lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kati Miitra Süüdistatav Z.B - isikukood XXX; Eesti kodanik; haridus 8 klassi; elukoht:XXXXXX; õpib Kosejõe koolis lihtsustatud õppekavaga 9.klassis; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Z.B
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust.
Puussaar 18kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.
HO juhatajal määrata Z.B-le kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus Z.B-le toimepandud kuriteo eest 1 kuu vangistust.
alusel võib Z.B tingimisi karistuse kandmisest vabastada, allutades ta käitumiskontrollile katseajaga 18 kuud. Käitumiskontrolli ajal on ta kohustatud täitma
lg 1 nimetatud kontrollnõudeid ning
Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses
Kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest on ta teadlik. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et Z.B enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. 2 Õigesti on kvalifitseeritud tema käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning Z.B tuleb süüdi tunnistada
§-de 201 lg 1 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni). Arvestades alaealise varanduslikku seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus sundraha ning osa kaitsetasust riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.