lg.1 ja § 274 lg.1 ning § 275 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 30.jaanuari 2007.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav G.O Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatav G.O ik. xxx, karistuse kandmisel kinnipeetav Murru Vanglas, varem seitsmel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 20.juunil 2006.a. Tartu Maakohtu poolt
4 kuu ja 15 päeva pikkuse vangistusega, tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja vandeadvokaat Märt Leedu RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 30. jaanuari 2007.a. otsus G.O suhtes jätta sisuliselt muutmata ja apellatsioon jätta rahuldamata. Täpsustada sama kohtuotuse sissejuhatavat ja resolutiivosa lugedes õigeks kvalifikatsioon
Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
vangistusega;
järgi ja karistati 10 kuu vangistusega.
vangistust, mis
otsusega mõistetud raskema karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 a. 4 kuud ja 15 päeva vangistust. Mõistetud karistusest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi kantud karistuse osa – 7 kuud ja 10 päeva vangistust – ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus tähtajaga 9 kuud ja 5 päeva. Karistuse kandmise algust arvestati kohtuotsuse kuulutamise päevast 30. jaanuarist 2007.a. G.O tunnistati süüdi:
lg.1 ja § 274 lg.1 järgi selles, et tema, olles kinnipeetav Murru Vanglas, 21.oktoobril 2005.a. ei allunud vangistusosakonna peaspetsialisti, kannatanu R. K korraldusele ametiruumist lahkuda, vaid üritas ametikohustusi täitnud kannatanut R. K rusikaga näkku lüüa, kuid ei tabanud, sest kannatanu tõrjus löögi. Samuti püüdis süüdistatav G.O lüüa rusikaga näkku kannatanut R. K ajal kui ta paigutada süüdistatavat Murru Vangla vastuvõtuosakonna kambrisse, kuid kannatanu R. K ja valvur, tunnistaja J. K, tõrjusid rusikalöögi.
K ebaõnnestunud löömist ja vastuvõtuosakonna kambrisse paigutamist, solvas avaliku korra kaitsel ametiülesandeid täitnud kannatanut R. K – sülitas viimasele kahel korral näkku. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis väidab süüdistatav G.O, et ta pole maakohtu otsusega nõus, kuna eeluurimisel on kannatanu R. K ja tunnistaja J. K tema peale valetanud. Apellandi väitel pole tema üritanud kannatanut näkku lüüa. Samuti polevat maakohtu otsuses kirjas kohtuistungi sekretäri nime ega kriminaalasja numbrit. Samuti pole apellant nõus kohtunike kõrval istunud isikutega, kes kõik valetasid. Apellatsioonile lisatakse hulgaliselt kohtu- ja vangladokumentide ärakirju, kokku 29 lehel. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav toetas apellatsiooni ja taotles enda kõigis esitatud süüdistustes õigeksmõistmist. Kaitsja toetas apellatsiooni uue õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise osas. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et tõenditele mittetuginev ja paljasõnaline apellatsiooni väide kannatanu R. K ja tunnistaja J. K ebaõigete ütluste kohta, pole esimese astme kohtu motiveeritud ja seadusliku otsuse muutmise alusena arvestatav. Apellatsioonis pole esitatud ega ringkonnakohtu istungil selgunud faktilisi asjaolusid, mis ringkonnakohtu poolt kontrollituna võiks seda kahtluse alla kannatanu ja tunnistaja ütluste usaldusvääruses. Tõendina on kannatanu ja tunnistaja ütlused saadud kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korda järgides. Kriminaalasja kohtuliku arutamisel on maakohus neid tõendeid suuliselt, vahetult ja protokolli kandes kontrollinud ( II kd., tl. 23-25 ). Kohtuistungi toimumise ajaks surnud tunnistaja J. K ( II kd.,tl. 21 ) poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlus oli kohtuistungil avaldatud. Asjaolu, et süüdistatav G.O end inkrimineeritud kuritegudes süüdi ei tunnista, pole uurimisasutusele, prokuratuurile ega süüdistusasja arutanud kohtule etteheidetav. KrMS § 309 lg.3 kohaselt tehakse süüdimõistev kohtuotsus, kui kohtuliku arutamise tulemina on tõendatuks tunnistatud, et süüdistatav on kuriteo on toime pannud. KrMS § 61 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendid nende kogumis ning oma siseveendumuse kohaselt. Vaidlustatud kohtuotsuse põhiosas on esitatud kõik kohtus uuritud tõendid ja jälgitav kohtu seisukoha kujunemine kohtualuse poolt süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanemise tõendatuse osas. Neil asjaoludel nõustub ringkonnakohus täielikult esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust, ei pea nende kordamist vajalikuks. Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsiooni väited, nagu poleks vaidlustatud kohtuotsuses märgitud kohtuistungi sekretäri nime ja kriminaalasja numbrit. Harju Maakohtu 30.jaanuari 2007.a. otsuse sissejuhatavas osas on kohtuistungi sekretärina märgitud J. P ja kriminaalasja numbriks 1-06-13358 / 05922200372/. Samas märgib ringkonnakohus, et kriminaaltoimikus oleva süüdistusakti ja kohtu alla andmise määruses on süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsiooniks
1-3 ja 14 ). Vaidlustatud kohtuotsuse sissejuhatavas ja resolutiivosas puudub aga viide
Maakohtu põhiosas pole märgitud
Karistuse mõistmisel on maakohus juhindunud
Arvesse on võetud süüdistatava G.O süü suurust. Karistust kergendavate või seda raskendavate asjaolude esinemist pole tuvastatud. Karistused on mõistetud karistusseadustikus kehtestatud sanktsioonide piires ning liitkaristused õigesti moodustatud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 30.jaanuari 2007.a. otsuse G.O suhtes sisuliselt muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. AAVA M. PREIMER
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.