S § 169 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. 2 KarS § 73 lg 1,3 alusel ei pöörata 2 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui M.I ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. M.I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista M.I-lt riigituludesse menetluskuluna 6525.- krooni sundraha ja 1787 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „M.I, 1-07-15720, menetluskulud“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „M.I, 1-07-15720, menetluskulud“. Kui menetluskulu ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Rein Napa kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Rein Napa süüdistatav M.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Süüdistus 11.12.2007.a sõlmitud kokkuleppes M.I süüdistatakse selles, et tema alates detsembrist 2002.a kuni juunini 2004.a. hoidis kuritahtlikult kõrvale Tartu Maakohtu 23.12.2002.a. otsusega nr 2-1392/02 välja mõistetud igakuise elatise maksmisest oma tütrele H.H. kuni viimase kooli lõpetamiseni M.I süüdistatakse selles, et tema alates jaanuarist 2003.a kuni maini 2004.a. hoidis kuritahtlikult kõrvale Tartu Maakohtu 13.01.2003.a. otsusega nr 2-1393/02 välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest oma alaealisele lapsele K.H. 2 3 M.I süüdistatakse selles, et tema alates jaanuarist 2003.a kuni juulini 2006.a hoidis kuritahtlikult kõrvale Tartu Maakohtu 13.01.2003.a. otsusega nr 2-1393/02 välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest oma alaealisele lapsele T.H. M.I süüdistatakse selles, et tema alates jaanuarist 2003.a hoidub kuritahtlikult kõrvale Tartu Maakohtu 13.01.2003.a otsusega nr 2-1393/02 välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest oma alaealisele lapsele E.H Sellega pani M.I toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma noorema kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Karistus 11.12.2007.a sõlmitud kokkuleppes KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav M.I-le karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus M.I suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.I ei pane 3 (kolme)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav M.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole.
lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on M.I suhtes süüdimõistev.
lg 1 alusel tuleb M.I hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (
lg 1 p 4): kokku 1787 krooni 70 senti (991 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (
Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Rein Napa. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 53-54). Kohtumenetluses esitas advokaat Rein Napa kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Rein Napa kasuks 796 krooni 50 senti süüdistatav M.I kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. 3 4 Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675 kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5= 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.