Obsah (5)

§ 201§ 65§ 74§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoobril 2007. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-4309 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi s

§ 201

lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Silva Rood Süüdistatav I.K Kaitsja varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korda, viimati Tartu Maakohtu 29.10.2004. a otsusega

§ 201lg 2 p 1; § 200 lg 2 p 7 ja Kr

K § 143 lg 2 p 1,2 järgi 3 aasta 6 kuu vangistusega, millest ärakandmisele 2 aastat vangistust, tingimisi 1 aasta 5 kuud ja 24 päeva vangistust 3-aastase katseajaga, väärteokorras karistatud 12 korda, tõkend: elukohast lahkumise keeld advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.K

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada I.K-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 29.10.2004.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 24 ( kakskümmend neli) päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja 69 alusel asendada I.K-le mõistetud 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 24 kakskümmend neli) päeva vangistust 1318 (üks tuhat kolmsada kaheksateist) tunni üldkasuliku tööga. I.K üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata

§ 69lg 3 alusel 2 (kaks) aastat.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on I.K kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 1 alusel määrata I.K-le kohustus hüvitada OÜ V tsiviilhagi 4000 krooni hiljemalt

1. märts
2. a. Kohtuotsus saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid, akutrelli kohver, aku, akulaadija ja akutrell, mis on tagastatud J.L. , vabastada asitõendi staatusest. Välja mõista I.K-lt 4000 (neli tuhat) krooni OÜ V kasuks. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista I.K riigituludesse menetluskuludena sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 57.60 (viiskümmend seitse krooni ja 60 senti) krooni ning kaitsjale makstud tasu 1357 (üks tuhat kolmsada viiskümmend seitse) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon I.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, ajavahemikul 21.veebruar - märts
3. a pööras ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses oleva OÜ-le V kuuluva trellide komplekti „Makita“ koos kohvriga väärtusega 4799.10 krooni, müües selle Tartus Sõbrakeskuses A.L. Seega pani I.K toime

§ 201

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo – omastamise, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise. Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 201

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada I.K-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 29.10.2004.

a otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta 5 kuud ja 24 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 9 kuud ja 24 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja 69 alusel asendada I.K-le mõistetud 1 aasta 9 kuud ja 24 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1318 tundi (659 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69

lg 3 alusel ära teha 2 aasta jooksul.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustub I.K OÜ V hüvitama tsiviilhagi 4000 krooni nõudes hiljemalt

1. märts
2. a. Menetlus kohtus 3 Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. I.K tuleb süüdi tunnistada

§ 201lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga on tekitatud materiaalset kahju OÜ-le V 4799.10 krooni. Tsiviilhagi on esitatud 4000 krooni nõudes. I.K on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 5400 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiat tegemise kulud 57.60 krooni ja määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 1357 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 4