Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: J.D on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta olles 08.11.2005 a. karistatud LS § 74 – 19 järgi rahatrahviga 15000 krooni sõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas juhtis 26.08.2006 a. kell 10.15 Tallinnas Rummu teel mootorsõidukit Dodge Stratus, olles alkoholijoobes. Seega J.D juhtides mootorsõidukit, olles joobeseisundis ja omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani toime
Süüdistatav J.D tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine süüdistatava poolt tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Lisab, et jääb kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde, et tarvitas eelnevalt palju rummi ja hommikul hakkas Pirita Kosele sõitma. Eelnevalt mõistetud rahatrahvi tasub kohtutäituri kaudu ja sellest summast on suurem osa tasutud. Auto kuulub sõbra isale, kuid seekord ta sõitis seetõttu, et sõber oli ka alkoholijoobes ja ta arvas end kaine olevat ning sõitis ise. Mootorsõiduki juhtimisõiguse omandas 2005 aastal. Kohus, kuulanud ära süüdistatava selgitused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas väärteomenetluse lõpetamise määrusega, otsusega väärteoasjas, väärteoprotokolli, protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta / t.l. 2 – 7 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, mõistetud rahatrahvide suurema osa tasumist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega tingimisi katseajaga. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada J.D
järgi ja mõista karistuseks 45 ( nelikümmend viis ) päeva vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) kuu vangistust.
alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui J.D 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
1 p. 1 alusel võtta J.D-lt 2 ( kaheks ) kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega arvestada kohtuotsuse jõustumise ajast. 2 Välja mõista J.D-lt sundraha 4500 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista J.D-lt kaitsjatasu 1831.95 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.