MS §-dest 180 lg 1 ja § 248 lg 1 p 4 Kohus o t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi N.V
stus 1
lg 1 alusel arvestada N.V kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.07.200631.07.2006a, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuuluv karistusaeg on vangistus 11 kuud ja 28 päeva.
lg 1,3 alusel jätta vangistus 11 kuud ja 28 päeva tingimisi täitmisele pööramata, kui N.V ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama oma alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks
lg 2 p 2 alusel kohustada N.V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldaja määrab N.V-le Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja Kersti Kask (Tallinn Tartu mnt 85, tel 6127758). Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, see on
Vastavalt 08.11.2006a prokuröri abi Natalia Duškina, süüdistatav N.V ja tema kaitsja vandeadvokaat Niina Petrjakova vahel sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatav N.V karistamist
p 1 järgi vangistusega 1 /üks/ aasta.
lg 1 alusel arvestada N.V kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.07.200631.07.2006a, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuuluv karistusaeg on vangistus 11 kuud ja 28 päeva. Kandmisele kuuluv karistusaeg on vangistus 11 /üksteist/ kuud ja 28 /kakskümmend kaheksa/ päeva.
kohaselt ei pöörata vangistust täitmisele kui süüdistatav 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks
lg 2 p 2 alusel kohustada N.V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. N.V-le selgitati otsuse jõustumisel ekspertiisitasu, määratud kaitsja tasu ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuotsuse põhjendus: Süüdistatav kinnitab, et jääb kokkuleppe juurde. Tunnistab oma süüd talle esitatud süüdistuses ja avaldab kahetsust. N.V kinnitab, et antud kokkuleppe sõlmimine on ta enda vaba tahe. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppe sätteid. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde, kinnitades vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. Kohtuliku arutelu tulemusena on kohus teinud järeldusele, et N.V enda süüditunnistamine
p 1 järgi ning kokkuleppe sõlmimine karistuse osas on süüdistatava tõelise tahte avaldus. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. N.V on tahtlikult toime pannud teise astme kuriteo katse, ta on varem kriminaalkorras karistamata, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kriminaaltoimikus esitatud tõendite põhjal on tõendamiseseme asjaolud selged, süüdistatav on tunnistanud, kannatanud on O. T, J. O, A. S, V. J ja J. M on üheselt kirjeldanud süüdistatava käitumist, on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.. Kuriteole on antud õige karistusõiguslik hinnang
N.V on olemas kindel töökoht, ta on esmakordselt toime pannud kuriteo.. Kohus leiab, et N.V on võimalik kokkuleppe kohaselt karistada. Tsiviilhagi on esitatud O. T poolt 200.- krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 3,4,9 sätestatud menetluskulud (ekspertiisitasu, määratud kaitsja tasu ja sundraha). Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2006. a on kuupalga alammäär 3000 krooni, seega sundraha teise astme kuriteos 4500 krooni. Katrin Puhkason Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.