1-07-5923 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTSIOON Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.oktoobril 2007.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Kriminaalasja nr 1-07-5923
(03237003682)Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg
- oktoobril 2007.a. Kriminaalasi G.P süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Raivo Kala Süüdistatav G.P - isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidusega; elukoht: XXX; töökoht: Replikant OÜ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend-ei ole kohaldatud. Kaitsja Owe Ladva RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.P vangistusega. KarS § 422 lg 1 järgi ja karistada 2-(kahe) aastase KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada G.P karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 1-(ühe) aasta ja 4(nelja) kuuline vangistus. KarS § 73 lg.1 ja lg.3 alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele ,kui G.P ei pane 3(kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu . Välja mõista G.P-lt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400(viis tuhat nelisada) krooni, ekspertiisikulud kokku summas 9675.- (üheksa tuhat kuussada seitsekümmend viis) krooni ja advokaadi õigusabikulud summas 2159.40 krooni (kaks tuhat ükssada viiskümmend üheksa krooni ja 40 senti) riigieelarve tuludesse. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „G.P, 1-07-5923, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonikorras edasi kaevata 15(viisteist) päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, teatades edasikaebamise õiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale 7 (seitse) päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse
- oktoobril 2007.a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav kohtukantselei kaudu 24.oktoobril 2007.a. kell 15.
- Süüdistuse sisu. G.P süüdistatakse selles, et juhtides 09.09.2003.a. kell 21.58 Harju maakonnas Anija vallas mootorsõidukit Opel Omega , registreerimismärgiga 334 TDD, Ülejõe valgusfooridega reguleeritava raudteeülesõidu juures piiratud nähtavuse tingimustes /vasakult asus teeäärne rajatis/ ei olnud eriti tähelepanelik ja ei arvestanud valgussignaale ning nähes paremalt vasakule liikunud rongi raudteeülesõidu lõpetamist, alustas raudtee ületamist foori keelava tule korral, ei peatunud vähemalt 10 m kaugusel esimesest rööpast lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks, mistõttu sõitis ette vasakult liikunud kütuserongile nr. 1553, mida juhtis vedurijuht A A , mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Oma tegevusega rikkus G.P Vabariigi Valitsuse 02.02.2001.a. määruses nr. 48 „Liikluseeskiri“ toodud järgmisi liiklusnõudeid: § 170 /Raudtee ületamisel peab liikleja olema eriti tähelepanelik. Nähes või kuuldes lähenevat raudteesõidukit, tuleb sellele teed anda. Juht peab sõitma sellise kiirusega , et ta oleks vajaduse korral võimeline sõidukit sujuvalt peatama. LE §-s 174 ettenähtud korras. Liikleja peab arvestama liiklusmärke, heli- ja valgussignaale …/ § 171 p.1 /Raudtee ei tohi ületada foori keelava tule korral, sõltumata tõkkepuu olemasolust või asendist…../ § 174 /Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning muul juhul, mil raudteed ületada ei tohi, peab juht peatuma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt 10 m kaugusel esimesest rööpast, liiklusmärgi „Peatu ja anna teed“ olemasolul selle ees/. Liiklusnõuete rikkumise tulemusena G.P põhjustas ettevaatamatusest T M’le eluohtlikud tervisekahjustused, mille tagajärjel viimane suri ja T K’le tervisekahjustusi. Seega pani G.P toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustati inimese surm. 2 Karistamise alus ja eesmärgid on kehtivas KarS-s sätestatud §-s 56, mille kohaselt karistamise aluseks on isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulu, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 5400 krooni, riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, samuti advokaadi õigusabikulud. Kohtunik 3