2 p. 1,2 järgi; 2) 03.12.1999.a.
2 p. 1,3,4 järgi; 3) 12.10.2000.a.
2 p. 2,3 järgi; 4) 06.12.2001.a.
2 p. 1,3,4 järgi vabadusekaotusega 2 aastat, vabanes 12.09.2003.a., karistus kustumata, Kaitsja advokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 311,312,313,315 Tunnistada süüdi K.Z KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja mõista karistuseks kuud vangistust, KarS § 424 järgi 4 (neli) kuud vangistust. 7 (seitse) Vastavalt KarS § 63 lg 2 lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt K.Z-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võtta K.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Tõkend – vahistamine – jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates 30.09.2007.a. Välja mõista K.Z-ilt riigituludesse sundraha 5400.- krooni ja menetluskulud 2970,65 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. viitenumber XXX SEB Eesti Ühispangas XXX . Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu kantseleile. Välja mõista K.Z-ilt 23 000 krooni A OÜ (reg kood XXX) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD K.Z on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 31.01.2006.a. kuni 1.02.2006.a. Harju maakonnas XXX elamurajoonis ehitusjärgus oleva elamu territooriumil asuvast ehitussoojakust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A. A kuuluvad järgmised esemed: elektrigeneraator väärtus 10 000 krooni, ketassae väärtusega 3000 krooni, optilise nivelliiri väärtusega 5000 krooni, ketaslõikuri väärtusega 2000 krooni, perforaatori väärtusega 3000 krooni. Süüdistatav K.Z tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi täielikult ning seletab, et 2006.a. jaanuaris töötas ta XX rajoonis ühel objektil. Tema käsutuses olid tööriistad. Ta otsustas tööriistad enda tarbeks varastada. Jaanuari lõpus viimasel tööpäeva õhtul sõitis ta autoga objektile ning varastas soojakust elektrigeneraatori, ketassae, ketaslõikuri, optilise nivelliiri, perforaatori. /I kd, tl 31-32/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - kannatanu A. A ütlustega selle kohta, et 01.02.2006.a. avastas varastati XXX elurajoonist ehitussoojakust tööriistu 23 000 krooni väärtuses. Varguses toimepanemises kahtlustab ta abitöölist K.Z, kes oli tööle võetud kolmeks nädalaks. K.Z teadis, kus asuvad soojaku võtmed. 31.01.2006.a. K.Z - tööle ei ilmunud. Ta helistas K.Z-ile ning käskis asjad tagasi tuua, kuid K.Z ei vastanud talle midagi /I kd, tl 6-7/; tunnistaja A. L ütlustega selle kohta, et 01.02.2006.a. Loopealse elurajooni tööle tulles avastas ta, et soojaku uks on lahti ja sealt on kadunud tööriistad. Ehitussoojaku ukse võti oli peidetud soojaku lähedale ning selle asukohta teadis tema ja K.Z /I kd, tl 10-11/. Süüdistatava K.Z tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 424 järgi süüdistatakse K.Z selles, et tema, olles 10.07.2006.a. karistatud LS § 74-19 järgi rahatrahviga , taas 10.08.2006.a. kella 23.01 ajal Harju maakonnas TallinnRapla-Türi mant 18 km juhtis mootorsõidukit XXX reg nr XXX, olles joobeseisundis, Samuti tema 10.08.2006.a. kella 23.40 ajal Harju maakonnas Tallinn-Rapla-Türi mant 17,5 km juhtis mootorsõidukit XXX reg nr XXX, olles joobeseisundis ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. K.Z tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ning seletab, et 10.08.2006.a. juhtis ta mootorsõidukit joobeseisundis ning omamata juhtimisõigust. . Autol puudus tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Ta oli tarvitas kodus alkoholi. Tema rasedal naisel hakkas paha ja naine sõitis marsruuttaksoga haiglasse. Ta hakkas naise pärast muretsema ning otsustas ka haiglasse sõita. Rooli istudes tundis ta end peaaegu kainena. Ta jõudis autot juhtida 10-15 minutit ning seejärel peeti kinni politsei poolt. Alkomeeter näitas joovet ja talle vormistati protokoll. Peale seda ta läks tagasi oma autosse ja otsustas koju sõita. Ta oli teadlik, et ei tohi autot juhtida, kuid ta kavatses ainult parkida auto kuhugi, kus see vähem segab. Politsei peatas ta uuesti kinni ja vormistas protokolli. Ta kahetseb oma tegu ning lubab edaspidi joobeseisundis mitte autot juhtida /II kd, tl 26-29/. K.Z-i süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - väärteoprotokollidega nr AB 822577, AB 822678 /II kd, tl 3, 10/; protokollidega alkoholijoobe tuvastamise kohta /II kd, tl 4,11/; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega /II kd, tl 6/ 10.07.2006.a.otsusega väärteoasjas nr 2314,06,011910. Süüdistatava K.Z tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. K.Z on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Varasemad karistused ei ole teda mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma. K.Z on korduvalt karistatud ka väärteokorras, seejuures 2006.a. juulis 2 korda LS § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Perekonna ning alaealise lapse olemasolu ei takistanud K.Z käitumast viisil, mis tingis tema süüdimõistmise uute kuritegude toimepanemises. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Tsiviilhagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele . Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.