4,8 järgi vangistusega 2 kuud 20 päeva, elukoht XXX Süüdistus
4,5,8 ja
järgi lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista J.L enne Tallinna Linnakohtu 07.12.2005.a. otsust toimepandud kuritegudes
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 2 kuud vangistust.
otsusega mõistetud raskema karistusega, mõistes J.L-ile liitkaristuse 2 kuud 20 päeva vangistust. Karistus lugeda kantuks. Süüdi mõista J.L peale Tallinna Linnakohtu 07.12.2005.a. otsust toimepandud kuritegudes:
4, 5, 8 järgi (7 kuriteo episoodi) ja karistada vangistusega 1 aasta 3 kuud.
järgi ja karistada vangistusega 3 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 28.11.2006.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid: Välja mõista J.L-ilt: 1)ST kasuks 4000.- krooni, 2)GJ kasuks 5293.10 krooni 3)AJ kasuks 5249.- krooni. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista J.L-ilt riigituludesse - sundraha 1,5 palga alammäära - 5400.- krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasud summas 4283.40 krooni riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele XXX SEB Eesti Ühispangas või XXX Hansapangas, viitenumber XXX. Asitõendid Kasvuhoone alumiiniumtalad (asuvad hoiul Põhja PP Ida-Harju politseiosakonnas) – tagastada kannatanule VO. Hansapanga deebetkaart (kriminaalasja juures ümbrikus) – tagastada JO. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kannatanud ja kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS J.L süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides 27.11.
Samuti tema, viibides 22.09.2006. a. kell 12.57 aadressil XXX asuvas J O korteris, tüli käigus väänas J O käsi ja jalga, tekitades sellise käitumisega kannatanule füüsilist valu. Seega J.L pani toime teisele isikule valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o. pani toime
MENETLUS KOHTUS JA KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav J.L tunnistas end kohtuistungil süüdi kõikide kuritegude toimepanemises, millistes talle süüdistus oli esitatud. Ta ei soovinud kohtus ülekuulamist. J.L-i süü talle esitatud süüdistustes on tõendatud alljärgnevate tõenditega: I 2005.a. jaanuari alguses V O garaažist bensiinimootoriga sae vargus. 1)Kannatanu V O ütluste kohaselt olid 2005.a. jaanuaris garaaži võtmed poja Mihhaili käes. Mingil päeval avastas ta, et garaažist on kaduma läinud bensiinimootoriga saag (II kd. lk. 183185); 2)Tunnistaja I Z ütluste kohaselt palus 2005.a. jaanuaris tuttav Mihhail Oševnev teda appi oma isa garaažist mingite asjade pandimajja viimisel. Saadava raha eest tahtis Mihhail osta narkootikume. Võtsid ainult ühe bensiinisae. Teel pandimajja leidis Mihhail ühe noormehe, kes nõustus pandimajja kaasa tulema ja kelle nimele vormistati pandimajas leping sae peale. Raha saadi 500 krooni, millest 50.- krooni andis Mihhail tollele noormehele. Ta ei teadnud, et Mihhail viis sae pandimajja ilma isa loata. (II kd. lk. 191-193, 208-209); 3) Kahtlustatava J.L-i ütluste kohaselt vajas ta raha narkootikumide ostmiseks, millisel eesmärgil otsustas 2005.a. jaanuaris garaažist asju maha müüa. Sealhulgas viis ka bensiinimootoriga sae pandimajja, kavatsusega see hiljem välja osta, kuid ei jõudnud (II kd. lk. 198-201). II 20.01.2005.a. V O garaažist kompressori vargus. 1)Kannatanu V O ütluste kohaselt olid 2005.a. jaanuaris garaaži võtmed poja Mihhaili käes. Mingil päeval avastas, et garaažist on kaduma läinud kompressor (II kd. lk. 183-185); 2) Tunnistaja I Z ütluste kohaselt tegi Mihhail talle 20.01.2005.a. ettepaneku jällegi midagi garaažist pandimajja viia. Siis võtsidki kompressori. Tunnistaja naabri V P nimele vormistati pandimajas kompressori pandileping. Raha saadi 500 krooni, millest 50.- krooni andis M V . Ülejäänud raha kulutasid nad narkootikumide peale. Ka seekord I Z ei teadnud, et kompressor võeti ilma isa loata (II kd. lk. 191-193, 208-209); 4 3)Tunnistaja VP ütluste kohaselt tuli 20.01.2005.a. õhtul tema juurde naabrimees nimega Igor ja viimase tuttav Miša. Nad pakkusid pantida tema nimele kompressori. Ta pantis kompressori pandimajja 500 krooni eest viieks päevaks. Kuna viie päeva pärast nad tema juurde ei tulnud, ostis ta kompressori ise välja ja müüs selle Balti jaama turul tundmatule meesisikule 1200 krooni eest maha (II kd. lk. 186-187); 4)Tunnistaja PG ütlused kinnitavad süüdistatava ja tunnistajate ütlusi kompressori pantimise kohta Puhangu tänava pandimajja 500 krooni eest, samuti selle väljaostmist pantija poolt (II lk. 188 -189); 5)Pandimaja lepingu koopia tõendab V P poolt 20.01.2005.a. kompressori pantimist 500 krooni eest (II lk. 190); 6)Kahtlustatava J.L-i ütlused tõendavad tema isa garaažist kompressori vargust koos I Z ja selle I Z naabri Valeri poolt pandimajja pantimist. Valerile olevat ta öelnud, et kompressor kuulub talle (II lk. 198-201, III kd. lk. 422-426). III 23.01.2005 – 26.01.2005.a. V O garaažist kompressori otsikute komplekti ja elektridrelli vargus. 1) Kannatanu VO ütluste kohaselt olid 2005.a. jaanuaris garaaži võtmed poja Mihhaili käes. Mingil päeval avastas, et garaažist on kaduma läinud kompressori otsikud ja elektridrell (II kd. lk. 183-185); 2)Kahtlustatava J.L-i ütluste kohaselt võttis ta 2005.a. jaanuaris isa garaažist koos Pašaga otsikute komplekti ja elektridrelli. Otsikute komplekti jättis Paša oma tuttavate juurde, drelli müüsid maha (II kd. lk. 198-201, III kd. lk. 422-426). IV 28.01.2005.a. VO kasvuhoone metallosade varguse katse. 1)Kannatanu VO ütluste kohaselt varastas tema poeg Mihhail koos oma sõpradega, kellest ühe nimi on Paša, suvilast alumiiniumist kasvuhoone (III lk. 351-353); 2)Tunnistaja IZ ütlused kinnitavad, et ta käis koos PS Mihhail Oševnevi palvel nende suvilas Muugal, kus Mihhail ütles, et isa palus kasvuhoone ära lammutada (II kd. lk. 208-209); Kahtlustatavana ülekuulamisel on IZ tunnistanud, et ta ei teadnud, et Mihhaili vanemad ei olnud tegelikult lubanud kasvuhoonet lammutada. Kasvuhoone osad pakkisid nad kokku ja läksid nendega bussipeatusse, kus politsei nad kinni pidas. (III kd. lk. 388-392); 3)Pavel Sudakovi kahtlustatavana ülekuulamisel on viimane kinnitanud kasvuhoone lammutamist, kuid arvas, et Mihhaili vanemad teavad kasvuhoone lammutamisest (III kd. lk. 382-387); 4) Kahtlustatava J.L-i ütlused tõendavad tema ja ta sõprade poolt nende suvilas kasvuhoone lammutamist, et metalliosad kokkuostupunkti viia. Ka kinnitas J.L, et oli Igor Zainulinile ja Pavel Sudakovile öelnud, et tema isa lubas kasvuhoone lammutada ja metallikokkuostu viia (III kd. lk. 394-396, 422-426). V 26.06.2006.a. Anna Jankelevitši mobiiltelefoni vargus. 1)Kannatanu AJ ütluste kohaselt asus ta varguse ajal Viru Keskuses esimesel korrusel oma müügileti taga. Leti juurde tulid meesterahvas ja naisterahvas, kes tema arvates olid narkomaanid. Kuna ta tegeles klientidega, ei saanud neid pidevalt jälgida. Mingil hetkel leti all oma asju kontrollides avastas mobiiltelefoni puudumise. Ta jooksis neile järgi ning seda nähes hüüdis naisterahvas noormehele vene keeles „Miša, jookse kiiremini!“. Ta jõudis noormehele küll järgi ja palus telefoni tagasi, kuid viimane ei vastanud, vaid jooksis minema. Otseselt ta noormehe käes oma telefoni ei näinud, aga midagi noormees oma taskus hoidis (II kd. lk. 246247); 2)Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis AJ temale esitatud fotodelt fotol nr 2 ära isiku, keda kahtlustas mobiiltelefoni varguses. Äratuntuks osutus J.L (II kd. lk. 255-257); 3)Kahtlustatava J.L-i ütlused kinnitavad, et 2006.a. juuni lõpus käis ta oma elukaaslasega Viru Keskuses ja varastas esimesel korrusel müügileti juues asuvalt riiulilt ühe 5 mobiiltelefoni Samsung D600, mille müüs Balti jaamas asuvale mobiiltelefonide kauplusele 1000 krooni eest (II lk. 258-260). VI 11.08.2006.a. Vana-Viru 2 asuvas fotoateljees JO käekotist asjade vargus. 1)Kannatanu JO ütluste kohaselt läks ta 11.08.2006.a. poja Mihhaili ja tema tüdruksõbraga Viru tänavale fotograafi juurde. Jättis käekoti ooteruumi tugitooli peale. Ooteruumi jäid ka poeg ja tema sõbranna. Kui ta 2-3 minuti pärast fotograafi ruumist väljus, ei olnud neid enam ooteruumis. Rimi kaupluses avastas ta käekotti avades, et seal ei olnud rahakotti. 14.08.2006.a. kontrollides pangaarvet, selgus, et arvelt on raha välja võetud 6000 krooni. Kannatanu on kindel, et rahakoti võttis tema poeg Mihhail, sest ainult tema teab pangakaardi PIN-koodi (II kd. lk. 157); 2)pangatoimingute väljatrükk tõendab, et Oševneva pangaarvelt on 11.08.2006.a. välja võetud 6000.- krooni (II lk. 164); 3)Tunnistaja EO ütluste kohaselt ta ei näinud, et Mihhail fotoateljee ooteruumis ema käekotist oleks rahakoti võtnud, kuid nägi Mihhaili väljumas ja kiiresti minema jooksmas. Järgmisel päeval ütles Mihhail talle, et oli võtnud ema käekotist rahakoti ja võtnud pangakaardiga ema arvelt raha välja (II kd. lk. 166-170); 4)Kahtlustatava J.L-i ütlustes ta tunnistab ema käekotist rahakoti vargust ja raha väljavõtmist ema arvelt pangaautomaadi vahendusel (II kd. lk. 171-176, III kd. lk. 422-426). VII 17.08.2006.a. VO autost tungraua ja kahe küljepeegli vargus. 1)Kannatanu VO ütlused, mille kohaselt 17.08.2006.a. avas tema poeg Mihhail auto kabiini ja varastas tungraua ja kaks peeglit (II kd. lk. 146-149, 152-155); 2)sõiduauto XXX reg. nr. XXX vaatlusprotokolli kohaselt autol puudusid mõlemad küljepeeglid (II kd. lk. 150-151); 3) Kahtlustatava J.L-i ütlustega, milles ta tunnistab varguse toimepanemist (III kd. lk. 422 – 426). VIII 08.09.2006.a. Balti jaama Ostukeskuses R Z mobiiltelefoni vargus. 1)Kannatanu RZ ütluste kohaselt seisis ta Ostukeskuses leti ees ja hakkas kotist raha välja võtma. Tema kõrval seisis noormees, kes võttis letilt tema telefoni ja jooksis üle trammiteede Kopli suunas. Kannatanu jooksis noormehele järgi ja palus oma telefoni tagasi, kuid noormees rebis end lahti ja jooksis minema. Järgmisel päeval nägi ta sedasama noormeest jälle Ostukeskuses ja palus telefoni tagastamist. Noormees vastas, et oli telefoni andnud pandimajja. Pärast tuli politsei, kes viis noormehe osakonda, võttes kaasa ka jalgratta, millega noormees oli kaubelnud (II kd. lk. 131-134); 2) Kahtlustatava J.L-i ütluste kohaselt nägi ta Ostkeskuses leti peal telefoni Motorola. Haaras telefoni ja jooksis välja (II kd. lk. 135-139). IX 17.09.2006.a. J O ehete vargus korterist. 1)Kannatanu JO ütlused, mille kohaselt varastas poeg Mihhail korterist meeste kullast abielusõrmuse ja kullast kellakaane. Varastatud asjad viis pandimajja (I kd. lk. 86-87, 90, 102105); 2)Õiend selle kohta, et panti antud korterist varastatud esemed olid J.L-i poolt välja ostetud (I kd. lk. 91); 3) Kahtlustatava J.L-i ütlused, milles tunnistab isa sõrmuse ja kellakaane võtmist ja pantimist. Raha kulutas söögi ja sigarettide peale. Kolme nädala pärast ostis asjad välja ja viis koju tagasi (I kd. lk. 97-98, 108-112, III kd. lk. 422-426); 4)Tunnistaja VOütluste kohaselt töötas poeg Mihhail temaga ja teenis raha ning ostis sõrmuse ja kellakaane pandimajast välja (I kd. lk. 114-117). X 27.11.2006.a. G J autost XXX vargus. 6 1)Kannatanu GJ ütlustega on tõendatud, et 27.11.2006.a. ajavahemikul kella 20.00 kuni 22.30 mikrobussist XXXX, mis seisis Sõle 45 maja juures, varastati mitmesuguseid tööriistu, mis kuulusid firmale OÜ, kuid olid antud talle kasutada tööalaselt ja ta vastutas nende eest, ja isiklikke asju nagu taskulambi ja mitu pakki sigarette ja õunu (I kd. lk. 20-22,65-69,129a-129e); 2)kaubiku XXX reg.märgiga XXX vaatlusprotokollist nähtuvalt on vasakpoolne klaas maha võetud ja bussi alla pandud ( I kd. lk. 23-28); 3)Kahtlustatava J.L-i ütlused, millistes ta tunnistab end varguse toimepanemises süüdi, kuid ei mäleta narkojoobe tõttu, kuidas täpselt varguse toime pani (I kd. lk. 72-78, III kd. lk. 422-426). XI 27.11.2006.a. Sõle 41 aadressil sõiduautost XXX varguse katse. 1)Kannatanu ST ütluste kohaselt helistati talle 27.11.2006.a. kella 23.51 ajal politseist ja paluti tulla autoparklasse. Kohapeal selgus, et autosse taheti sisse murda, purustatud oli vasakpoolne kolmnurkklaas, kummitihend katki lõigatud ning vigastatud auto plastmassist osa tagumise ukse ja lõhutud klaasi vahel. Autost midagi varastatud ei olnud. (I kd. lk. 2-4); 2)Sõiduki vaatlusprotokoll kinnitab kannatanu poolt kirjeldatud autovigastusi (I kd. lk 7-12); 3)Tunnistaja GJ ütluste kohaselt läks ta peale oma kaubikust varguse avastamist Sõle 41 juures asuvasse parklasse, et oma bussi parkimise asjus kokku leppida. Järsku hüüdis ühe maja aknast üks naisterahvas, et mingi noormees oli löönud puruks ühe auto klaasi ja püüdnud sisse tungida. Tunnistaja nägigi auto taga peidus noormeest, kes teda nähes hakkas jooksma Sõle 41 poole. Noormees püüti tunnistaja ja parkla valvuri poolt kinni, kutsuti välja politsei ja noormees anti politseile üle. Noormehe juurest leiti tunnistaja autost kaduma läinud õunad, sigaretid ja taskulamp (I kd. lk 15-17); 4) Kahtlustatava J.L-i ütluste kohaselt tunnistab ta ka selle auto klaasi lõhkumist sinna sissetungimise eesmärgil (I kd. lk. 72-78, III kd. lk. 422 – 426). XII 22.09.2006.a. JO kehaline väärkohtlemine 1)Kannatanu JO ta keeldus raha andmast, tahtis Mihhail kodunt asju ära müüa. Kui ema püüdis teda takistada, hakkas Mihhail tal käsi ja jalgu väänama. Karjumise peale laskis lahti (I kd. lk. 120-121); 2)Tunnistaja JT, kes tegi J O korteris 22.09.2006.a. remonti, ütluste kohaselt nägi ta, kuidas Mihhail ema käsi väänas (I kd. lk. 122-125); 3)Kahtlustatav J.L oma ütlustes tunnistas ema käte ja jala väänamist, kuid ütles, et tegi seda sellepärast, et ema tahtis teda lüüa, et ta veini kraanikausist alla kallas. Ta jõudis ema ennetada ja tema kätest haarata (I kd. lk. 126-129). Kõikide ülalloetletud tõenditega on tõendatud J.L-i poolt varguste ja kehalise väärkohtlemise toimepanemine ja kuriteod on kvalifitseeritud õigesti
4,5,8 ja
Kahju hüvitamise nõuded on esitanud S T 4000.- krooni ulatuses seoses auto lõhkumisega, GJ 5293.10 krooni ulatuses auto akna klaasi eemaldamisega ja osaliselt tagastamata varastatud esemete maksumusega seoses ning AJ 5249.- krooni ulatuses, mis on temalt varastatud mobiiltelefoni maksumus. Süüdistatav tsiviilhagidele vastu ei vaielnud ja need kuuluvad hüvitamisele. J.L-i isa V O loobus tsiviilhagidest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus J.L-i poolt toimepandud kuritegude rohkust. Peale 07.12.2005.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmist pani süüdistatav toime seitse vargust ja ühe kehalise väärkohtlemise. Seega on ainuõige karistus reaalselt ärakandmisele kuuluv vangistus. Kuigi süüdistatav põeb epilepsiat ja viibis enne kohtuistungit pool aastat vahi all, ei ole kohtule esitatud ühtegi dokumenti, et selle haiguse tõttu oleks reaalse vangistuse kandmine talle vastunäidustatud. Arvestades karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku 7 kahetsust, samuti karistust raskendavate asjaolude puudumist, võib vangistuse pikkus jääda alla
MS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.