra vasaku silma piirkonda ja seejärel tahtis veel näkku lüüa, kuid kannatanu sai käed ette ja siis lõi rindu ja vastu külge. Seejärel ei saanud kannatanu enam õieti hingata. Kannatanu helistas sugulasele ja pärast seda Tõnis teda enam ei peksnud. Peksmine toimus kella 14-15 ajal ja sugulased tulid talle järele kella 19 ajal ning ta viidi koju. Täna kutsus kiirabi ja tuvastati, et ribis on mõra. (t/l 3-4) • 12.10.2006 koostatud patsiendikaardist nr 52998, röntgenpildist ja SA PERH õiendist nähtuvalt tuvastati L. L arstlikul läbivaatusel vasaku neljanda roide murdu, näo põrutust ja vasaku silmaümbruse verevalumit. (t/l 5-7) • 12.10.2006 koostatud tunnistaja H. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt helistas 11.10.2006 tunnistajale kella 17 paiku tütar M. K ja teatas, et talle on helistanud tädi L. L ja öelnud, et Tõnis peksab teda ja veri jookseb. Tunnistaja sõitis koos oma abikaasa U. P ja tütre M. K-ga M. K suvilasse. Kuulsid läbi avatud akna kuidas L. L karjus: „№ löö veel siis. Tapa ära mind siis“. Tuppa minnes nägi, et L. L istus toolil ja oli üleni verine. Veri jooksis ninast, vasak silm oli kinni paistetanud. Veri oli põrandal ja toolidel. Küsisid Tõnise käest, kuid Tõnis ütles, et pole midagi teinud ja pole ka purjus. Palus Tõnisel lahkuda. Viisid L. L-i linna ja järgmisel päeval kutsusid kiirabi. (t/l 8-9) • 12.10.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt suvilat. Esikust paremale jääva toa põrandal ja toolidel verekahtlased jäljed. (t/l 10-15) • 13.10.2006 koostatud kahtlustatava T.T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kahtlustatav 10.10.2006 kella 12.30 ajal naabersuvilasse eesmärgiga viina juua kuna pea valutas. Kui L. juurde läks, siis temalt raha ei küsinud, vaid L. ise andis 100 krooni, et kahtlustatav talle poest viina tooks. Endal oli raha olemas. L. ise kutsus sinna suvilasse. Käis poes ära ja tõi kolm pooleliitrist viina ja suure õlle Taurus. Hakkasid koos alkoholi tarbima ja kahtlustatav L-i ei sundinud. Jõid kahepeale pudeli viina ära. Kui L. viina joob, siis tal katus sõidab ära ja nagu seegi kord. L. hakkas tema peale karjuma kui kahtlustatav küsis kus teised pudelid on. L. oli teised pudelid ära peitnud. Lükkas L-i käega külje-selja piirkonda ja L. kukkus vastu televiisori lauda maha. Seejärel hakkas L. üles tõusma ja kukkus uuesti ning siis tõusis L. üles ja hakkas uuesti karjuma. Siis lõi L-t rusikaga 1-2 korda vastu vasakut külge. Võis lüüa ka mõned löögid vastu rinda. Peale seda lõi L-t vastu silma ja nina. Pärast neid lööke L. ei kukkunud. L. karjus edasi. Kui nägi L-l ninast verd tulemas, ehmatas ära. Peale seda tulid L. sugulased ja ta läks sealt minema. L-ga kohtunud ei ole ja ei tea mis vigastused on. (t/l 19-21) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava osaliselt süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud T.T süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu L. L ja tunnistaja H. K ütlusi ning kriminaaltoimikus asuvaid meditsiinidokumente, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtuistungil hakkas süüdistatav väitma, et ta lõi kannatanut vaid ühe korra ning vigastused võisid olla tekkinud kannatanu kukkumisest pärast tõukamist. Kohus suhtub taolistesse süüdistatava väidetesse kohtuistungil kriitiliselt ja hindab ütluste muutmist süüdistatava kaitseversioonina eesmärgiga vähendada oma süü suurust. Kohus leiab, et süüdistatava kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused on usaldusväärsemad, kuivõrd kahtlustatavana ülekuulmaisel antud selgitused kuriteo toimepanemise asjaolude kohta riimuvad nii kannatanu ütlustega kui ka objektiivsete tõenditega, so meditsiinidokumentidega ja nendes kajastuva informatsiooniga kehavigastuste lokalisatsiooni ja arvu kohta. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
järgi, so teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese tervisekahjustamine, sealhulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Kriminaaltoimikus kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et süüdistatava poolt kannatanu suhtes vägivalla kasutamine tulenes nende omavaheliste suhete pinnalt. Kuivõrd süüdistatav peksis kannatanut korduvalt näkku ja kehasse, põhjustades ka tervisekahjustused, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud teise isiku väärkohtlemisena, kuivõrd süüdistatav peksis kannatanut ning tekitas sellega kannatanule tervisekahjustusi ja füüsilist valu. Ka juhul, kui lähtuda vaid süüdistatava kohtuistungil antud versioonist ühekordse löömise ja tõukamise kohta, ka siis oleks
ettenähtud kuriteo koosseis täidetud, kuivõrd nii löömine kui ka tõukamine on hinnatavad löömise ja muu valu tekitanud kehalise väärkohtlemisena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime isiklike ja äkki tekkinud vaenulike suhete pinnalt ning patsiendikaardist nähtuvalt oli kannatanule tekitatud roide murd, näo põrutus ja vasaku silmaümbruse verevalum. Samas pandi inkrimineeritud tegu toime kõrges vanuses naisterahva suhtes. Arvestades peale selle ka süüdistatava isikut, so seda, et süüdistataval on pikemat aega puudunud legaalne ja maksustatav sissetulek, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad reaalsed võimalused selle tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kuivõrd süüdistatav vägivallatses endast 24 aastat vanema naisterahva kallal, kasutades seejuures jõhkrat vägivalda, mille tagajärjel tekitas ka hulgaliselt tervisekahjustusi, siis leiab kohus, et süüdistatavale tuleks määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas on aga tegemist isikuga, kes oma tervise seisundi ja vanuse tõttu ei ole enam täiel määral töövõimeline ja tema elatusvahendite saamine sõltub oluliselt kõrvaliste inimeste vastutulelikkusest. Taolisi asjaolusid arvestades leiab kohus, et süüdistatavale võib määrata karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas, arvestades süüdistatava kahetsust toimepandus ja seda, et süüdistatavat ei ole varem karistatud, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. Kuivõrd aga kriminaaltoimikust võib teha järeldusi süüdistatava alkoholilembuse kohta ja süüdistataval puuduvad legaalsed elatusvahendid, siis peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, millise järelevalve tingimustes on süüdistataval võimalus muuta oma ellusuhtumist ja elulaadi ning tõestada soovi elada edaspidi õiguskuulekalt. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.