1-07-806\2

(06231603525)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi G.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p.4, 8järgi. Prokuröri abi Heiki Kolk Süüdistatav G.G Tõkend vahistamine 06.09.2006.a. Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.G KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista G.G ´ile 5 (viis) kuud 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 06.09.2006.a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Välja mõista G.G ´ilt tsiviilhagi katteks A. P kasuks 800 ( kaheksasada ) krooni. Välja mõista G.G ´ilt tsiviilhagi katteks lasteaed „A“ kasuks 900 (üheksasada ) krooni Välja mõista G.G ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 380 ( üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni 60 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri

1. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa G.G süüdistatakse selles, et olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 23.07.2006a. kella 16.25 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis akna avamise teel I korrusel asuvasse A. P-le kuuluvasse korterisse, kus võttis juhtmeta lauatelefoni Hear Dect, väärtusega 800 krooni, pani selle endale taskusse ja pärast kannatanu Ave Peetri sisenemist tuppa põgenes akna kaudu. Samuti tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 31.07.2006a. – 01.08.2006a. võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis lukustamata ukse avamise teel lasteaeda „A“, kus ta alguses sisenes kööki ja võttis sealt veekeetja Tefal, väärtusega 500 krooni ning seejärel sisenes ukseluku kurvikeerajaga lahtimurdmise ja ukse avamise teel rühmaruumi, kust võttis CD mängija Panasonic RX-DIO väärtusega 700 krooni. Seega G.G isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. G.G `i süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis 23.07.2006.a. on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. kannatanu A. P ütlused, et 23.07.2006.a. kuulis tema kodus olles, et kõrval toas koliseb aken. Läks vaatama ning nägi kuidas meesterahvas, kes oli kõhna kehaehitusega, 2 tumepruunide silmadega, seljas hallikas dressipluus, poolde säärde hallikate pükstega, seisis toas. Ta küsis meesterahva käest, mida ta seal teeb, seejärel hüppas meesterahvas aknast välja, hoides käes juhtmeta lauatelefoni, mis oli musta korpusega ning hõbedase äärega. Hear Dect digitaalne lauatelefon oli maksumusega 800 krooni. Vargusega tekitatud kahju 800 krooni (t. lk 4-5); sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega (t. lk. 6-8); äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et kannatanu tunneb ära meesterahva, kes käis tema korteris ning varastas lauatelefoni. Meesterahvaks osutus G.G (t. lk. 9-12; 42-43); kahtlustatava G.G ütlused, millega ta tunnistab oma süüd, et nägi avatud akent ning ronis aknast sisse, mis asus esimesel korrusel. Sattus magamistuppa, kus nägi lauatelefoni, mis seisis aluse peal. Haaras telefoni, kuid alust kaasa ei võtnud. Tahtis akna juurde minna ning seejärel kuulis ta naisterahva häält. Hüppas aknast välja ja jooksis ära. Telefoni müüs ta 200 krooni eest maha samal päeval turul temale tundmatule isikule. Raha eest ostis ta süüa. Kahetseb oma tegu puhtsüdamlikult ning on nõus kannatanule hüvitama kahjud ( 30-31; 44-45) ning toimiku teiste materjalidega. Kohus, kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimikumaterjale ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava G.G süü veekeetja varguses temale inkrimineeritud kuriteo episoodis 31.07.-01.08.2006.a ei ole leidnud tõendamist. Süüdistatav G.G on kinnitanud eeluurimisel, et pani toime varguse lasteaed „A“ ning varastas CD- mängija, kuid veekeetjat ei võtnud ( t lk.55-56). Ka kinnitas süüdistatav antud ütlusi kohtuistungil. Süüdistatav oli nõus hüvitama tekitatud kahju summas 900 krooni, s.o. CD- mängija maksumus ning ukseluku lõhkumisega tekitatud kahju. Süüdistatav on kohtueelsel uurimisel puhtsüdamlikult ülestunnistanud varguse episoodi lasteaed „A“ ning abistanud uurimist tunnistades üles varguse lasteaed „A“( t lk.53). Peale süüdistatava ülestunnistust on alles kannatanu 13.09.2006.a. kirjutanud politseile avalduse varguse toimepanemise kohta ( t lk.52), milles märgitakse, et varastatud oli peale CDmängija ka veekeetja. Kohus asub seisukohale, et kannatanu E. J ütlustega ei ole tõendamist leidnud süüdistatava süü veekeetja varguses, ka ei lükka kannatanu ütlused ümber süüdistatava ütlusi., seega leiab kohus, et ei kohtueelsel uurimisel ega ka kohtulikul uurimisel ei ole leidnud tõendamist süüdistatava poolt veekeetja vargus, mistõttu kuulub nimetatud süüdistusest välja jätmisele. G.G `i süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis 31.07-01.08.2006.a. CDmängija varguses on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – - E. I avaldus, et tema töötas lasteaias „ A “ 2006 aasta augusti alguses, kui toimus seal vargus. Kõrval ruumist, mis oli lahti muugitud varastati hõbedane makk. Vargusega tekitati lasteaiale kahju 1 500 krooni (t. lk. 52); kannatanu esindaja E. J ütlused, et 31-07-01.08.2006.a. käidi lasteaias „A “ , vargil.
2. augustil 2006.a. avastas remondimees ,et rühmauks oli kinnises asendis, kuid lukust lahti. Ta ei saanud aru ,et lasteaiast oleks midagi varastaud. Tema läks
3. augustil tööle ning avastas paar päeva hiljem, et lasteaiast on kadunud rühma toast Panasonic RX-DIO CD mängija, maksumusega 700 krooni. Ukselukuvahetamisega kandis lasteaed kahju 200 krooni. Kokku tekitati vargusega lasteaiale kahju kogumaksumusega 1 400 krooni (tl 75-77); kahtlustatava G.G puhtsüdamlik ülestunnistus, et 2006 aasta augusti algul pani toime varguse lasteaias. Lasteaia sissekäigu uks oli avatud ning ruumi sissekäiguukse murdis ta lahti muukides kruvikeerajaga. Ta võttis maki koos CD-ga, mis oli halli värvi. Maki müüs ta Balti jaama turul maha tundmatule isikule 500 krooni eest. Kahetseb tehtut ning kohustub hüvitama kahju (t. lk. 5354); kahtlustatava G.G ütlused, millistega ta tunnistab oma süüd ,et pani toime varguse 2006 aasta augusti alguses vanalinnas kiriku juures olevas lasteaias. Sisenes hoonesse, kus otse asuv uks oli lukustamata ning läks uksest sisse ja sattus kööki. Kuna köögist midagi võtta ei olnud, siis lahkus sealt. Seejärel läks ta tagasi väiksesse koridori ning 3 muukis vasakul asuva ukse lahti, riiulilt võttis ta CD –mängija ning keeras selle oma jope sisse ja lahkus hoonest koheselt. Saadud raha eest ostis ta endale narkootikume ja süüa. Veekeetjat tema lasteaiast ei võtnud (tl. 55-56) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Ka ei soovinud sõna saada kannatanu. Süüdistatav G.G on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteo episoodides, kuid märkis, et veekeetjat tema ei varastanud. Vastavalt toimepandule tuleb G.G `it karistada. G.G on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, milline on kohtule iseloomustavaks materjaliks, töötas mitteametlikult. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus ja süü ülestunnistamine ning selle avastamisele kaasaaitamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. G.G `ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, mitut karistust kergendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada G.G `i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et G.G `i tuleb karistada reaalse vangistusega ning tema suhtes ei ole otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid, s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna G.G ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist. Olles vabanenud karistuse kandmiselt 04.05.2006.a. pani uue kuriteo toime kahe kuu möödudes ning ka peale 23.07.2006.a. jätkas kuritegude toimepanemist. Kuriteoga on tekitatud kahju, mis on hüvitamata. Kannatanu A. P esitas tsiviilhagi summas 800 krooni, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Lasteaed „ A “ esitas tsiviilhagi summas 1400 krooni , mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt 900 krooni ulatuses. Lasteaed „ A“ tsiviilhagi summas 500 krooni, s.o. veekeetja osas rahuldamisele ei kuulu. Kohtunik 4