1-06-9769\1

(06231400710)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi D.T süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav D.T kodakondsuseta, keskharidus, Varasem karistatus:

1. Narva Politseiprefektuuri 26.09.2002 otsusega LS § 7419 järgi rahatrahv 6 000 krooni;
2. Põhja Politseiprefektuuri 17.05.2004 otsusega AS § 70 järgi rahatrahv 300 krooni
3. Põhja Politseiprefektuuri 12.07.2005 otsusega KarS § 262 järgi rahatrahv 1 200 krooni Kaitsja Advokaat Niina Petrjakova RESOLUTSIOON
4. D.T süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 210 miinimumpäevamäära ulatuses, so 10 500 (kümme tuhat viissada) krooni.
5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 140 miinimumpäevamäära ulatuses, so 7000 (seitse) tuhat krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
7. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 10 kuu jooksul 700 (seitsesada) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 15ndast kuupäevast.
8. Kohaldada D.T suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristust, võttes D.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolm) kuuks.
9. D.T-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
11. D.T-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1433 (üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm) krooni ja 70 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
13. Kohtuotsuse ärakiri edastada kohtuotsuse jõustumisel teadmiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.
14. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
15. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: 19 D.T süüdistatakse selles, et tema, olles 26.09.2002 karistatud LS § 74 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 6000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 26.09.2002 ja omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti 10.06.2006 kella 00.40 ajal Tallinnas juhtis mootorsõidukit Toyota, olles joobeseisundis. Seega D.T pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav D.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia Narva Politseiprefektuuri 26.09.2002 kiirmenetluse otsusest D.T karistamises LS § 7419 järgi rahatrahviga 6 000 krooni. (t/l 5) • 10.06.2006 kell 00.40 koostatud protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, millest nähtuvalt tuvastati indikaatorvahendiga Lion nr 5L D.T alkoholijoove. D.T nõustus joobe tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 9) • 10.06.2006 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas D.T, et tööl tarvitas sünnipäeva puhul alkoholi ega mõelnud, et õhtul rooli istub. Jõi 150 grammi viina ja pudeli õlut. (t/l 10-11) • Täitemenetlust kajastavatest andmetest nähtuvalt on Narva Politseiprefektuuri otsusega määratud rahatrahvi sissenõue senini täituri menetluses ning 13.06.2006 seisuga oli täituri vahendusel tasutud 1264 krooni ja 60 senti. (t/l 15-16) • • Vastavalt teatisele keskmise päevasissetuleku kohta on D.T keskmiseks sissetulekuks pärast mahaarvamiste lahutamist 20 krooni. (t/l 17) 19.06.2006 koostatud kahtlustatava D.T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav teo toimepanemist, seletades, et ta ei teadnud, et ta karistus kehtib. 09.06.2006 oli tööl kolleegi sünnipäev. Tarvitati alkoholi ja alkoholi tarvitamise lõpetas kella 14-15 ajal. Õhtul sõideti objektile ja kui õhtul töö lõppedes sõitsid kõik oma kodudesse, ja teised läksid teises suunas. Kella 00.30 ajal istus rooli ja tundis ennast kainena. tänaval peeti kinni.(t/l 18-21) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel menetlusaluse isiku ja kahtlustatavana üle kuulatud D.T süüd tunnistavaid ütlusi, koopiat Narva Politseiprefektuuri otsusest, protokolli joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga ja rahaliste sissenõuete menetlemist puudutavaid andmeid, asub seisukohale, et süüdistatava D.T süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on D.T varem karistatud 26.09.2002 otsusega väärteoasjas rahatrahviga 6000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei olnud D.T uue teo toimepanemise ajaks määratud rahatrahvi tasunud, samuti oli teda karistatud ka teiste väärtegude eest rahatrahvidega. Seetõttu ei olnud karistus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis kustunud ning D.T oli 10.06.2006 mootorsõidukit alkoholijoobes juhtides isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona, so mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud nii liiklusalaste kui ka teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest. Määratud rahalised karistused on saadetud täitmiseks kohtutäituritele ning kriminaaltoimiku andmetel on süüdistatava igakuine sissetulek alla keskmise palga. Süüdistatava enese sõnade kohaselt on käesoleval ajal tema sissetulek oluliselt suurem ning ta eelistaks rahalise karistuse kohaldamist. Arvestades taolisi andmeid leiab kohus, et on võimalik kohaldada süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivset ja kergemaliigilist karistust, so rahatrahvi. Kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistatav varem kohtu poolt karistatud, siis leiab kohus, et karistuse võib määrata ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Inkrimineeritava teo eest võib kohus kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Kuigi süüdistatav on taotlenud tema mootorsõiduki juhtimise õiguse säilitamist, kuivõrd tema töö on seotud mootorsõiduki juhtimisega, leiab kohus, et kehtivat kohtupraktikat ja riigikohtu seisukohti arvestades ei saa kohus lisakaristust jätta kohaldamata, kuivõrd tegemist on kavatsetusega toime pandud kuriteoga, mille tulemusena seatakse ohtu kõrvaliste isikute elu ja tervis, samuti vara. Seetõttu peab kohus vajalikuks ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldamist, andmaks isikule võimaluse analüüsida neid võimalikke tagajärgi, mis võinuks saabuda siis kui süüdistatavat ei oleks peatatud ega sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Märt Toming kohtunik