1-07-1236\4

(05231606686)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Eveli Kallion Kriminaalasi L.M-i süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Peeter Pool Süüdistatav L.M - isikukood XXX, Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: XXXXXX; töötab freesijana AS-s №rcar BSB; varem kriminaalkorras karistatud 20.09.2006.a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi rahalise karistusega 2500 krooni; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada L.M KarS § 201 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 45 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (15 päeva) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 30 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui L.M 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2
2. Välja mõista L.M-ilt kuriteoga tekitatud kahju katteks 6 610 (kuus tuhat kuussada kümme) krooni Oksana Silajeva kasuks.
3. Välja mõista L.M-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 576,20 kr (üks tuhat viissada seitsekümmend kuus krooni ja 20 senti) ning sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on
4. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. L.M-i süüdistatakse selles, et tema, elades O S loal ajavahemikul 11.07 – 19.08.2005.a aadressil XXXXXXX viimase korteris, võttis O. S loata viimasele kuuluva arvutikomplekti Intel Pentium 3,0 GHz 512 K №rthwood koguväärtusega 16 610 krooni ning müüs selle pandimajja 6000 krooni eest. Oma sellise tegevusega pani L.M toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseadusliku enda kasuks pööramise. Süüdistatav L.M tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi, kahetses toimepandut ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja Liis Toomsalu pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et L.M-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - O. S suulise kuriteoteate protokolliga (tl.3 - 4), kus ta teatab, et ajavahemikul 11.07.19.08.2005.a tema korterist XXXX tema tuttav L.M, kellele ta usaldas korteri võtmed ja lubas elada tema äraoleku ajal korteris, varastas tema arvuti koos modemiga, tekitades varalise kahju kokku 16 610 krooni; - kannatanu omakäelise avaldusega politseile (tl.5 - 6), milles ta teatab, et suvel oli ta sunnitud perekondlikel põhjustel Tallinnast ära sõitma ning võtmed usaldas L.M; augusti keskpaiku avastas, et tema korterist puudub arvuti; Vitali sõnade kohaselt oli ta arvuti maha müünud koos dokumentide ja modemiga 6500 krooni eest talle tundmatule isikule; Vitali keeldus arvutit tagastamast; 3 - kannatanu O. S ütlustega eeluurimisel (tl. 7 - 9) selle kohta, et ajavahemikul 11.07.19.08.2005.a andis ta oma korteri võtmed L.M-i kätte, et viimane saaks elada tema korteris tema äraoleku ajal; saabudes Narvast avastas, et korterist on kadunud tema arvuti protsessor, monitor, klaviatuur, hiir koos installeeritud programmidega, modem, kõik, mis on kirjas arve-saatelehes nr MA-J0005823 (tl.10); Vitali teatas talle, et müüs arvuti maha 6500 krooni eest, keeldus ütlemast, kellele müüs; kogukahju 16 610 krooni; - tunnistaja V. Kirillovi ütlustega eeluurimisel (tl.15 - 17) selle kohta, et augustikuus läks O õe juurde Narva; sel ajal Vitali ei töötanud ja kuna tal raha ei olnud, võttis ta korterist arvutikomplekti ja viis pandimajja ja sai arvuti eest 6000 krooni; lisab, et teab kõike Vitali sõnade järgi; - kahtlustatava L.M-i ütlustega eeluurimisel (tl. 19 - 20), mille kohaselt ajal, mil nad elasid O. S koos, ostsid nad arvuti Oksana toodud raha eest; mingil hetkel juhtus O õel õnnetus Narvas ja ta sõitis õe juurde; kuna tema jäi töötuks, pidi ta kuskilt raha saama; esmalt müüs ära talle kuuluva muusikakeskuse, poolteist kuud hiljem arvuti; arvuti viis Keskturu juures asuvasse poodi ja sai arvuti eest kas 5900 või 6000 krooni; koos arvutiga andis poodi ka kõik selle kohta käiva dokumentatsiooni; müügist saadud raha kulutas elamise peale. Kohtuistungil kannatanu O. S kinnitas, et arvuti kuulus temale, oli tema raha eest ostetud ning L.M pole ta kunagi lubanud seda maha müüa. Käesolevaks ajaks on L.M talle arvuti eest tasunud 10 000 krooni ning kuna tasumata on 6 610 krooni palub kannatanu selle süüdlaselt välja mõista. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et L.M-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning L.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1 järgi. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole antud asjas tuvastatud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus L.M-i süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust kohtuistungil, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus võtab arvesse ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et L.M-i , kellel on tasumata eelmiste süütegude eest mõistetud rahatrahv ja rahaline karistus ning menetluskulud, kellel on pea kahe aasta kestel hüvitamata kuriteoga tekitatud kahju, kellel on kohustused Hansapanga ees seoses EGO-kaardiga, pole võimalik karistada rahalise karistusega. Kohus nõustub prokuröri taotlusega karistada L.M-i lühiajalise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all, s.o. kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega 4 kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311-
5. Kohtunik