1-07-443\2

(06231801569)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk - Kriminaalasi Prokuröri abi Süüdistatav A.F süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi. Rainer Amur A.F Tõkend Ei ole kohaldatud Kaitsja Mariann Tusti RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.F KarS § 216 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 90 päevamäära arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära 50 krooni, s.o. summas 4 500 ( neli tuhat viissada) krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista A.F ´ele rahaline karistus 60 päevamäära, s.o. summas 3 000 (kolm tuhat) krooni. KarS § 66 lg.1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi. Kohustada A.F ´t tasuma mõistetud rahaline karistus osade kaupa 10 kuu jooksul, s.o. igakuiselt 300 (kolmsada) krooni. Välja mõista A.F ´elt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 221 ( üks tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni 65 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri

1. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa A.F süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 07.04.
2. a. kuni 18.05.
3. a. kasutas elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, olles eemaldanud voolumõõtjalt E E poolt paigaldatud plommid, ning tekitas sellise tegevusega E E AS-le kahju 4259.51.- krooni. Seega A.F pani toime energia kasutamise tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, s.o. pani toime KarS § 216 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo. A.F `e süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – E E AS avaldus, et
4. augustil 2005.a. koostas A.M akti olukorra fikseerimise kohta nr
5. l kasutas võrguteenuseid ja tarbis elektrienergiat I. B. Tarbimiskohas, mille elektrivarustus oli võlgnevuse tõttu katkestatud avastati, et vool on avatud ja tarbimine toimub. Tarbimine katkestati ja vool suleti arvesti alt. 16.01.2006.a. koostas A.M akti olukorra fikseerimise kohta nr 021611 avastati, et vool oli avatud ja tarbimine toimus. Tarbimine katkestati ja vool suleti arvesti alt. 20.02.2006.a. koostas A. P akti olukorra fikseerimise kohta nr
6. Arvesti plommid puudusid ja tarbimiskoht oli elektrivõrku ebaseaduslikult ühendatud. Ebaseaduslik ühendus katkestati, vool suleti arvesti alt. 18.mail. 2006.a. koostas H. L akti olukorra fikseerimise kohta nr
7. Arvestil plommid puudusid ja jällegi oli tarbimiskoht elektrivõrku ebaseaduslikult ühendatud. ( t. lk. 2 ); Kannatanu E E AS esindaja M. R-le ütlused, et 08.augustil 2005.a. koostas A. M akti olukorra fikseerimise kohta nr 017058 . Eelnimetatud aadressil kasutas võrguteenuseid ja tarbis elektrienergiat I. B. Tarbimiskohas, mille elektrivarustus oli võlgnevuse tõttu katkestatud avastati, et vool oli avatud ja tarbimine toimus. Tarbimine katkestati ja vool suleti arvesti alt. 16.01.2006.a. koostas A. M akti olukorra fikseerimise kohta nr 021611 avastati, et vool oli avatud ja tarbimine toimus. Tarbimine katkestati ja vool suleti arvesti alt. 20.02.2006.a. koostas A. P akti olukorra fikseerimise kohta nr
8. Arvesti plommid puudusid ja tarbimiskoht oli elektrivõrku ebaseaduslikult ühendatud. Ebaseaduslik ühendus katkestati, vool suleti arvesti alt. 18.mail. 2 2006.a. koostas H. L akti olukorra fikseerimise kohta nr
9. Arvesti plommid puudusid ja tarbimiskoht oli elektrivõrku ebaseaduslikult ühendatud ( t. lk. 3 ); Tunnistaja V. K ütlused, et 08.08.2005.a. fikseeriti A. M poolt akt nr 17058 selle kohta ,et I.B, tarbis elektrit, kuigi ühendus oli katkestatud võlgnevuse tõttu. Vool oli suletud 07.04.2005.a.. Ajavahemikul 07.04.2005-08.08.2005.a. tekitas I. B E E-le kahju summas 72,10 krooni. 16.01.2006.a. teostas E. E järelkontrolli ning avastas ,et vool oli omavoliliselt avatud jälle. Ajavahemikul 08.08.2005-16.01.2006.a. tekitati omavolilise elektritarbimisega E. E-le kahju 565,00 krooni. 20.02.2006.a. teostati uuesti järelkontrolli, avastati, et toimub elektri tarbimine. Tehti olukorra fikseering. Nad said kokku korteri kohaliku elaniku A.F-iga, kes lubas võlgnevuse ära maksta. 18.05.2006.a. teostati uuesti järelkontroll , kuna arveid ei oldud tasutud. Järelkontrolli ajal avastati ,et eelneval korral suletud vool oli taas kord avatud. Elektri tarbimine katkestati ning elektriarvesti alumine karp plommiti. Ajavahemikul 20.02.2006 kuni 18.05.2006.a. tekitati E. E-le ebaseadusliku voolu tarbimisega materiaalset kahju kokku 3622,41 krooni ( t. lk. 5-7 ); Tööülesanne nr 06-9872 ( t. lk. 8 ); Akt olukorra fikseerimise kohta nr 021611, et 16.01.2006.a. tarbimine toimus ning plommid puudusid ( t. lk. 9 ); Akt olukorra fikseerimise kohta nr 022486, et 20.02.2006.a. arvestil plommid puudusid, tarbimine toimus ning vool oli suletud arvesti alt ( t. lk. 11 ); Tööülesanne nr 0628973 ( t. lk. 13 ); akt olukorra fikseerimise kohta nr 032109, et 18.05.2006.a. Õismäe tee 114-61 selgus, et klient oli voolu avanud arvestist. Arvestil oli plomm eemaldatud ( t. lk. 15 ); Tööülesanne nr 06-122346( t. lk. 17 ); Akt olukorra fikseerimise kohta nr 017058 ( t. lk. 18 ); Kahtlustatava A.F-i ütlused, et ajavahemikul 08.08.2005.a. kuni august 2006.a. elas tema aadressil üürnikuna. Üürikorter kus ta elas kuulus I. B-le. Tunnistab oma süüd täielikult, et tema eemaldas voolumõõtjalt E E poolt paigaldatud plommid, sellepärast, et tal tekkisid majanduslikud raskused ning seepärast ei olnud võimalik elektriarvet maksta. Samuti ei tahtnud ta oma peret ilma elektrivooluta jätta ( t. lk. 20-22 ); Kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määrused ( t. lk. 30-32 )ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav A.F on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A.F on varem kriminaalkorras karistamata, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. A.F `e karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada A.F ´t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et A.F ´t on võimalik ja otstarbekas karistada rahalise karistusega. A.F kahetsus ja töökoha olemasolu annab kohtule aluse ning on piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kohus leiab, et temale mõistetud rahaline karistus tuleb mõista rahalise karistuse päevamäära alammäära lähedalt. Kohtunik 3