järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margit Pärn Süüdistatav E.I varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud 1 korral; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja 249 kohus otsustas: Süüdi mõista E.I
järgi ja karistada teda 3 (kolme) kuu pikkuse vangistusega.
alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus E.I suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, E.I ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. kui Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. E.I suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista E.I-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada) krooni ja kaitsjatasu 991.20 krooni (üheksasada üheksakümmend üks krooni ja kakskümmend senti)ja 796.50krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, viitenumber
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kokkulepe 2 Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.
kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.I-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. E.I tuleb süüdi tunnistada
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludena tuleb KrMS § 180 lg 1, 3 alusel E.I-lt välja mõista riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu summas 1787.70krooni. Sundraha suuruseks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 5400.00 krooni. Kaie Uusen Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.