KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19 september 2007, Tallinn Kriminaalasja number 1-07- 7191 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katškovskaja ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Erlike Karjus Tõlk Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 11 sptember 2007, Talinn, avalik kohtuistung Kriminaalasi E.N süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4- § 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 04 juuli 2007 lühimenetluse otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav E.N Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Maksim Kink Süüdistatav E.N, ik: xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 02.04.
- Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 04 juuli 2007 otsus kriminaalasjas nr 1-07-7191 E.N süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 4- § 25 lg 2 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 20 septembrist 2007 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 20.09.
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:
- E.N tunnistati süüdi selles, et ta olles varem vargusi toimepannud isikuks, 28.09.2006 kella 12.00 paiku Tallinnas Pae 76 Lasnamäe keskuses olevas Nitanor OÜ kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks kitlit koguväärtusega 1240 krooni, eemaldas turvaelemendi ja pani kotti ning väljus kauba eest tasumata müügisaalist, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni, samuti tema varem vargusi toimepannud isikuna, 02.04.2007 kella 17.00 Tallinnas Pärnu mnt 238 Järve Selveris võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa koguväärtuses 2956, pani kauba kotti ja väljus müügisaalist kauba eest tasumata, kuid peeti enne kauplusest väljumist turvatöötajate poolt kinni.
- Harju Maakohus tunnistas E.N süüdi KarS § 15 lg 2- § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistas 9 kuulise vangistusega, KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.09.2006 otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra ja mõistis liitkaristuseks 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges 02.04.
- APELLATSIOONI SISU:
- Esitatud apellatsioonis süüdistatav märgib, et ta täielikult tunnistab oma süüd ja väga kahetseb toimepandut, kuid palub arvestada faktiga, et tal on kaks alaealist last. Osaliselt tingis tema poolt kuritegude toimepanemise materiaalsete vahendite puudus. Tal oli raha vaja ka eluaseme üüriks kuna tööl ei saanud ta käia seoses sellega et laps oli väike. Palub talle anda võimalus elada laste juures. Palub leevendada karistust, lubab kuritegudest loobuda, minna tööle, maksta makse, puhastada oma nimi. MENETUSOSALISTE SEISUKOHAD:
- Apellant-süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja taotles kas lühema tähtajaga vangistuse mõistmist või karistuse asendamist üldkasuliku tööga.
- Kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja taotles kergema karistuse kohaldamist apellatsioonis esitatud motiividel.
- Prokuröri arvamuse kohaselt on maakohtu otsus põhistatud, seaduslik ja süüdistatavale on mõistetud õiglane karistus, seetõttu puudub alus apellatsiooni rahuldada ja kohtuotsusega mõistetud karistust muuta. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS:
- Esmalt peab apellatsioonikohus vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamine ringkonnakohtus lubatav vaid juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isiksusele või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludes, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette nii rahalist karistust kui vangistust ja seda tähtajas kuni viis aastat. Maakohus on põhistanud miks E.N tuleb karistada just vangistusega ja kohtukolleegium sellise maakohtu põhistusega soostub. Apellatsioon ei sisalda endas asjaolusid, mis annaksid aluse mõista süüdistatavale kergemaliigilist karistust- rahalist karistust. Ka apellatsioonis on süüdistatav viidanud raskele varalisele olukorrale ja rahaliste vahendite puudumisele, ning uute rahaliste kohustuste panemine süüdistatavale ei oleks otstarbekas ega vastaks KarS § 56 ja 44 esitatud põhimõtetele. Apellant on palunud arvestada tema süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust ning on lubanud kuritegude toimepanemistest loobuda. Vastavalt kohtuistungi protokollile/ t.lk. 190191/ on maakohtus süüdistatav esitanud oma puhtsüdamliku kahetsuse ja kohus on karistuse mõistmisel karistust kergendava asjaoluna seda ka arvestanud. Kohtukolleegiumil puudub alus veelkordselt sama kergendavat asjaolu põhjuseks tuues mõistetud karistust tühistada. Maakohtul oli seaduslik alus karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamisest lähtuvalt arvestada ka süüdistatava isikuomadustega. Ta on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik ja seda just analoogsete varavastaste kuritegude toimepanemiste eest. Teda on varem ka tingimisi karistusest vabastatud, kuid ta on katseajal toime pannud uued kuriteod nagu ka käeoleval juhul. Süüdistataval kahe alaealise lapse olemasolust oli maakohus teadlik, ning selline fakt ei ole iseenesest aluseks temale mõistetud karistuse lühendamiseks. E.N esitas ringkonnakohtus taotluse temale mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium leiab, et selline taotlus rahuldamisele ei kuulu. Antud juhul esinevad küll KarS § 69 lg 1 ettenähtud üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused, kuid kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt üldkasuliku töö tulemuslik rakendamine eeldab ka toimepandud teo ja süüdlase isiku arvestamist. Kuigi E.N poolt toimepandu ei kuulu esimese astme kuritegude hulka, siis E.N isikuandmetest lähtuvalt ei ole alust temale mõistetud vangistuse asendamiseks. Vastavalt karistusregistri õiendile/ t.lk. 107-110/ on teda alates 2002 aastast üle kümne korra karistatud narkootiliste ainete tarvitamise eest, seega on alust tuvastada, et tegemist on isikuga kellel on sõltuvusprobleeme narkootikumide suhtes ja kellele ei sobi karistusena üldkasulik töö.
- Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 04 juuli 2007 kohtuotsuse E.N süüdistusasjas muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA MALLE PREIMER