järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav K.N Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: OÜ, elukoht: XXX, Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 1) Tallinna Linnakohtu 17.11.1999 otsusega KrK § 139 lg 115 lg 2 - 17 lg 6 järgi rahatrahv 820 krooni; 2) Tallinna Linnakohtu 05.05.2000 otsusega KrK § 204 lg 3 järgi vabadusekaotus 4 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta; Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON 1. K.N süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada K.N-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta K.N-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud K.N-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et K.N temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada K.N järgima katseajal 1 kontrollnõudeid: elada alalises elukohas XXX, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada K.N-ile määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.06.2007. 6.
lg 1 p 1 alusel kohaldada K.N-i suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud 6 kuulise tähtaja möödumisel.
ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema olles 05.09.2003 karistatud LS § 7419 järgi rahatrahviga summas 12 000 krooni, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas juhtis K.N 16.06.2006 kella 23.15 ajal Harjumaal Saku vallas 2 Tallinna ringtee 19 km-l mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Samuti juhtis K.N 09.08.2006 Jõgevamaal Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu mnt 125 km-l mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Samuti juhtis K.N 14.08.2006 kella 09.20 ajal Lääne maakonnas Martna vallas RistiVirtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt 33 km-l mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Samuti juhtis K.N 29.08.2006 kella 00.40 ajal Raplas Aasa tänavalt Kohtu tänavale mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Samuti juhtis K.N 09.12.2006 kella 21.00 Harjumaal, Saku vallas Tallinn-Rapla-Türi tee 15 km-l mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Seega K.N pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtuistungil süüdistatav K.N seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Selgitas, et asus tööle teise äriühingusse autojuhina. Juhtimisõiguse äravõtmisel kaotaks töökoha, samuti tekiks äriühingul raskusi. Ei ole selle aasta numbri sees alkoholi tarvitanud. Pärast viimast rikkumist ei ole süütegusid toime pannud. Elukaaslane ei tööta, ülalpidamisel on kaks last. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Koopia Järva Politseiprefektuuri 05.09.2003 otsusest nr 2510,03,002620 K.N-i karistamises LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni. (t/l 3) 09.12.2006 koostatud väärteoprotokollist nr 883702 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 09.12.2006 kella 21.00 ajal peatati K.N-i juhitud sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX ning K.N oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes. (t/l 7) 09.12.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati K.N kell 21.03 alkoholijoove 1,17 mg/l väljahingatavas õhus. K.N nõustus tuvastamise tulemusega ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest. (t/l 8) 09.12.2006 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas K.N , et jõi kaks tundi tagasi kaks õlut. (t/l 9) 16.06.2006 koostatud väärteoprotokollist nr 838289 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 16.06.2006 kella 23.15 ajal peatati K.N-i juhitud sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX ning K.N oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes. (t/l 15) 16.06.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati K.N kell 23.28 alkoholijoove. K.N nõustus tuvastamise tulemusega ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest. (t/l 16) 16.06.2006 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas K.N , et kuna autos oli joogijanu ja poes polnud aega käia, siis paarimehel oli alkohol kaasas ja jõi autos seda. Loodab et see asi ei kordu. (t/l 17) 3 29.08.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati K.N kell 00.40 alkoholijoove 0,11 mg/l väljahingatavas õhus. K.N nõustus tuvastamise tulemusega ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest. (t/l 24) 29.08.2006 koostatud tunnistaja Taavo Tikki ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja graafikujärgselt tööl 29.08.2006 koos Tiina Trofimovaga ning teostas liiklusjärelevalvet Rapla linnas. Kella 00.40 ajal märkas Aasa tänaval suunaga Eha tänava poole liikumas sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXX. Andmebaasist selgus, et sõidukil on tegemata korraline tehnoülevaatus. Otsustati sõidukit kontrollida ja peatati sõiduk Kohtu tänaval. T.Trofimova palus juhil esitada dokumendid ja puhuda alkomeetrisse. Juhiks osutus K.N ja alkomeeter näitas joovet. (t/l 25) 29.08.2006 koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas K.N , et teda on väärteokorras karistatud sõiduauto joobes juhtimise eest rahatrahviga 12 000 krooni, millest on tasutud 3000 krooni. 28.08.2006 läks autot remontima Rapla valda Selisse. Jõudis sinna kella 20 paiku. Remondi tegemise käigus jõi 0,5 liitrise gini. Remondi lõpetasid kuskil kella 23.55 ajal ja siis hakkas koju tagasi sõitma. Ei tundnud ennast joobes olevat. Sõitis läbi Rapla linna läbi Aasa tänava Kohtutänavale ja parkis sõiduki Tallinna mnt 37 kaupluse juurde. Sel ajal tuli politseinik ja palus esitada sõidudokumendid, siis paluti puhuda alkomeetrisse ja see näitas joovet. Nõustus alkomeetri näiduga. Peres on kaks last, pankade ees võlgnevusi ei ole. (t/l 26-28) 09.08.2006 koostatud väärteoprotokollist nr AB 771200 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 09.08.2006 kella 19.00 ajal peatati K.N-i juhitud sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX ning K.N oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes. (t/l 32) 09.08.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati K.N kell 19.00 alkoholijoove 1,04 mg/l väljahingatavas õhus. K.N nõustus tuvastamise tulemusega ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest. (t/l 33) 09.08.2006 koostatud tunnistaja Sulev Jürgensoni ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja tööl koos konstaabel Ülar Rätsepaga. Kella 18.20 ajal said väljakutse TallinnTartu mnt-le kus sõidab ringi veoauto XXXregistreerimismärgiga XXX, mille juht on väliste joobetunnustega. Märkasid seda sõidukit kõrvalteel liikumas Tallinn-Tartu mnt suunas ja peatasid sõiduki Tallinn-Tartu mnt 125ndal kilomeetril. Sõidukit juhtis K.N , kelle joobeks tuvastati 1,04 mg/l. Juht tunnistas oma rikkumist, nõustus joobe tuvastamisega kohapeal. Sõidukile tuli järgi tööandja. (t/l 35) 21.09.2006 koostatud tunnistaja Ülar Rätsepa ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 09.08.2006 graafikujärgselt tööl koos konstaabel Sulev Jürgensoniga. Teostasid liiklusjärelevalvet Jõgeva linnas. Kella 18.20 ajal said väljakutse Tallinn-Tartu mnt-le, kus pidi sõitma veoauto XXX, mille juht on ilmselt joobetunnustega. Sõitsid Tallinn-Tartu mnt 125ndale kilomeetrile, kus nägid kõrvalteelt Tallinn-Tartu mnt suunas liikumas nimetatud sõidukit. Sõitsid maanteel sõidukile järgi ja andsid peatumismärguande. Sulev Jürgenson kontrollis dokumente, ise võttis indikaatorvahendi ja lasi puhuda. Alkomeeter näitas 1,04 mg/l. Juhiks osutus K.N, kes tunnistas alkoholi tarvitamist. Sõidukile tuli järgi tööandja. (t/l 36-37) 06.10.2006 koostatud kahtlustatava K.N-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kahtlustataval 09.08.2006 tööpäev läbi ja ta oli kõrvalistuja. Sõitsid mööda Tallinn-Tartu mnt-d. Jõi gini. Õpetas välja paarilist A . Maanteel lõhkes kärul rehv. Jätsid käru sinna ja sõitsid töökotta, kus lepiti kokku, et töömees tuleb rehvi parandama. Kus vahepeal A käinud oli, seda ta ei tea, kuid ta oli nina täis tõmmanud. Käru rehv sai parandatud, kuid käru oli vaja transportida parklasse. Ei jäänud muud üle kui ise rooli minna. Oli vaja sõita umbes 800 meetrit. Tundis end sõiduvõimelisena. Kui oli jõudnud 125 kilomeetrini, anti peatumismärguanne. Lasti puhuda alkomeetrisse ja see näitas joovet 1,04 mg/l. Kutsus kohale oma ülemuse Raivo Saksa, kes sõiduki ära viis. (t/l 38-40) 4 14.08.2006 koostatud väärteoprotokollist nr AB 821091 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 14.08.2006 kella 09.20 ajal peatati K.N-i juhitud sõiduk XXXXXX registreerimismärgiga XXX ning K.N oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes. (t/l 44) 14.08.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati K.N kell 09.20 alkoholijoove 0,40 mg/l väljahingatavas õhus. K.N nõustus tuvastamise tulemusega ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest. (t/l 45) 14.08.2006 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 14.08.2006 hommikul sõitis kahtlustatav Saaremaalt mandrile ja Kassari silla juures pidas teda kinni ja joobe näiduks oli 0,40 mg/l. Eelmisel õhtul tarbis alkoholi, läks hilja magama ning hommikul oli vaja vara tõusta. Tunnistab, et juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. (t/l 46) 08.09.2006 koostatud tunnistaja Katrin Voogla ülekuulamisprotokollist nähtuvalt toimus 14.08.2006 politseioperatsioon, mis viidi läbi Lääne Maakonnas Martna vallas RistiVirtsu-Kuivastu-Kuressaare tee 33. kilomeetril ning kõik Virtsu poolt tulevate sõidukite juhid pandi puhuma indikaatorvahendisse. Kella 09.20 ajal puhul alkomeetrisse XXX registreerimisnumbriga XXX juht K.N ning tema joove oli 0,40 mg/l väljahingatavas õhus. K.N oli näiduga nõus. (t/l 48-49) 11.09.2006 koostatud Kaido Lukk ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 14.08.2006 toimus Lääne Maakonnas politseioperatsioon ning Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt 33. kilomeetril kella 09.20 ajal sõitis Virtsu suunast XXX registreerimismärgiga XXX. Juht puhus indikaatorvahendisse ja see näitas 0,40 mg/l väljahingatavas õhus. Juht esitas dokumendid K.N-i nimele. (t/l 50-51) 11.09.2006 koostatud tunnistaja Sirje Tammela ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 14.08.2006 politseioperatsioonil ja kell 09.20 ajal tuli Virtsu poolt mööda RistiVirtsu-Kuivastu-Kuressaare tee 33. kilomeetril Kassari silla juures mootorsõiduk XXX registreerimismärgiga XXX, millist sõidukit juhtis K.N, kes puhus indikaatorvahendisse ja näit oli 0,40 mg/l väljahingatavas õhus. K.N oli näiduga nõus. (t/l 52-53) 18.10.2006 koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav temale inkrimineeritud teo toimepanemist ja seletas, et 14.08.2006 hommikul kella 08.00 paiku hakkas sõitma Saaremaalt ja jõudis praamiga mandrile kella 09 ajal. Sõitis sõidukiga XXX registreerimismärgiga XXX Tallinna poole ja pärast Kassari silda peeti kinni. Puhus alkomeetrisse ja selle näit oli 0,40mg/l. Oli näiduga nõus. Eelmisel õhtul oli joonud kaks 1,5 liitrilist Long Drinki ja läks hilja magama. (t/l 54-56) Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et K.N-i tulu 2005 aastal oli 11 960 krooni. (t/l 57) 25.04.2007 koostatud kahtlustatava K.N-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt jõi kahtlustatav 16.06.2006 kella 23.00 ajal ära 1,5 liitrit Long Drinki. Seisis tee ääres ja jõi. Pärast pidi edasi sõitma Paldiskisse. Kuna auto oli pargitud liiga teepeale, siis juhtides Saku vallas Tallinna ringteel veoautot XXXXXX registreerimismärgiga XXX, paigutas selle tee äärde. Seda nägi politsei ja tuli kontrollima dokumente ning lasti puhuda alkomeetrisse. Süttis punane tuli, mis näitas alkoholijoovet. Nõustus joobe tuvastamisega. 09.12.2006 viibis Tallinnas sünnipäeval ning kella 20.00 ajal jõi viina. Kella 21 ajal helistati töölt ja teatati, et peab sõitma Raplasse. Kuna tööandjale ei saanud selgeks teha, et sõita ei saa, siis otsustas sõita sõiduautoga XXX registreerimismärgiga XXX. TallinnRapla-Türi tee 15ndal kilomeetril peeti kinni. Kästi puhuda alkomeetrisse ja see näitas 1,17 mg/l. Joobe tuvastamisega oli nõus. 09.08.2006 Jõgevamaal Põltsamaa vallas juhtis Tallinn-Tartu mnt 125ndal kilomeetril mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis, samuti juhtis 14.08.2006 kella 09.20 ajal Lääne Maakonnas Martna vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee 33ndal kilomeetril mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Samuti juhtis 29.08.2006 kella 00.40 ajal Raplas Aasa tänavalt Kohtu tänavale mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. 05.09.2003 määratud rahatrahv LS § 7419 ettenähtud väärteo 5 eest summas 12 000 krooni on seoses materiaalsete võimaluste puudumisega tasumata. Ülalpidamisel on kaks last. (t/l 64-66) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks oli 2005 aastal 0 krooni. (t/l 70) 27.04.2007 seisuga on kohtutäiturite menetluses 6 täiteasja K.N-i suhtes võlgnevusega kokku 19 750 krooni. (t/l 72) Kohtuistungil esitatud OÜ kirjast nähtuvalt on K.N võetud tööle ajutise töölepinguga ja ta on näidanud end kohusetundliku, tööka ja usaldusväärse inimesena. Võimalusel palutakse jätta alles juhtimisõigus. Vastasel juhul peab temaga lõpetama töösuhtes, mis omakorda tooks kaasa palju probleeme firmale. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel K.N-i menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise akte ja otsust väärteoasja, tunnistajate Taavi Tikki, Sulev Jürgensoni, Üllar Rätsepa, Katrin Voogeli, Kaido Lukki, Sirje Tammela ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava K.N-i süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
19 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on K.N varem karistatud LS §74 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav korduvalt mootorsõidukit, olles alkoholijoobes ja seda ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uute tegude toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on K.N-i käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud väärteokorras valdavalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning määratud rahatrahvid on suures osas tasumata. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt on süüdistataval ülalpidamisel kaks last. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistatava sissetulek on olnud suhteliselt väike ning tal on suured rahalised kohustused täitemenetlusest tulenevate nõuete ja laste ülalpidamise näol. Seetõttu, arvestades andmeid sissetulekute kohta ning lapse ülalpidamiskohustusest, tasumata trahvidest ja käesolevast kriminaalmenetlusest tulenevate suhteliselt suurte rahaliste kohustuste olemasolu, asub kohus seisukohale, et sanktsioonis ettenähtud alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas, kuivõrd see raskendaks veelgi süüdistatava majanduslikku olukorda. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat on varem samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud ning menetlusesemeks käesolevas kriminaalasjas on viis samalaadset kuritegu, millised on toime pandud poole aasta jooksul, kusjuures kolm neist ühe kuu jooksul. Seejuures on süüdistatav kinni peetud erinevates maakondades, mis näitab seda, et süüdistatav ei ole lihtsalt isik, kes joobeseisundis autot teise kohta pargib, vaid isik, kes suhtub liikluseeskirja ja liiklusohutuse nõuetesse ükskõikselt ja üleolevalt ning peab loomulikuks seda, et ta osaleb liikluses alkoholijoobes, sõltumata asukohast ja sõidu sihtkohast. Taolistel andmetel leiab kohus, et süüdistatavale ei saa mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, vaid see karistus peab olema lähedane ettenähtud sanktsiooni keskmisele määrale. Arvestades süüdistatava kahetsust, leiab kohus, et karistuse võib mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas, arvestades süüdistataval ülalpeetavate olemasolu ning suuri rahalisi kohustusi, leiab kohus, et mõistetava karistuse 6 täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Kohus tugineb seejuures asjaolule, et süüdistatav on ka varem samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud ning ka siis jäeti karistus tingimisi kohaldamata. Kriminaalasjas aga puuduvad andmed selle kohta, et seda karistust oleks uue kuriteo toimepanemise tõttu täitmisele pööratud. Seega on süüdistatav järelevalve tingimustes võimeline käituma õiguskuulekalt. Arvestades aga inkrimineeritud tegude iseloomu võib järeldada, et süüdistataval on välja kujunenud alkoholilembus, mis takistab tal olemast õiguskuulekas. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada pikemaajalisele käitumiskontrollile, tagamaks selle, et järelevalve tingimustes süüdistatav näitab oma soovi elada edaspidi õiguskuulekalt. Kuigi süüdistataval võib mootorsõiduki juhtimise õigust oma elatamiseks ja igapäevastes toimetustes vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele, samuti inkrimineeritud tegude rohkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb
ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada
lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav peeti korduvalt samalaadsete kuritegude toimepanemiselt kinni ja sellele vaatamata jätkas ta järjekindlalt samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seetõttu peaks süüdistatava suhtes kohaldama pikemaajalist lisakaristust, kõrvaldades süüdistatava liiklusest pikemaks ajaks, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal ei ole süüdistatav teistele liiklejatele ohtlik. Inkrimineeritud kuritegusid toime pannes oli süüdistatav teadlik sellest, et tal on ülalpidamisel lapsed ja elukaaslane ning perekonna elatamiseks on tal vajalik juhtimisõigus, milleta ta ei saaks töötada enda valitud erialal. Sellele vaatamata eelistas süüdistatav õiguskuulekale käitumisele mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes, millest saab järeldada, et süüdistatav suhtus saabuvasse tagajärge, so karistusse ja sellega kaasnevasse juhtimisõiguse äravõtmisse kui tema majanduslikku olukorda raskendavasse asjaolusse ükskõikselt. Samas aga on süüdistatav seletanud, et ei ole sellel aastal enam alkoholi tarvitanud ning õiguserikkumisi toime pannud. Kohtule esitatud karistusregistri andmetest nähtuvalt on K.N tõepoolest viimane kord väärteo toimepanemise eest karistatud 2006 aasta sügisel. Arvestades taolist asjaolu, leiab kohus, et süüdistatav on ehk aru saanud oma teo keelatusest ja teinud vastavad järeldused, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada lühemaajalist lisakaristust. Märt Toming kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.