KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26 märts 2007, Tallinn Kriminaalasja number 1- 04-170 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katš

§ 126

lg 3 nõudeid; olles esmase juhtimisõigusega juht, sõitis üle 90 km/h,

§ 127

nõudeid, juhtis sõidukit alkoholijoobes,/ 2,42/ promilli,

§ 76p 3 nõudeid.

Rikkumiste tagajärjel kaotas paremkurvis sõiduki üle juhitavuse, sõiduauto kaldus vastassuunavööndisse, sealt vasakule teepeenrale ja rullus korduvalt üle katuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai autos olnud R.O tekkemomendil eluohtlikud tervisekahjustused. Oma tegevusega tekitas M.M R.O ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse, seega pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Harju Maakohus tunnistas M.M-i süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja vabastas ta KarS § 80 alusel karistusest. Mõistis välja menetluskulud ja tsiviilhagi. APELLATSIOONI SISU:
2. Kaitsja taotleb esitatud apellatsioonis süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega M.M-i õigeksmõistmist. Apellant ei nõustu maakohtu otsusega, leides, et selles on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ja nimelt on ebaõigesti kohaldatud Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr 266 kehtestatud „ Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ / edaspidi Kord/ sätestatut ja KarSRakS § 81 lg
3. Tunnistajate V.K, L.U ja kannatanu R.O ütluseid on kohus lugenud põhjendamatult sedavõrd usaldusväärseteks, et võtta neid põhialuseks järeldamaks, et M.M oli avarii ajal juhi kohal, / KrMS § 339 lg 1 p 8/. Korra § 7 lg 2 loetleb eluohtlikud tervisekahjustused. Ükski R.O esinenud tervisekahjustustest sellesse loetellu ei kuulu. KarS i kommentaar selgitab küll et eluohtlikuks võib lugeda šoki, kuid karistusõiguslikult on oluline, et oht kannatanu elule tuleneks otseselt tekitatud tervisekahjustuse iseloomust. Kannatanule tekitatud tervisekahjustuste iseloomust ei saa tuleneda kannatanu elule ohtlik šokk, millega saaks sisustada KarS § 422 lg 1 tagajärge. Kohtuarst / ekspert/ on asjas selgelt öelnud, et R.O tervisekahjustused ei põhjusta rasket kehalist haigust. Mõiste kehaline haigus karistusõiguslikult hõlmab šokki. 2 Kaitsja esitab KarSRakS § 81 lg 1 sisu ja märgib, et kuivõrd ekspert leiab, et R.O tervisekahjustused ei põhjusta rasket kehalist haigust, väljend haigus on aga samatähenduslik väljendiga tervisekahjustus, siis M.M-i etteheidetavas käitumises puudub KarS § 422 lg 1 mõttes teokoosseis. Tunnus raske on normatiivne ja tuleb sisustada kohtupraktikas. Kui isegi tinglikult nõustuda eksperdi arvamusega, et R.O esinenud šokk oli eluohtlik, siis ei tähenda see automaatselt, et tegemist oli raske tervisekahjustusega ehk raske kehalise haigusega KarS § 422 lg 1 mõttes. Ekspert on öelnud et nii see ei olnud. Et avarii on üleelamine ja pulss võib oluliselt seetõttu tõusta on üldtuntud asjaolu. Apellant ei nõustu maakohtu poolt tunnistajate V.K ja L.U aga ka kannatanu ütluste usaldusväärseteks tunnistamistega. V.K ütlused kannatanu autost väljaaitamisest ei ole kooskõlas kannatanu enda ütlustega. Tunnistajad V.K ja L.U on andnud ütlusi, et süüdistataval ei olnud riideid seljas, oli alasti. Seda aga ei kinnita meditsiinitöötajad. Neil põhjustel ei ole usaldusväärselt tuvastamist leidnud, et M.M oli avarii hetkel juhikohal. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
4. Apellant- kaitsja toetas esitatud apellatsiooni, täpsustas, et KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumine on sedastatav kuna kohtuotsuse süüdimõistev resolutiivosa ei vasta tõenditega tuvastatule, kohtu põhiosa järeldused on ebaõiged. Apellatsiooni alusel on alust teha õigeksmõistev kohtuotsus sellest tulenevalt kaitsja lahkamata menetlusnormi rikkumisega seonduvat jäi maakohtu otsuse tühistamise taotluse juurde. Süüdistatav toetas kaitsja poolt esitatud apellatsiooni, märkis, et ei mäleta avariist ega sellele eelnenud sündmustest midagi. Prokuröri arvamuse kohaselt on apellatsioon põhjendamatu ega too endaga kaasa seadusliku ja põhistatud kohtuotsuse tühistamist. Samas prokurör tõdes, et kohtuotsuse resolutiivosa ei vasta kriminaalmenetlusõiguses sätestatule ning kohus on oluliselt menetlusnorme rikkunud, kuid antud juhul on mõistlik ja võimalik rikkumine apellatsioonikohtu poolt kõrvaldada, mõistes süüdlasele seaduses ettenähtud minimaalse karistuse. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS:
5. Kohtukolleegium leiab et maakohus on selgelt ja põhjalikult põhistanud M.M-i süüdi tunnistamist temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises. Kohus on kohtuotsuses esitanud kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid millele kohus oma järeldustes tugines, on andnud kohtu poolt vahetult uuritud tõendite seaduslikkusele ja usaldusväärsusele oma hinnangu. Kohus on tuvastanud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, leidnud, et kuriteo on toime pannud M.M, et tema poolt toimepandud tegu on õigusvastane ning M.M-ile süüks arvatav. Kohus on tuvastanud avarii ajal kahe isiku autos viibimise ning kogumis tõendeid hinnates tulnud seaduslikult järeldusele, et sõiduautot juhtis alkoholijoobes M.M ning süüdistuses esitatud liikluseeskirja nõuete rikkumine tema poolt põhjustas ettevaatamatusest teisele isikule raske tervisekahjustuse. Kohtukolleegium, soostudes maakohtu järeldustega ja põhistusega ei pea vajalikuks neid korrata, annab vaid hinnangu apellatsioonis esitatud väidetele. 3
6. Kohus on tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel muuhulgas võtnud aluseks tunnistajate ja kannatanu kohtuistungil antud ütlused ning hinnanud need usaldusväärseteks. Kaitsja on apellatsioonis seadnud kahtluse alla kannatanu R.O ja tunnistajate V.K ning L.U poolt antud ütluste usaldusväärsuse. Teiste tunnistajatena ülekuulatud isikute ütluste usaldusväärsust ei ole kahtluse alla seatud. Vastavalt kohtuistungi protokollile ei ole kaitsja taotlenud kannatanu R.O / II kd. t.lk. 31-32/ ega ka tunnistaja V.K/ II kd. tlk. 32 - 33/ poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist vastavalt KrMS § 289, seega maakohtu istungil kannatanu ja tunnistaja poolt antud ütluste usaldusväärsust ei ole kahtluse alla seatud. Tunnistaja L.U poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused on kaitsja taotlusel kohtu poolt avaldatud, kuid nagu kohtuistungi protokollist nähtub on tema poolt antud ütlused olnud analoogsed ja muutumatud ka avaldatud osas ning kaitsja on seda ka ise kohtuistungil tõdenud/ II kd. t.lk. 34/ Apellatsioonis esitatud kaitsja väited nende poolt kohtuistungil antud ütluste mõningatest erinevustest on maakohtule teada olnud ning kohus on tõendite usaldusväärsuse hindamisel neid kõrvutanud sealhulgas just kaitsja apellatsioonis esitatu osas. Kohtukolleegium soostub maakohtu poolt tõendite kogumis hindamisel tehtud järeldusega, et kannatanu ja tunnistajate V.K ja L.U kohtuistungil antud ütlustes puuduvad tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude kajastamisel sellised vastuolud, mis seaksid nende poolt antud ütluste õigsuse kahtluse alla ning annaks aluse tunnistada ütlused ebausaldusväärseteks ning need tõendite kogumist välja jätta. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on tõendeid hinnanud nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtu veendumuse kujunemine on jälgitav ja arusaadav. Kohus on kriminaalasjas kogutud kirjalikud tõendid suuliselt esitanud ja vahetult uurinud vastavalt KrMS § 15 ettenähtule / II kd. t.lk. 100/ Kohtuotsuses on tuginetud kohtuistungil ristküsitluse käigus antud kannatanu ja tunnistajate ütlustele. Apellatsioon ei sisalda viiteid tõenditele, millistele oleks maakohtu poolt ebaseaduslikult jäetud hinnang andmata.
7. Apellatsioonis kaitsja poolt tõendite hindamisel menetlusnormi rikkumise osas tehtud viide KrMS § 339 lg 1 p –le 8 ei ole asjakohane. KrMS § 339 lg 1 p-s 8 kirjeldatud rikkumisega on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel vastuolus. Nimetatud rikkumisega ei ole aga tegemist olukorras, kus kohtumenetluse pool ei nõustu kohtu seisukohaga. Analoogset seisukohta on väljendanud Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-106-06, 09.01.2007 a. Antud juhul ei ole kohtuotsuse põhiosa vastuolus resolutiivosaga vaid tegemist on kaitsja mittenõustumisega kohtu järeldustega, nagu apellatsioonikohtus kinnitas apellant ka ise. Seega ei ole tegemist KrMS § 339 lg 1 p 8 sätestatud rikkumisega.
8. Kohtukolleegium ei soostu kaitsja poolt apellatsioonis esitatud „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ nõuete ega ka KarSRakS § 81 käsitusega. Karistusõiguslikus tähenduses on tervisekahjustus raske kui sellega on põhjustatud oht elule/ KarS § 118 p 1/. Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr 266 vastu võetud „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 lg 1 kehtestab, et eluohtlik on tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Korra § 7 lg 2 annab loetelu eluohtlikest tervisekahjustustest ja Korra § 7 lg 3 lg 1 kehtestab, et tervisekahjustus võib olla eluohtlik, kui sellega kaasneb šokk. 4 Apellatsioonikohtu istungil kaitsja ei välistanud kannatanul šokiseisundi esinemist, leides, et see võis ka esineda, kuid selline seisund ei ole kaitsja arvates eluohtlik tervisekahjustus KarS § 422 lg 1 mõttes. Apellatsioonikohus sellist seisukohta ei jaga. Kohtukolleegium soostub maakohtu järeldusega, et Korra § 7 lg 3 näeb ette, lisaks sama Korra lõikes 2 nimetatule, seisundid, mis kaasnedes tervisekahjustusele annavad aluse tunnistada tervisekahjustuse eluohtlikuks. Korra lõikes 3 on otsesõnu öeldud, et tervisekahjustus võib olla eluohtlik. Ei ole kehtestatud, et lõikes 2 tuvastatud tervisekahjustus või et eluohtlik tervisekahjustus võib olla eluohtlik. Antud juhul kaitsja poolt selline korra kitsendav käsitus muudaks sisutuks lõike 3, kuna niigi eluohtlik tervisekahjustus tunnistataks veelkord eluohtlikuks. KarSRaKS § 81 mille pealkirjaks on „ Kehalise haiguse raskuse hindamine“, kehtestab, et süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku paragrahvi järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud raske tervisekahjustuse tekitamine, hinnatakse kehalist haigust raskena, kui punkt 1 tervisekahjustus kestab vähemalt 4 kuud ja punkt 2 tervisekahjustusega kaasneb töövõime kaotus vähemalt 40 protsenti. Antud juhul on kaitsja leidnud, et kuna ekspertiisiaktis antud arvamuse kohaselt kannatanu R.O tervisekahjustused ei põhjusta kehalist haigust, mis on sama mis eluohtlik tervisekahjustus, ei ole ka KarS § 422 lg 1 ettenähtud tagajärge. Kohtukolleegium leiab, et Korra § 8 ettenähtud kehaline haigus on samastatav KarSRaKS § 81 alusel karistusseadustiku paragrahvides ettenähtud koosseisulise tunnuse- raske tervisekahjustusega, kuid ei tähenda, et vaid juhul, kui tuvastatakse Korra 8 lõigetes ettenähtud raske kehaline haigus on võimalik tuvastada KarS § 422 lg 1 koosseisulise tunnusena ettenähtud tagajärge – raske tervisekahjustust. Korra 8 ettenähtud raske kehaline haigus on hõlmatud raske tervisekahjustusega, tähendab, et seda on seaduses ettenähtud juhtudel võimalik käsitada raske tervisekahjustusena, kuid ei ole obligatoorne raske tervisekahjustuse tuvastamisel. Antud juhul on kohus seaduslikult tuvastanud raske tervisekahjustuse põhjustamise, sisustades selle Korra 7 lg 3 p 1 ettenähtuga. Tuvastanud kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tulenevalt otseselt temale tekitatud vigastustest, ehk on tuvastanud liikluseeskirja rikkumiste ja koosseisulise tagajärje vahelise põhjusliku seose.
9. Kohtukolleegium, väljuvalt apellatsiooni piiridest, peab vajalikuks osutada, et maakohtu otsus ei ole kooskõlas KrMS § 313 lg 1 p 3 ja kohus on eiranud KrMS § 306 lg 1 p
10. Kriminaalmenetluse seaduse ülalnimetatud nõuded näevad ette, et kohtuotsuse tegemisel peab kohus lahendama muuhulgas küsimuse milline karistus tuleb süüdistatavale mõista ja kas süüdistatav tuleb karistusest vabastada või tuleb talle kohaldada asenduskaristust. Antud juhul on kohus kohtuotsuse põhiosas ära toonud KarS § 422 lg 1 ettenähtud karistuse liigi ja võimalikud karistusraamid, kuid kohtuotsuse resolutiivosas, süüdi tunnistades M.M-i KarS § 422 lg 1 järgi, jätnud ebaseaduslikult karistuse mõistmata. Asjaolu, et kohus lahendades KrMS § 306 ettenähtud küsimusi leidis, et esinevad seaduslikud alused M.M-i suhtes KarS § 80 alusel tema karistusest vabastamiseks, ei tähenda, et kohus saaks üldse jätta karistuse mõistmata. Seadus sellist võimalust ette ei näe ning sellisel juhul jääb selgusetuks ka millisest karistusest M.M vabastati. Kohtukolleegium leiab, et selline menetlusnormi rikkumine on kaasa toonud ebaseadusliku kohtuotsuse tegemise ja annab ringkonnakohtule aluse tunnistada ülalnimetatud rikkumine oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. 5 Otsustamaks küsimust, kas selline oluline rikkumine toob endaga kaasa kriminaalasja saatmise esimese astme kohtule uueks arutamiseks või on see kõrvaldatav ringkonnakohtu poolt peab kohtukolleegium oluliseks viidata KrMS § 341 lg 4 sätestatule, et kui ringkonnakohus on kohtuotsuse tühistanud üksnes süüdistatava apellatsiooni põhjal, ei või kriminaalasja uuesti arutav esimese astme kohus mõista süüdistatavale raskemat karistust kui see, mis oli mõistetud tühistatud esimese astme kohtu otsusega. Antud juhul on kohtuotsuse vaidlustanud süüdistatava kaitsja, seega on tegemist olukorraga, et kriminaalasja tagastamisel maakohtule uueks arutamiseks on süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel maakohtul võimalik karistada süüdistatavat vaid seaduses ettenähtud minimaalse karistusega, milleks on KarS § 422 lg 1 sanktsioonis ettenähtud karistuse, vangistuse, minimaalne seaduses ettenähtud tähtaeg, ehk KarS § 45 lg 1 kehtestatud kolmekümnepäevane vangistus. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on ringkonnakohtul võimalik maakohtu poolne rikkumine kõrvaldada kuna süüdimõistva kohtuotsuse kohustuslikult kaasneva karistuse mõistmine seaduses ettenähtud minimaalses tähtajas, ei raskenda lõppkokkuvõttes M.M-i olukorda, kuna ta on KarS § 80 alusel karistusest vabastatud ning selles osas vaidlus puudub ja otsus muutmisele ei kuulu.
11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 338 p 3, § 339 lg 2, § 340 lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 14 detsembri 2006 otsuse osas millega kohus jättis M.M-ile karistuse mõistmata ja teeb selles osas uue otsuse. Muus osas jätab ringkonnakohus kohtuotsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA MALLE PREIMER 6