Kriminaalasi nr 1-06-12397 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 11. oktoobril 2006. a., Tartus Kalevi Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, läbi vaadanud käskmenetluses kr

§ 274p 1 järgi, t u v a s t a s: T.I süüdistatakse selles, et tema 13.augustil 2006.

a. kella 18.03 paiku, viibides alkoholijoobes Tartus Pärna 21a maja juures, kasutas ametikohustusi täitva Lõuna Politseiprefektuuri Patrullitalituse Tartu politseiosakonna konstaabli Argo Arukase suhtes vägivalda, mis seisnes selles, et lõi politseiametnikku parema jalaga pea suunas, kuid A.Arukase, märgates tema pea suunas T.I poolt sooritatavat lööki, tõmbus eemale ning löök tabas A.Arukase keha piirkonda ja põhjustas viimasele valu. Sellega pani T.I toime

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kuriteoga tekitas T.I füüsilist kahju Argo Arukasele, kes aga tsiviilhagi esitanud ei ole. Prokurör taotleb kohtult tunnistada T.I süüdi

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses. Kuna T.I maksustatavast tulust arvutatud keskmise päevasissetuleku suurus on alla 50 krooni, tuleb

§ 44

lg 2 alusel päevamääraks pidada 50 krooni ja seega rahaliseks karistuseks määrata 5000 krooni.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse sisse eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ajavahemikul 14.08.–16.08.

1. a., mis vastab rahalise karistusena 9-le päevamäärale ning lõplikuks karistuseks määrata T.I-le rahaline karistus 91 päevamäära ulatuses, s.o. 4550 krooni. Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. Kannatanu, Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel Argo Arukase on eeluurimisel kirjeldanud, kuidas tema ja konstaabel Aivo Somelar läksid 13.08.
2. a. kl 17:58 väljakutse peale Pärna tn 21a maja juurde, kus oli neli noorukit. №ormehed lärmasid ja muutusid üleolevateks ning agressiivseteks. Üks noormeestest, s.o T.I, lõi teda jalga. Ta suutis enda keha natuke eemale tõmmata ja süüdistatav tabas teda paremale poole ribidesse. Kui ta ei oleks end eemale tõmmanud, oleks löök tabanud teda näkku. Löök põhjustas talle valu. Kannatanu eeltoodud ütlusi on täielikult kinnitanud temaga koos väljakutse peale sündmuskohale läinud konstaabel Aivo Somelar. Sündmuskohale tuli väljakutse peale ka konstaabel Taivo Täll, kes kinnitab Argo Arukase ja Aivo Somelari ütlusi selles osas, et minnes neile appi, nägi ta, kuidas Argo Arukas hoidis kinni T.I. Sündmuskohal viibinud noormehed olid purjus ja nad toimetasid mehed arstimajja kainenema. Kohus leiab, et T.I süü Argo Arukase löömises on tõendatud eelkõige kannatanu enda ja tunnistaja Aivo Somelari ühetaoliste ja loogiliste ütlustega. Nende ütlusi selles, et politseikonstaablid pidid sündmuskohal viibinud noormeeste, s.h T.I suhtes füüsilist jõudu kasutama, kinnitab ka tunnistaja Taivo Täll. Kohtul puudub alus kahelda oma tööülesandeid täitvate politseikonstaablite üksteise tunnistusi kinnitavates ütlustes. Nende ütlustega on kooskõlas ka kriminaaltoimikus sisalduvad politseipatrullilehed 13.08.
3. a. Kriminaalasjas on tunnistajatena üle kuulatud ka Anton Lütter, Aleksandr Tihhomirov ja Mihhail Konovalov, kelle seltskonnas T.I sel õhtul viibis. Nende avaldatud ütlustest nähtub, et nad tarvitasid koos alkoholi ja Anton Lütteri ning Aleksandr Tihhonovi vahel tekkis lööming. Nimetatud tunnistajad ei näinud, kuidas T.I lõi politseikonstaablit, kes oli tulnud neid korrale kutsuma. Anton Lütter ei mäleta alkoholijoobe ja löömingus kannatada saamise tõttu mitmeid toimunud asjaolusid. Aleksandr Tihhomirov toimetati käeraudades politseiautosse ning ta ei näinud, mis väljas edasi toimus. Mihhail Konovalovile lasti tema ütluste kohaselt näkku gaasi ja sellest peale ei näinud ta midagi. Seega, kuigi tunnistajad ei näinud pealt, kuidas süüdistatav lõi kannatanut, ei näita nende ütlused, et kuriteosündmust ei oleks aset leidnud. T.I eitab plaani politseiametnikku lüüa ja samuti eitab ta käte või jalgadega vehkimist. Oma ütluste kohaselt küsis ta politseinikelt, miks ühe tema kaaslase käed raudu pannakse ja politsei lükkas ta eemale. Ta läks jälle politseiniku juurde ja küsis uuesti, et mis toimub. Selle peale lasi politseinik talle gaasi näkku. Ta hüppas eemale, kukkus murule ja hakkas silmi hõõruma. Teine politseinik hüppas talle juurde, väänas ta käsi ja pani käerauad. Kohus leiab, et T.I sellised ütlused on paljasõnalised, ennastõigustavad ja ümberlükatud politseiametnike ütlustega.

§ 274

lg 1 sätestab vastutuse võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Politseiseaduse § 3 kohaselt tagab politsei avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. Seega on Argo Arukas võimuesindajaks

§ 274lg 1 ja mõttes ja 13.08.2006.

a. täitis ta politseikonstaablina oma tööülesandeid.

§ 274

lg 1 sätestatud mõiste „vägivalla toimepanemine“ all tuleb mõista vägivallategusid

§ 120

-§122 mõttes, kusjuures tervisekahjustuse kui tagajärje tegelikult saabumisel ei ole tähtsust. Oluline on, et tegu oma iseloomult oleks selline, mis suudab tekitada kehalise tervisekahjustuse, s.o inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende toime häire. Kohus leiab, et käesolevas kuriteoepisoodis pani T.I, püüdes lüüa kannatanut jalaga näkku, toime vägivallateo. jalahoop näkku võib inimesel tekitada tõsise tervisekahjustuse. Kannatanu enda kiire reageerimise tõttu tabas süüdistatava sihitud löök teda kehapiirkonda. Kannatanu on kinnitanud, et löök tekitas talle valu. Ründe põhjus oli kannatanu tegevus avaliku korra kaitsel, rünne oli tahtlik vormis ametniku suhtes, kes täitis ametiüleandeid. Kohus ei tuvastanud T.I süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et T.I süü on täielikult tõendamist leidnud, ta on kuriteo toime pannud tahtlikult ja tema süütegu on

§ 274

lg 1 järgi õigesti kvalifitseeritud.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.I on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumist on teda 28.08.2006. a. iseloomustatud kui käitumiselt korrektset isikut, kelle läbisaamine kaasõpilaste ja õpetajatega on hea ja kellel korrarikkumisi esinenud ei ole. Tema õppeedukus ja suhtumine õppetöösse jätavad küll soovida. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo. T.I käitumises tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 274lg 1 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et T.I on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.

§ 44

lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. Kohus leiab, et on põhjendatud mõista T.I-le karistuseks

§-s 274 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses.

§ 44

lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50.- krooni. Teatisest T.I keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et tema keskmise päevasissetuleku suuruseks on 0.- krooni. Seega tuleb

§ 44

lg 2 alusel päevamääraks pidada 50.- krooni ja T.I-le tuleb karistuseks mõista rahaline karistus summas 5000.- krooni. T.I oli kahtlustatavana kinni peetud 14.–16.august 2006.a., s.o 3 päeva. Nimetatud eelvangistuses viibitud aeg tuleb lugeda karistusaja hulka.

§ 68

lg 1 kohaselt vastab ühele eelvangistuspäevale rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega tuleb T.I-le lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 91 päevamäära ulatuses, s.o summas 4550.- krooni, milline summa tuleb kanda riigituludesse. T.I-lt tuleb välja mõista menetluskulu sundraha summas 4500.- krooni, kaitsjale makstud tasu 552.24 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 35.30. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada T.I

§ 274lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus ühesaja

§ 68lg 1 alusel arvata karistuse sisse T.I eelvangistuses viibitud aeg, s.o kolm