1-06-3496\3

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 19.jaanuaril 2007.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumaja 1-06-3496 Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Tatjana Petuhhova juuresolekul, prokuröri Kadi Ruus ja kaitsja Leelo Viil osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja U.T, ik XXX, eestlane, Eesti kodanik, keskharidusega, eluk.XXXXXXX, varem kohtulikult karistamata, karistatud väärtegude toimepanemise eest, viibib vahi all alates 10.01.2007.a. Süüdistus U.T süüdistatakse selles, et olles joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest 31.07.2005.a. karistatud 24.08.2005.a. LS § 7419 järgi Põhja PP otsusega rahatrahviga 10200.-krooni, seega omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas 05.01.2006.a kell 02.53 juhtis Harjumaal Keilas Ülesõidu tänaval maja nr.2 juures sõiduautot Nissan Almera reg.nr.259ASU, olles joobeseisundis. Sellise tegevusega pani U.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendatuks tunnistatud asjaolud U.T omas kehtivat karistust joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest: 24.08.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri otsusega karistati teda LS § 7419 jt järgi rahatrahviga 170 trahviühikut, so 10200.-krooni (tl 8). Trahv oli tasumata (tl 15,21). 05.01.2006.a. kell 02.53 tuvastati U.T akoholijoove, mille kohta koostas politseiametnik protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel. U.T nõustus tuvastamise tulemusega ning keeldus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest (tl 10). Sõiduki joobeseisundis juhtimise kohta koostas konstaabel Andres Kadapik väärteoprotokolli nr.AB801555, menetlusaluse isiku lahtris kirjutas U.T, et on tutvunud protokolliga, pöördel kirjutas allkija ka õiguste tutvustamise lahtrisse (tl 9). Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil tunnistas U.T ennast süüdi ja seletas, et oli joonud õlut ja viibides Keilas peol ta sõitis sõbraga tanklasse suitsu ostma. Autost väljunud märkas politseid, tal puudus juhiluba ja alkomeeter näitas 0,61mg/l kohta (tl 23). Joobeseisundi tuvastamisel ja väärteoprotokolli koostamisel ei ole menetlusnorme rikutud. U.T joobeseisund on tuvastatud kooskõlas kehtiva seadusega. 2 Omades kehtivat karistust joobeseisundis sõiduki juhtimise eest ja juhtides sõiduautot joobeseisundis, pani U.T toime teo, milles teda süüdistatakse. Süüdistatava tegu sisadab KarS § 424 ettenähtud kuriteokoosseisu: omades kehtivat karistust juhtis ta taas mootorsõidukit joobeseisundis. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. U.T on isik, kes on korduvalt eksinud seaduse vastu: 1999.a. tema suhtes kriminaalasi lõpetati ja materjalid anti üle alaealiste komisjonile (tl 13), aastatel 20022006 on ta korduvalt toime pannud väärtegusid, suuremad trahvid on tasumata (t 15-17, 21). U.T väide, et trahvid on 2006.a. sügisel tasutud, jääb paljasõnaliseks, trahvi tasumise kviitungeid kohtule esitatud ei ole. Ka päevasissetulek on U.T alla miinimumi (tl 20). Kohus leiab, et prokuröri taotlus karistuse mõistmise osas on põhjendatud: kuivõrd varasemad rahalised karistused ei ole mõjutanud süüdistatava käitumist, siis käesoleval ajal on põhjendatud U.T karistusena vangistuse mõistmine, mida ei pöörata täitmisele tingimusel, et ta uusi kuritegusid toime ei pane. Karistuse suuruse mõistmisel arvestab kohus U.T süü astet ja kuriteo raskust. Kohus ei kohalda lisakaristusena U.T suhtes juhtimisõiguse äravõtmist, sest juhtimisõigust U.T ei ole omanud ega oma ning juhiloa taotlemisel ARK-s arvestatakse liiklusalaste rikkumiste ja kustumata karistatuste olemasolu. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.2 alusel 1,5 palga alammäära. Juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315 lg.4, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada U.T KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 (neli) kuud ja 15 (viisteist) päeva. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada U.T-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 3 (kolm) kuud. KarS § 68 alusel arvestada eelvangistus – vahi all alates 10.01.2007.a. viibitud aeg karistusaja hulka. KarS § 73 lg.1,3 alusel jätta ülejäänud vangistus 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva U.T suhtes tingimisi kohaldamata: karistust ei pöörata täitmisele, kui U.T 3 (kolm) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – vahistamine – tühistada ja vabastada U.T vahi alt kohtusaalis. Välja mõista U.T-lt (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas või arveldusarve 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777) 3 sundraha 5400.- (viis tuhat nelisada) krooni ja tasu osutatud õigusabi eest 1663.80 (üks tuhat kuussada kuuskümmend kolm ja 80s) krooni. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 19.jaanuaril 2007.a. ja kohtuotsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast apellatsiooniteate esitamist. Kohtunik: