1-06-5556\7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15 september 2006, Tallinn Kriminaalasja number 1-06-5556 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 11 september 2006 Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi Z.I süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

2. 2006 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Z.I Prokurör Liia Piirisalu Süüdistatav Z.I, varem kohtu poolt karistamata, vahi all ei viibinud Kaitsja Vandeadvokaat Eve Jundas RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 25 mai 2006 kohtuotsus Z.I süüdistusasjas jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 16.09.2006 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 15.06.
3. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Z.I tunnistati süüdi selle eest, et ta, olles karistatud 20.09.2002 Rapla Politseiprefektuuri poolt LS § 7419 järgi rahatrahviga/ tasutud 07.10.2005/ juhtis 22.02.2006 kella 16.45 paiku alkoholjoobes Raplas Tallinna maanteel sõiduautot Audi 80, reg. nr. 525 AJR. Pärnu Maakohus tunnistas Z.I süüdi KarS § 424 järgi ja karistas rahalise karistusega 250 päevamääras, summas 12 500 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks rahalise karistuse summas 8350 krooni. Lisakaristusena võeti Z.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis palub Z.I kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega tema õigeksmõistmist. Apellant leiab, et 22.02.2006 aastaks oli temale 22.09.2002 aastal määratud karistus kustunud. KarRegS § 25 lg 1 p 1 kohaselt loetakse väärteo eest mõistetud karistus kustunuks kui selle täitmisest on möödunud 1 aasta. Viimane kinnipidamine tema töötasust teostati Japi Mööbel OÜ poolt 03.12.2004 aastal. Tema ei saa vastutada tööandja rahaliste raskuste eest mis tingis alles 07.
4. 2005 aastal kohtutäiturile raha ülekandmise. Pole õige kohtu järeldus, et tööandjat ei saa süüdistada rahatrahvi mitteõigeaegses tasumises. Tema oli veendunud et 03.12.2004 on rahatrahv tasutud. Apellatsioonikohtu istungil apellant- süüdistatav toetas apellatsiooni ja palus õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kaitsja toetas apellatsiooni ja taotles Z.I õigeksmõistmist. Z.I suhtes süüdimõistva kohtuotsuse muutmata jätmisel taotles lisakaristuse määramise osas kohtuotsuse tühistamist. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: Antud juhul ei ole apellatsioonis esitatud vastuväiteid maakohtu poolt tuvastatule, et
5. 02.2006 aastal kella 16.45 paiku juhtis Z.I mootorsõidukit alkoholijoobes. Seega ei ole antud kooseisulist tunnust vaidlustatud. Kohtukolleegium leiab, et Z.I poolt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise fakti tuvastamisel ei ole maakohus rikkunud materiaalõigust ning Z.I poolt apellatsioonikohtu istungil mainitu sellest, et ta ei tundnud end joobes olevat, ei anna ringkonnakohtule alust väljuda apellatsiooni piiridest. Kohtukolleegium soostub apellatsioonis kajastatuga sellest, et KarRegS § 25 lg 1 p1 kehtestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. 2 Karistusregistri seaduse § 2 kohaselt on üheks karistusregistri eesmärgiks anda usaldusväärset teavet. Just selles kontekstis tuleb tõlgendada ka sama seaduse § 31 ja asuda seisukohale, et registriandmed on esmajärjekorras käsitatavad isiku karistatuse kohta teavet andva allikana. Antud juhul ei ole vaidlustatud asja materjalide hulgas olevat kohtutäituri õiendi alusel tuvastatut, et Z.I täitetoimiku nr 179/2002/1442 , mis oli algatatud Rapla PP 20.09.2002 a otsuse alusel, toimus viimane raha laekumine 07.10.2005 aastal summas
6. 50 krooni/ t.lk. 16B/. Alles 2005 aasta oktoobris rahatrahvi täitmist kajastavad ka karistusregistri andmed/ t.lk. 13/. Kohtukolleegium leiab, et juhul, kui puudub vaidlus registriandmete õigsuse üle, tuleb vastavalt KarRegS §-le 31 isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel lähtuda karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tuvastamist leidnud KarS § 424 ettenähtud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused: Z.I juhtis 22.02.1006 aastal mootorsõidukit alkoholjoobes ja ta oli isikuks, kellel oli kehtiv karistus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. KarS § 424 eeldab subjektiivsete tunnuste poolest tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes ning süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on kohus seaduslikult tuvastanud ka subjektiivse külje olemasolu. Apellatsioonikohtu istungil Z.I andis ütlusi, et algul maksis ta täiturile siis aga saadeti vastavalt kokkuleppele nõue töökohta ja hakati seal kinni pidama. Kui palju temalt kinni peeti ta täpselt ei osanud ütelda, samuti ei kontrollinud ta ei töökoha raamatupidamisest ega ka kohtutäituri käest kas on kogu summa kinni peetud, ta ei saanud rahatrahvi täiliku tasumise kohta mingeid teateid. 2006 veebruaris, kui ta uuesti alkoholjoobes autot juhtides kinni peeti sai ta teada, et tel on kehtiv halduskaristus. Samuti väljendas arvamust, et ta ei pea ennast kurjategijaks, ega saa aru et alkoholjoobes auto juhtimine oleks kuritegu. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tuvastatav, et Z.I 2006 pidas võimalikuks, et tema eelmine alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest määratud karistus ei ole kustunud, sellele vaatamata juhtis uuesti mootorsõidukit alkoholijoobes, seega möönis kuriteokoosseisu realiseerumist, mis annab aluse tuvastada kaudse tahtluse olemasolu. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt Z.I käitumise kuriteokoosseisuliste tunnuste olemasolu on tuvastatud seaduslikult. Apellatsioonikohtus kaitsja poolt alternatiivselt esitatud taotlus Z.I-le lisakaristuse osas kohtuotsuse tühistamiseks kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt seaduslikud alused puuduvad. KarS § 50 lg 1 p 1 annab kohtule õiguse kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni 3 aastani. Maakohus on Z.I-lt võtnud mootorsõiduki juhtimise õiguse vaid 3 kuuks. Seega väga minimaalsel määral. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt oma otsustes väljendanud seisukohta, et korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada / Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-10-03, 3-1-1-69-03 ja 3-4-1-2-05/. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul ei ole kaitsja ega süüdistatava poolt esitatud selliseid erandlikke asjaolusid mis annaksid ringkonnakohtule aluse tuvastada, et Z.I-le lisakaristuse mõistmine ei olnud kooskõlas seadusega. 3 Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 kohtukolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 25 mai 2006 kohtuotsus Z.I süüdimõistmises ja karistamises tühistamisele ei kuulu ja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA ENE RANDMÄE 4