lg 2 kohaselt vähendada N.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud.
lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p-de 4, 5, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel: • kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti); • määratud kaitsjale makstud tasu 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot ja 20 (kakskümmend) senti: • sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot teise astme kuriteo toimepanemise eest so kokku 715 (seitsesada viisteist) eurot ja 65 (kuuskümmend viis) senti, mis tuleb
lg 3 ja § 313 lg 1 p 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „N.M , 1-13-10787, menetluskulud“. 6. Erinevate menetluskulude üheaegsel tasumisel tuleb maksekorraldusele märkida makstava menetluskulu nimetus ja summa. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendav(
11. Asitõend: kohtueelsel menetlusel kannatanule XXX tagastatud mobiiltelefon Samsung Galaxy SII, telefonis olev sim-kaart ja telefoni kott jätta
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad
lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt
lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt
lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 2 N.M süüdistatakse süüdistusakti kohaselt selles, et tema, olles 16.10.2012 karistatud Harju maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 05.06.2013 ajavahemikus kella 10.10 kuni 10.50, viibides Tallinnas Pärnu mnt 71 asuvas Tallinna Ühisgümnaasiumis, sisenes ilma valdaja loata klassiruumi number 402 ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX käekotist kaks Swedbank´i deebetkaarti koguväärtusega 2, 5 eurot ja sularaha summas 15 eurot. Sellise tegevusega tekitas N.M kannatanule kahju summas 17, 50 eurot. … samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 11.06.2013 ajavahemikus 15.45 kuni 15.55, viibides Tallinnas Olevimägi 16 Kõnelev Trumm OÜ – le kuuluvas kaupluses Universaal Universum, sisenes ilma valdaja loata ukse avamise teel ainult selle kaupluse töötajatele mõeldud puhkeruumi ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX rahakotist sularaha summas 80 eurot. Sellise tegevusega tekitas N.M kannatanule kahju summas 80 eurot. … samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 12.06.2013 ajavahemikus kella 19.19 kuni 21.00, viibides Tallinnas Vabaduse Väljak 10 asuvas kohvikus Wabadus, sisenes ilma valdaja loata ainult selle kohviku töötajatele mõeldud tagaruumi ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy SII koos valge vutlariga koguväärtusega 314 eurot. Sellise tegevusega tekitas N.M kannatanule kahju summas 314 eurot. … samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 17.06.2013 ajavahemikus kella 15.30 kuni kella 16.30, viibides Tallinnas Suur – Karja 17/19 hotellis Savoy Boutique, sisenes ilma valdaja loata ukse avamise teel ainult selle hotelli töötajatele mõeldud abiruumi ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX käekotist mobiiltelefoni LG EGIO Optimus L5 Black väärtusega 125 eurot ja ühe paki mahla väärtusega 0,80 eurot. Sellise tegevusega tekitas N.M kannatanule kahju summas 125, 80 eurot. … samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 18.06.2013 kella 10.40 ajal, viibides Tallinnas Raekoja plats 13 asuvas Maharaja ASP OÜ – le kuuluvas restoranis Vanalinna Dora Dono, võttis restorani baarileti sahtlist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Maharaja ASP OÜ – le kuuluva metallist rahakarbi väärtusega 30 eurot, milles oli sularaha summas 32 eurot. Kuritegu jäi N.M lõpule viimata restorani töötaja sekkumise tõttu. Seega N.M isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. pandud Kohtuistungil seletas süüdistatav N.M, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegudest süüdi nelja kuriteo toimepanemises, kuid ei tunnista 17.06.2013 varguse toimepanemist Suur-Karja 17/19 hotellist. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud osaliselt. Süüdistatav tunnistab 4 varguse episoodi toimepanemist, kuid ei tunnista Savoy Boutique hotellist varguse toimepanemist. Kaitsja on seotud kaitsealuse positsiooniga ning selle varguse toimepanemises esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Süüdistus põhineb fotodel, see ei ole piisav tõend. Tsiviilhagidest neli on põhjendatud, XXX hagi on aga põhjendamata, kuivõrd kaitsealune ei ole seda kuritegu toime pannud. Kannatanu XXX selgitas, et varastati sularaha 80 eurot. Rahakott oli töötajate puhkeruumis, mis on kaupluse kõrvaltuba. Ruum asus kardinate taga ja ees oli uks. Kardin oli ees selleks, et ust varjata. Ruum oli mõeldud töötajatele lõunatamiseks, asjade hoidmiseks ning seal olid ka 3 kaubavarud. See ei olnud klientide teenindamiseks. Jääb hagi juurde, senini ei ole hagi hüvitatud ja soovib selle väljamõistmist süüdi olevalt isikult. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse N.M nelja lõpuleviidud varguse ja ühe varguse katse toimepanemises. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav ennast süüdi tunnistanud 12.06.2013 ja 18.06.2013 toime pandud vargustes, ülejäänud varguste toimepanemises N.M end süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil, vastates kohtu küsimusele, kas süüdistus on talle arusaadav ja kas ta end süüdi tunnistab, vastas süüdistatav, et süüdistus on arusaadav ning ta tunnistab end süüdi nelja varguse toimepanemises, kuid 17.06.2013 varguse toimepanemises süüdi ei tunnista. Kohus leiab, et sellist lühikest selgitust süü tunnistamise kohta ei saa hinnata süüdistatava ütlustena, millised saadakse lühimenetluse käigus süüdistatava ristküsitluse tulemusena ja nende alusel saaks asuda kogutud tõendeid kogumis hindama. Kuivõrd süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud, siis saab kohus arvestada vaid kriminaaltoimikus leiduvate süüdistatava kahtlustatavana antud ütlustega, lahendades kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide põhjal
Kohus asub seisukohale, et süüdistatava N.M-i süü on temale inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemises täies süüdistuse mahus tõendamist leidnud kriminaaltoimiku materjalidega ja seda sõltumata sellest, et ta kohtuistungi alguses erinevalt kohtueelsel menetlusel antud ütlustest tunnistas nelja varguse toimepanemist ning ei tunnistanud ühe varguse toimepanemist. Süüdistusakti kohaselt varastas N.M 05.06.2013 Tallinnas Pärnu mnt 71 asuva Tallinna Ühisgümnaasiumi klassiruumist nr 402 XXX käekotist kaks Swedbank AS pangakaarti kogumaksumusega 2,5 eurot ja sularaha 15 eurot. Kahtlustatavana ülekuulamisel on N.M kuriteo toimepanemist eitanud (tl 35-36). Kannatanu XXX ütluste kohaselt (tunnistajana tl 78, kannatanuna tl 15-16) väljus XXX klassiruumist nr 402 kella 10.10 ajal, pani lauale käekoti ja jättis klassiruumi ukse lukustamata. 40 minuti möödudes tuli klassiruumi tagasi, hakkas oma tööd tegema ning õhtul kaubanduskeskuses avastas rahakotist pangakaartide ja sularaha kadumise. Järgmisel päeval kooli turvasalvestisi läbi vaadates nägi, et klassiruumi siseneb naisterahvas, kes viibib seal 80 sekundit ja lahkub kiirustades. Naisterahvas ei ole nende kooli töötaja. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on uurija J.Sintsova vaadelnud Tallinnas Pärnu mnt 71 asuva Tallinna Ühisgümnaasiumi turvakaamerate videosalvestusi (tl 21-22, fotod tl 23-32). Esimene videosalvestus algusega kell 10.23.31 kestab 8 sekundit ning videosalvestuselt on näha, kuidas koridori otsast ilmub naisterahvas, kes liigub kaamera poole, vaatab ringi ja siseneb avatud ukse kaudu ruumi. Vaatluse läbiviija on naisterahvas ära tundnud N.M-i. Teisel videosalvestusel algusega 10.24.46 kestusega 20 sekundit, on näha, et samast avatud uksest väljub sama naisterahvas ja paneb midagi seeliku vasakusse taskusse, suundub tagasi, kuid siis pöörab ümber ja suundub teise ukse poole, kuid lõpuks läheb ruumi vastas oleva klaasukse juurde ja väljub koridorist selle ukse kaudu. Kolmandal ja neljandal videosalvestusel on samad salvestused nagu esimesel ja teisel salvestusel. Viiendalt salvestuselt, mis kestab 19 sekundit, on näha avatud klaasustest sisenemas sama naisterahvast, kes läheb alguses trepist alla, kuid siis ilmub uuesti kaamera vaatevälja ja läheb trepist üles ning siseneb kaamera all asetseva ukse kaudu. Kuuendalt videosalvestuselt, mis kestab 18 sekundit on näha, et kaamera all oleva välisukse kaudu siseneb sama naisterahvas, liigub trepi poole, suundub trepist üles. Seitsmendalt videosalvestuselt, mis kestab 15 sekundit, on näha sama naisterahvast trepist alla minemas ja väljumas välisukse kaudu. Seega kannatanu ütlustest nähtuvalt on tema klassiruumist äraoleku ajal turvasalvestuste kohaselt ainukeseks klassiruumi sisenejaks olnud videosalvestusel nähtud naisterahvas, kes ei olnud Tallinna Ühisgümnaasiumi töötaja ja kelles asitõendi vaatluse läbiviija tundis varasema kokkupuute tõttu ära N.M-i. Seejuures on Tallinna Ühisgümnaasiumi turvakaamerate salvestustel näha olev naisterahvas välimuselt sarnane OÜ Kõnelev Trumm turvakaamerate salvestustel oleva naisterahvaga, kellel on samamoodi üle parema õla samasugune kott. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kahel salvestusel erinevates kuriteo toimepanemise kohtades on sama isik. 4 N.M süüdistatakse ka selles, et ta 11.06.2013 varastas Tallinnas Olevimägi 16 asuvas OÜle Kõnelev Trumm kuuluvas kaupluses puhkeruumist XXX rahakotist sularaha 80 eurot. Kahtlustatavana ülekuulamisel on N.M kuriteo toimepanemist eitanud (tl 58-59). Kannatanu XXX ütluste kohaselt läks ta kauplusesse Universaal Universum tööle 11.06.2013 hommikul kella 09.45 ajal ning isiklikke asju hoidis kaupluse vasakpoolses tagumises nurgas asuvas puhkeruumis, mille ukse lukk oli katki ja seetõttu lahti. Õhtul töölt lahkumise järgselt avastas, et rahakotist on kadunud 80 eurot ning arvas, et see on varastatud kaupluses. Järgmisel päeval turvakaamera salvestusi vaadates avastas, et kella 15.30 paiku sisenes kauplusesse naisterahvas, kes sisenes puhkeruumi ja väljus sealt minuti jooksul. Hiljem tuli meelde, et oli seda naisterahvast kauplusesse sisenemas näinud ning visuaalselt tundus, et naisterahvas oli narkojoobes. Kuna kaupluses oli palju kliente, siis ei saanud naisterahval järgi käia (tl 39-40). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Olevimägi 16 Tallinnas asuva OÜle Kõnelev Trumm kaupluse Universaal Universum turvakaamera videosalvestust 11.06.2013 kella 15.45.44st kuni 15.55.43ni ning salvestuselt on näha kaupluse saali sisenemas naisterahvast. Kell 15.46.15 avab naisterahvas saali vasakul taga nurgas oleva kardina taga oleva ukse ja siseneb ruumi, jättes ukse lahti. Seejärel naisterahvas väljub ruumist ja sulgeb ukse ning eemaldub. Vaatlusprotokolli koostanud uurija tunneb varasema kokkupuute pinnalt naisterahvas ära N.M-i. Teiselt videosalvestuselt ajavahemikul 15.35.41 kuni 15.45.41 on näha kell 15.44.58 sisenemas sama naisterahvast, naisterahvas vaatab ringi, liigub kardina taga oleva ukse juurde ja vaatab uuesti ringi, teeb kell 15.45.27 kardina taga oleva ukse lahti, vaatab sisse ja paneb ukse kinni ning eemaldub. Videosalvestusel oleval esimesel pildil asub kaupluse saalis küljega kaamera poole sama naisterahvas, teisel pildil on kujutatud sama situatsioon, kolmandal pildil on sama naisterahvas kardina juures ja katsub kardinat ja neljandal pildil on sama naisterahvas seljaga kaamera poole kardina juures ning on näha kardina taga olev praokil uks. (tl 44-45, fotod 4654, 56) Videosalvestustest tehtud fotodel on kujutatud naisterahvas, kes on sarnane Tallinna Ühisgümnaasiumi turvakaamerate salvestustel kujutatud naisterahvaga, kellel on üle parema õla samasugune kott. Lisaks eelmärgitule süüdistatakse N.M selles, et tema 12.06.2013 Tallinnas Vabaduse Väljak 10 asuvas kohvikus varastas tagaruumist XXX mobiiltelefoni Samsung Galaxy SII koos vutlariga koguväärtusega 314 eurot. Kannatanu XXX ülekuulamise protokollist nähtuvalt läks kannatanu 12.06.2013 kella 10 ajal tööle Vabaduse Väljak 10 asuvasse kohvikusse Wabaduse kohvik ja oma mobiiltelefoni jättis kohviku tagaruumi, mis on eraldatud kardinatega. Kella 19.19 ajal vaatas tagaruumis oma telefoni ning kella 21 ajal töölt lahkudes avastas telefoni kadumise. Elisa kodulehel telefoni positsioneerides avastas, et telefon asub Kotka ja Rähni tänavate vahel. Vesteldes teiste kohviku töötajatega sai teada, et üks töötaja nägi õhtul tagaruumi kardinate vahel tundmatut narkouimas naisterahvast ja arvas, et see otsib tualetti. Naisterahvas oli olnud heledate patsis juustega ja kandis seelikut. (tl 105106) Kannatanu ülekuulamise protokollist nähtuvalt on XXX 14.06.2013 selgitanud, et on politseist kätte saanud oma mobiiltelefoni koos sim kaardi ja vutlariga ning tsiviilhagi esitada ei soovi (tl 107). 13.06.2013 koostatud Vallasasja hoiulevõtmise protokollist nähtuvalt on N.M Kolde pst 65 asuvas Kesklinna politseijaoskonnas vabatahtlikult üle andnud mobiiltelefoni Samsung koos valge kotiga ning selgitanud, et ostis selle telefoni kaks kuud tagasi internetist (tl 108). 14.06.2013 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi mobiiltelefoni Samsung Galaxy SII, selles asuvat sim kaarti ja valget mobiiltelefoni kotti, mis anti üle asja omanikule XXX (tl 109, fotod 110-112). Kahtlustatavana ülekuulamisel 13.06.2013 selgitas N.M, et 12.06.2013 oli õhtul Tallinnas Vabaduse väljakul, kus läks kohvikusse Wabaduse ja vaatas taharuumi, kus nägi valges ümbrises mobiiltelefoni. Võttis telefoni ja lahkus, 13.06.2013 peeti kinni ja tema juurest leiti see mobiiltelefon. Nõustub telefoni kannatanule tagastamisega ja lubab, et rohkem kuritegusid toime ei pane (tl 114-115). Peale selle süüdistatakse N.M selles, et tema 17.06.2013 ajavahemikul kella 15.30st kuni 16.30ni Tallinnas Suur-Karja 17/19 asuvas hotellis Savoy Boutique varastas hotelli töötajate abiruumist XXX käekotist mobiiltelefoni LG Egio Optimus L5 Black väärtusega 125 eurot ja paki mahla väärtusega 80 senti. Kahtlustatavana ülekuulamisel 5 N.M end selle varguse toimepanemises süüdi ei tunnistanud (tl 94-96). Kannatanu XXX ülekuulamisprotokolli kohaselt oli ta tööl hotellis Savoy Boutique ja jättis oma asjad kella 15.30 ajal toateenijate abiruumi kolmandal korrusel, pani ukse kinni, kuid uks ei olnud lukustatud, kuivõrd päevasel ajal seda ust ei lukustata. Kella 16.30 ajal abiruumi sisenedes avastas, et kott riiulil oli teises asendis ning kotti kontrollides avastas, et kotist on kadunud mobiiltelefon LG Egio Optimus L5 Black maksumusega 125 eurot ja pakk mahla maksumusega 80 senti. Kolmandale korrusele on võimalik siseneda vaid uksekaardiga. Turvakaamera salvestuselt on näha, et kell 15.40 sisenes kolmandale korrusele isik, kelle järel sisenes naisterahvas punases topis, kes sisenes abiruumi kell 15.51 ja lahkus sealt. Teisi inimesi sisenemas ei nähtud (tl 62-63). Kriminaaltoimikus leiduval fotol on isik, kes siseneb uksest koridori ja kellel on seljas punast värvi topp, jalas helesinised püksid, peas beež nokkmüts ja päikeseprillid (tl 66). 20.06.2013 koostatud ettekandest nähtuvalt on politseiametnik K.Atspol leidnud, et turvakaamerate videosalvestustest kopeeritud fotol olev naisterahvas on sarnane N.M-iga (tl 68). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi hotelli Savoy Boutique turvakaamerate salvestustest tehtud fotosid. Esimesel fotol on näha tänav, kus kaamera poole kell 15.52.57 liigub naisterahvas, kellel seljas punast värvi topp, peas heledat värvi nokamüts, jalas helesinist värvi püksid, paremal üle õla hele kott (tl 71). Teisel fotol (tl 72) on näha välisuksest kell 15.49.26 sisenemas naisterahvast heleda nokamütsi, punast värvi topis ja helesinist värvi pükstes, üle parema õla hele kott ja kolmandal fotol (tl 70) on näha koridor, milles punast värvi põrandakate, tumedat värvi uksed. Fotol on vasakpoolne uks avatud ja ruumist väljub kell 15.51.38 naisterahvas, kellel on seljas punane topp, jalas heledat värvi püksid, peas heledat värvi nokamüts, ees päikeseprillid, parema õla peal on näha heleda koti rihma. Fotodel kujutatud isikus on vaatlusprotokolli koostaja ära tundnud N.M-i (tl 73). Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti N.M kahtlustatavana kinni 18.06.2013 seoses varguse kahtlusega 18.06.2013 Raekoja plats 13 baarileti sahtlist sularaha varguse toimepanemises. Protokolli juurde koostatud isiku ja asjade läbivaatuse protokollist nähtuvalt oli N.M peas beež nokamüts, seljas punane pluus, jalas hallid teksapüksid ja mustad kingad ning hoiule võeti N.M kaasas olnud esemed, sh mustad päikeseprillid, helepruun käekott jalanõudega, tumepruun õlakott erinevate esemetega ja beež nokamüts (tl 88-90). Samuti süüdistatakse N.M selles, et tema 18.06.2013 kella 10.40 ajal Tallinnas Raekoja plats 13 Maharaja ASP OÜle kuuluvas restoranis Vanalinna Dora Dono võttis baarileti sahtlist metallist rahakarbi maksumusega 30 eurot koos karbis olnud sularahaga 32 eurot. Kahtlustatavana ülekuulamisel on N.M temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist tunnistanud (tl 92-93, 94-96) Tunnistajana üle kuulatud XXX ülekuulamisprotokollist nähtuvalt avas tunnistaja kella 10.40 ajal restorani asukohaga Raekoja plats 13 ja viis baarist lillepotid terrassile. Restoranis olid samal ajal juhatuse liige Mare Saluvee ja tunnistaja lapsed. Kui hakkas restorani sisenema, põrkas uksel kokku väljuva naisterahvaga, kellel oli peas beežikas väikse nokaga müts, seljas punast värvi topp. Naisterahvas hoidis kätt üle õla olnud pruuni värvi suuremal käekotil, mille lukk oli lahti ja kotis nägi restoranist pärit vahetusraha valget värvi metallikarpi. Lükkas naisterahva restorani tagasi, sikutas naisterahva kotist välja rahakassa ja lukustas restorani. Mare Saluvee helistas politseisse (tl 83-84). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti N.M kahtlustatavana kinni 18.06.2013 kell 10.40 Raekoja plats 13 seoses kahtlustusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (tl 88-89) Osutatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab N.M-i poolt nelja varguse ja ühe varguse katse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks vajalikud võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduses kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades asjaolu, et kolmel juhul, so 05.06.2013, 11.06.2013 ja 17.06.2013 õnnestus N.M vargus lõpule viia ja sellega jäeti senised valdajad oma asjadest kestvalt ilma ning 12.06.2013 varastatud XXX telefon saadi kätte N.M-i juhusliku kinnipidamise käigus 13.06.2013, siis on kõigil neil juhtudel sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Viimase varguse puhul 18.06.2013 jäi vargus lõpule 6 viimata äriühingu töötaja sekkumise tõttu, mille käigus peeti N.M koos varastatuga kinni ja varastatu võeti ära. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel tunnistanud vaid kahe kuriteo toimepanemist, so 12.06.2013 kohvikust Wabadus toime pandud XXX telefoni vargust ja 18.06.2013 restoranist Vanalinna Dona Dona rahakassa varguse katset. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest saab järeldada, et süü tunnistamine on tingitud esimesel juhul sellest, et päev pärast vargust leiti tema juurest varastatud telefon, mille kohta ta väitis, et oli ostnud selle kaks kuud tagasi internetist, mis ei saanud aga tõele vastata ning teisel juhul peeti ta varguse toimepanemisel koos varastatuga kinni. Seega mõlemal juhul olid kuriteod temaga otseselt seostatavad. Ülejäänud kolme varguse toimepanemist süüdistatav ei tunnistanud, kuivõrd teda varguse toimepanemiselt vahetult kinni ei peetud. Kohus leiab, et vaatamata süü eitamisele on kriminaalasjas kogutud piisavad tõendid selle kohta, et süüdistatav on toime pannud ka need kolm vargust, mille toimepanemist ta on eitanud. 05.06.2013 ja 11.06.2013 kuriteoepisoodides on olemas turvakaamerate salvestused ja 17.06.2013 episoodi osas fotod turvakaamerate salvestustest. Kõigil kolmel salvestusel on üheselt ära tuntav, et tegemist on ühe ja sama isikuga ning seda esmajoones salvestustel kujutatud isiku samade näojoonte ja iseloomuliku nina kuju tõttu. Kõigil kolmel juhul on isik riietatud erinevalt, kuid kahel esimesel juhul on isikul üle õla sama kott, esimesel ja kolmandal juhul aga samad päikeseprillid. Seejuures peeti N.M kinni 18.06.2013 ja tal olid seljas punane topp, jalas hallikad püksid, peas beež nokamüts, so seljas olid tal samad riided ja peas sama müts nagu isikul, keda on kujutatud turvakaamera salvestusel 17.06.2013 Savoy Boutique ruumides. Peale selle leiti tema kinnipidamisel tema asjade juurest ka mustad päikeseprillid ja pruun õlakott. Lisaks sellele on vaatlusprotokolle koostanud uurija turvakaamerate salvestustel ära tundnud N.M-i nagu on teine politseiametnik, kellele salvestused saadeti, leidnud, et fotol kujutatud isik on sarnane N.M-iga. Peale nimetatud asjaolude leiab kohus, et kriminaaltoimikus leiduvast varasemast kohtuotsusest (tl 117-123) saab järeldada, et ka menetletavas kriminaalasjas on tegemist N.M-ile iseloomuliku käitumismustriga, so varguste toimepanemisega erinevate asutuste ja ettevõtetes ruumidest, kuhu on kõrvalistele isikutele ja külastajatele teatud piirides vaba sissepääs ning vargused pannakse toime abiruumidest, kust varastatakse valdavalt töötajate isiklikke asju. Riiklik süüdistaja on N.M-i tegevuse kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus ühe kriteeriumina, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja seejuures ei oma tähendust, kas teod subsumeeritakse üksikult võetuna KarS § 199 või § 218 alla. Riiklik süüdistaja on N.M-ile esitatud süüdistuses osutanud, et süüdistatava käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi annab alust Harju Maakohtu 16.10.2012 otsus asjas nr 1-12-8535, millest nähtuvalt karistati N.M KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ja sellele järgnevalt viie varguse toimepanemine. Käesoleval juhul leiab kohus, et süüdistatava varasem karistamine KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kaotab kuriteo kvalifitseerimisel oma tähtsuse juriidilise korduvuse mõttes, kuivõrd süüdistatav pani ajavahemikul 05.06.2013 kuni 18.06.2013, so kahe nädala jooksul toime neli vargust ja ühe varguse katse. Seega on N.M toime pannud rohkem kui kolm varavastast süütegu, mistõttu on tegemist faktilise korduvusega. Arvestades seda, et ka eelmise kohtuotsusega on N.M karistatud samalaadsete varguste toimepanemises ning seda, et süüdistataval puudub endiselt legaalne sissetulek, samuti varguste toimepanemisel ilmnevat samasugust käitumismustrit, siis saab asuda seisukohale, et varastamine on süüdistatava elustiiliks ja selliselt tegutsedes hangib ta endale elatusvahendeid. Esiletõstetu sisustab kohtu veendumuse kohaselt kehiva õiguspraktika kontekstis varguse süstemaatilisust KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Riiklik süüdistaja on N.M-i tegevuse kvalifitseerinud ka KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenes N.M 05.06.2013 valdaja loata Tallinna Ühisgümnaasiumi neljandal korrusel asuvasse 7 klassiruumi 402 ja pani toime XXX asjade varguse. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalidest on üheselt tuvastatav ja ka üldteada asjaolu, et õppeasutus on ette nähtud õppetööks ja klassiruume kasutavad sihtotstarbeliselt vaid kooli töötajad ja õpilased. N.M ei ole ei kooli töötaja ega õpilane ning kohtu arvates puudus tal selle õppeasutusega igasugune puutumus ning videosalvestuselt on üheselt näha ka koolihoonesse sisenemise eesmärk, so varguse toimepanemine, kuivõrd koheselt pärast vargust lahkus N.M hoonest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et N.M puudus hoone ja ruumi valdaja nõusolek klassiruumi sisenemiseks. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse N.M ka selles, et ta 11.06.2013 sisenes valdaja loata kaupluse Universaal Universum puhkeruumi ja pani toime XXX asjade varguse. Kriminaaltoimikus olevate tõendite kohaselt oli tegemist ainult kaupluse töötajatele mõeldud ruumiga, kus hoiti muuhulgas ka töötajate isiklikke asju. Kriminaaltoimikus leiduvast videosalvestusest on näha, et vaidlusalune tagaruum on suletav uksega ja ukse ees on tagaruumi olemasolu varjamiseks ka kardin. Seejuures on üheselt tuvastatav, et see ruum ei ole kaupluse külastajate jaoks avatud ega ole klientide teenindamiseks ette nähtud ruumiks. Videosalvestuselt on näha sedagi, et kauplusesse sisenenud N.M ei tunne huvi kaupade vastu, vaid käib kontrollimas kardina taga olevat ust ning seejärel siseneb sinna ja lahkub kauplusest. Sellistest asjaoludest on üheselt tuvastatav, et N.M-i kauplusesse sisenemise eesmärk oli varguse toimepanemine ning tal puudus ruumi valdaja nõusolek tagaruumi sisenemiseks. Lisaks sellele süüdistatakse N.M selles, et ta 12.06.2012 sisenes valdaja loata kohvik Wabadus tagaruumi ja pani toime XXX asja varguse. Ka selles osas on kriminaaltoimikus leiduvatest kannatanu ütlustest üheselt tuvastatav, et tagaruum oli kardinaga eraldatud muust ruumist ja ette nähtud vaid kohviku töötajatele ning kohviku külastajatel sinna ruumi asja ei ole. N.M-i objektiivsest käitumisest saab järeldada, et tema kohvikusse sisenemise eesmärgiks oli vaid kohviku mõnest muust ruumist varastamiskõlbuliku asja varastamine ning on üheselt arusaadav, et tal puudus kohviku ruumide valdaja luba tagaruumi sisenemiseks. Peale selle süüdistatakse N.M ka selles, et ta 17.06.2013 sisenes valdaja loata hotelli Savoy Boutique töötajatele mõeldud abiruumi ja pani toime XXX asjade varguse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt asub vaidlusalune abiruum hotelli kolmandal korrusel ning sellele korrusele pääsevad vaid hotellis peatuvad külalised ja hotelli töötajad, kellel on korrusele sissepääsuks väljastatud uksekaart. Seega on hoone valdaja teinud endast kõik oleneva selleks, et välistada asjassepuutumatute isikute sisenemist ruumidesse, kuhu neil asja ei ole. Sellele vaatamata N.M, kes ei ole ei hotellis peatuv külaline ega hotelli töötaja ja kellele ei ole hoone valdaja poolt väljastatud ruumidesse sisenemist võimaldavat uksekaarti, sisenes ukse avanud külastaja järel kolmanda korruse koridori ja seejärel abiruumi, kust varastas XXX asjad. Sellisest käitumisest saab teha järelduse, et N.M-i hotelli sisenemise ainsaks eesmärgiks oli võimaluse avanedes varguse toimepanemine, mis tal ka õnnestus. Kohus leiab, et kõigil eelkirjeldatud juhtudel on N.M-i käitumises sedastatav omavoliline sisenemine ruumidesse nende ruumide valdaja loata ning kohtu arvates on taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud varguse toimepanemisena, mis on toime pandud sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes, kuivõrd sellises käitumises esinevad KarS § 266 ettenähtud kuriteo koosseisutunnused. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud kuritegudest viis süüdistatav lõpule neli vargust ja viimane vargus jäi tema tahtest sõltumata asjaoludel lõpule viimata, leiab kohus, et kuritegude kogumis tuleb süüdistatavale inkrimineeritud kuritegusid hinnata lõpuleviiduna. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p-s 8 ja 9 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on kannatanud XXX , XXX ja XXX esitanud tsiviilhagid vastavalt 17, 50 euro, 80 euro ja 125, 80 euro nõudes, mis sisaldavad endas varastatud vallasasjade maksumust ja vargusega tekitatud kahju. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele kuuluvad vallasasjad varastas N.M. Seega tuleb asuda seisukohale, et esitatud tsiviilhagid 8 on põhjendatud, kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele.
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju esitatud tsiviilhagide ulatuses ning kohtul ei ole tekkinud kahtlusi kahjunõude vastavuses tegelikule kahju suurusele. Kohtu hinnangul on varalised kahjud tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd need on tekitatud kannatanute omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahjude tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista N.M-ilt kannatanute kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kohtueelsel menetlusel kahetsust avaldanud, samuti avaldas ta kahetsust ka viimases sõnas, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt ega pea seda siiraks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning viimase, so Harju Maakohtu 16.10.2012 otsusega on N.M karistatud viie samalaadse varguse eest. Arvestades, et viimane süüdimõistev kohtuotsus on N.M-i suhtes tehtud 16.10.2012 ja mõistetud karistuse ärakandmiselt vabanes ta 17.05.2013 ning menetletavas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva esimese varguse pani ta toime 05.06.2013, so vähem kui kolme nädala möödudes eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemisest, siis selline käitumine viitab kohtu arvates järjekindlale teadvale õigusvastasele käitumisele ja igasuguse kahetsuse puudumisele. Teisisõnu märgituna asub kohus süüdistatava objektiivselt avaldunud käitumise pinnalt seisukohale, et süüdistatava kahetsus on kantud ootusest võimalikule karistuse kergendamisele. Seda arvamust kinnitab kohtu arvates ka see, et pärast 13.06.2013 kinnipidamist ja ülekuulamisel kahetsemist, pani süüdistatav järgmise varguse toime 4 päeva hiljem ning sellele järgnevalt ka järgmisel päeval. Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus kriminaalasja lahendamisel ei tuvastanud ja nende võimalikule täiendavale esinemisele pole osutanud ka kohtumenetluse pooled. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Eelnevast nähtub, et seadusandja on süüdistatavale inkrimineeritava süüteokoosseisu puhul ette näinud karistusena rahalise karistuse, mistõttu tõusetub vältimatult küsimus, kas N.M-i puhul on võimalik karistusena kohaldada rahalist karistust. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt tal ametlik töökoht või muu legaalne sissetulek puuduvad. Sissetulek on N.M puudunud ka aastal 2012 (tl 127, 128). Kohus võtab arvesse ka seda, et süüdistatavat on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja taaskordne N.M-ile inkrimineeritavate varavastaste süütegude toimepanemine annab aluse järelduseks, et eelnevad karistused pole oodatud tulemit andnud ega süüdistatava edaspidist õiguskuulekust taganud, mistõttu on põhiõigusi vähemriivava karistusliigi kohaldamine juba süüdistataval sissetuleku puudumise tõttu välistatud. Eelnevalt osutatud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki isiklikud ja legaalsed rahalised vahendid enda ülalpidamiseks ja isiku eelnev karistatus samalaadsete varavastaste kuritegude toimepanemise eest ei ole suunanud süüdistatavat õiguskuulekale teele, ei ole võimalik rahalist karistust kui isiku põhiõigusi vähemriivavat karistusliiki kohaldada. Ühtlasi tähendab see, et süüdistatava suhtes kuulub kohaldamisele isiku vabadust piiravat karistusliik. 9 Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritavate õigusvastaste tegude toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse viie varguse toimepanemist, millega tekitati kolmele kannatanule varaline kahju, neljandale kannatanule tekitatud kahju lõplik saabumine hoiti ära juhuslikel asjaoludel ja viienda kannatanu puhul suutis kannatanu ise varalise kahju tekkimise süüdistatava kinnipidamisega ära hoida. Kuna kohtu hinnangul viitab viie järjestikuse varavastase kuriteo toimepanemine üheselt sellele, et süüdistatava käitumine varguste toimepanemisel oli intensiivne ja kantud süsteemsest eesmärgist saada tulu kõrvaliste isikute arvelt, siis näitab see süüdistatava järjekindlust kuritegude toimepanemisel. Lisaks sellele sisaldub süüdistatava käitumises kaks kvalifitseerivat tunnust, mis vaieldamatult muudab süüdistatava süü suuremaks. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatava käitumisega tekitatud varalised kahjud ei ole kuigi suured ja üks kuritegudest jäi katse staadiumisse, mis peaks kohtu arvates siiski süüd vähendama. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et kõiki asjaolusid arvestades on võimalik mõista N.M-ile karistus küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust alamääras või alammäära lähedasena. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval sisuliselt alaline ja püsiv elukoht ning ka püsiv sissetulek. Viimast asjaolu kinnitab üheselt ka asjaolu, et süüdistatav asus sissetuleku saamiseks toime panema vargusi. Arvestades süüdistatava karistusandmeid on süüdistatava suhtes KarS § 73 sätete kohaldamine välistatud ning kohtu arvates ei saa süüdistatava karistusandmetest ilmnevat elulaadi ja suhtumist õiguskorda arvestades kohaldada ka KarS § 69 või 74 sätteid, kuivõrd märgitud sätted eeldavad allumist kriminaalhooldusele ja kontrollnõuete täitmist. Kohus leiab, et süüdistatav käituks vabadusse jäädes kriminaalhooldust takistavalt ning püsiva ja kindla elukoha puudumine välistab kohtu arvates üldse isiku kriminaalhooldusele allutamise. Seetõttu leiab kohus, et puuduvad alused süüdistatavale mõistatava karistuse kohaldamata jätmiseks või asendamiseks ning mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Süüdistatava selgituste kohaselt kaitsja küsimustele selgitas süüdistatav, et on uurinud tuttava kaudu võimalusi tööle saamiseks ning ta asuks elama vanaema juures, kes oma terviseseisundi tõttu vajab tema abi. Kohus suhtub taolistesse väidetesse kriitiliselt, kuivõrd samade asjaolude kohta küsimustele vastates selgitas süüdistatav, et vabanemise järgselt asus ta vanaema juurde elama, kuid otsis endale sotsiaalkorteri, kuivõrd soovis elada omaette ja selles korteris jõudis ta elada vaid mõned päevad enne kinnipidamist. Süüdistatava väited selle kohta, et ta vabanedes asuks kohe tööle, ei ole kohtu arvates samuti usutavad. Süüdistataval on pärast iga eelmise vangistuse kandmiselt vabanemist olnud võimalus tööle asuda või tööd otsida, kuid ometigi tuvastatakse uutes alustatud menetlustes tema poolt järgmiste varavastaste kuritegude toimepanemine ning sellisest aastate vältel välja kujunenud süsteemsest käitumisest saab kohtu arvates üheselt sedastada süüdistatava eelistusi sissetulekute saamise viisi osas. Senini puuduvad aga andmed selle kohta, et süüdistataval oleks olnud töist ja deklareeritud sissetulekut. Puutuvalt
lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista täies ulatuses nii määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu, kui ka sundraha esimese teise kuriteo toimepanemise eest. Kohus möönab, et kriminaaltoimiku materjalide kohaselt süüdistataval töökoht ja ka muud legaalsed sissetulekud puuduvad ning kriminaaltoimiku materjalidest võib teha ühese järelduse, et varguste toimepanemine ongi süüdistatava ainsaks elatusvahendite allikaks, ent märgitust sõltumata puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seejuures on N.M-i puhul tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle tööleasumist kohus eeldab. On märkimist väärivaks, et N.M süüdistatakse tahtlike kuritegude toimepanemises, millest järeldub, et kuritegude toimepanek on olnud N.M-i enda vaba valik ning eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult ka menetluskulud. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud 10 isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda otsustavalt eitada. N.M on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad kuriteod on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul pärast eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemist. Seega on N.M-i käitumine jätkuvalt õigusvastane. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet N.M-i resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna N.M-i kanda.
lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetlusekulude osade kaupa tasumist või ka nende kulude ajatamist. Analüüsides käesoleva kaasuse asjaolusid, samuti seda, et süüdistatavale mõistetakse käesoleva otsusega pikemajaline tähtajaline vangistus, leiab kohus, et süüdistatavale võib anda võimaluse hüvitada väljamõistetavad menetluskulud seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja jooksul, so 1 aasta jooksul, kohaldades
Märt Toming kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.