← Eesti

1-07-921\5

Obsah (6)§ 2451§ 24§ 243§ 245§ 240§ 385

KOHTUMÄÄRUS 07.juunil 2007.a Tallinnas tartu mnt kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko vaadanud läbi kokkuleppemenetluses kohtusse saadetud kriminaalasja J.Z-i (ik xxx) süüdistuses KarS §

§ 2451

lg.1 kohaselt kriminaaltoimiku saanud kohtunik kontrollib

§ 24

-27 sätteid järgides kriminaalasja alluvust ning teeb kas kohtu alla andmise määruse või määruse toimiku tagastamiseks prokuratuuri. Kriminaalasi allub Harju Maakohtule, kuid J.Z-i kohtu alla andmine on enneaegne, sest prokurör ei ole täitnud kohtu varasemat ettekirjutust: tsiviilkostja nõusoleku kohta tuleb koostada

§ 243kohaselt protokoll.

02.02.2007.a. Harju Maakohtu määrusega tagastati kriminaaltoimik (19.01.2007.a. sõlmitud kokkuleppega) prokurörile, sest kohus ei nõustunud karistuse liigiga (karistusest vabastamine KarS § 87 alusel) ning tsiviilkostjaks oli vaja tunnistada ka J.Z-i ema M T. 20.03.2007.a. sõlmitud uue kokkuleppe kohaselt taotletakse karistuseks J.Z-ile vangistus 3 aastat, kuid vabastada KarS § 74 alusel tingimisi karistuse kandmisest ühes allutamisega käitumiskontrollile 18-kuuks. Kokkuleppe alla on M.T kirjutanud, et „olen teadlik tsiviilhagi suurusest 20.03.2007“. Nimetatud kokkulepe saabus kohtule arutamiseks 21.03.2007.a. ja 26.03.2007.a. määrusega kohus teistkordselt tagastas toimiku prokurörile, sest kokkuleppemenetlust ei ole võimalik kohaldada tsiviilkostja nõusolekuta.

§ 245

1 lg.1 p.2 kohaselt teeb kohus määruse prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamiseks ja menetluse jätkamiseks, kui puuduvad kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Läbi vaadanud kriminaalasja leiab kohus, et varasemad kohtu ettekirjutused on jätkuvalt prokuröri poolt täitmata ja puudub kokkuleppemenetluse kohaldamise alus – tsiviilkostja nõusolek. Kuriteoga on tekitatud märkimisväärne kahju (kusjuures tsiviilkostja vastutuse osa erineb kuriteo toimepanijate solidaarsest vastutusest), VÕS § 1053 lg.2 kohaselt vastutavad 14-18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest tema vanemad või eestkostja.

§ 240

p.2 kohaselt tsiviilkostjale selgitatakse õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi ning tsiviilkostja nõusolek tuleb protokollina vormistada

§ 243

kohaselt, kusjuures tuleb selgitada, et tsiviilkostjal ei ole õigust loobuda oma nõusolekust (§ 243 lg.3). Peale selle nähtub kokkulepe (tl 345) süüdistusest, et J.Z-i süüdistatakse kuriteo toimepanemises koos kellegi J.Z-iga. Ei ole ka arusaadav, miks KarS § 74 kohaldamisel (vangistuse täitmisele mittepööramisel) kasutab prokurör KarS § 87 sõnastust „ühes allutamisega käitumiskontrollile“. Kriminaalmenetlusseadustikus ettenähtud menetlusseaduse nõudeid tuleb täita ja eelpooltoodud puudused tuleb kriminaaltoimiku kohtusse saatmisel kõrvaldada. Juhindudes

§ 2451lg.1 p.2 kohus m ä ä r a s: Tagastada kriminaalasi nr.06730000369 J.Z-i süüdistuses Kar

S § 200 lg.2 p.7 järgi prokurörile menetluse jätkamiseks.

§ 385p.12 kohaselt määrus ei ole edasikaevatav.

Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.