1-06-6020\1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 17.oktoobril 2006.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumaja 1-06-6020 Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Tatjana Petuhhova juuresolekul, prokuröri Lavly Lepp ja kaitsja Eva Tibar osavõtul arutas avalikul kohtuistungil üldmenetluses kriminaalasja T.U, ik xxx, venelane, Eesti kodanik, keskharidusega, varem kohtulikult karistatud:

1. 28.02.1978.a. Kohtla-Järve Linnakohtu otsusega KrK § 195 lg.2 järgi vabadusekaotusega 2 aastat;
2. 24.10.1978.a. Tallinna Kalinini rajoonikohtu otsusega KrK § 1151 lg.2 ja 118 lg.2 järgi vabadusekaotusega 2 aastat 6 kuud;
3. 08.05.1979.a. Tallinna Lenini rajoonikohtu otsusega KrK § 107 lg.2 p.2 järgi vabadusekaotusega 4 aastat;
4. 14.10.1991.a. Ülemkohtu otsusega KrK § 15 lg.2 – 101 p.9; 107 lg.2 p.1,7; 112 lg.2 ja 113 järgi vabadusekaotusega 13 aastat;
5. 22.04.1995.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 101 p.2,5,7,8 järgi vabadusekaotusega 15 aastat;
6. 09.04.1998.a. sama kohtu otsusega KrK § 1842 lg.1 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud;
7. 27.05.2002.a. sama kohtu otsusega KrK § 1773; 182 järgi vabadusekaotusega 2 aastat;
8. 19.05.2005.a. sama kohtu otsusega KarS § 330 järgi vangistusega 2 kuud, liitkaristus 6 aastat 2 kuud 8 päeva, karistuse lõpp 27.07.2011.a. - süüdistuses KarS § 330 järgi. Süüdistus T.U süüdistatakse selles, et tema, olles Murru vangla kinnipeetav ja omamata arsti ettekirjutust alkohoolse joogi tarvitamiseks või muu piiritust sisaldava aine tarvitamiseks, 19.09.2005.a. kella 14.00 ajal toimetati ta alkoholijoobe tunnustega Murru vangla meditsiiniosakonda, kus T.U keeldus alkomeetrisse puhumast, kuid visuaalse vaatluse põhjal tuvastati temal alkoholijoove, mille kohta koostati vastav akt. Seega T.U pani toime kinnipeetavana alkohoolse joogi omandamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise, so KarS § 330 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Kohtuistungil eitas süüdistatav T.U oma süüd ning proovide andmisest keeldumist põhjendas sellega, et nii kui nii oleks alkomeeter näidanud alkoholi tarvitamise jääknähtusid. Kohtuistungil uuritud tõendid Vanglatöötaja V.Pavlovski ettekande kohaselt 19.09.2005.a. kell 14.00 kinnipeetav T.U oli toimetatud med.osakonda alkoholijoobe kontrolliks, sest tal olid alkoholijoobe tunnused – alkoholi lõhn suust ja punased silmad (tl 4). Kinnipeetaval alkohoolse joobe tarvitamise tuvastamise meditsiinilise läbivaatuse teostas arst V.Kulikov, läbivaatusel sedastati, et T.U on teadvusel, jutukas, rahutu, orienteerub ümbruses, kõne normis, suust spetsiifiline alkoholi lõhn, näost punane ja silmad punased. Ülejäänud kliiniliste tunnuste kohta kirjutas arst ”ei antud kontrollida”, samuti keeldus analüüsitiav akti allkirjastamisest kahe tunnistaja juuresolekul (tl 3). Samuti koostas arst V.Kulikov õiendi selle kohta, et T.U kategooriliselt keeldus väljahingamise proovist alkoholi testist, millele peale arsti on alla kirjutanud ka bloki ülem Tšehhonadski (tl 5). Tunnistaja Vladimir Kulikov (surnud 17.12.2005.a.) ütluste kohaselt toimetati Zuravljov med.osakonda alkoholijoobe tuvastamiseks, oli tunda alkoholi lõhna tema suust, ta käitus üleolevalt, agressiivselt ja keeldus alkomeetrisse puhumast. Arst koostas akti, kuhu kinnipeetav keeldus alla kirjutamast, mille juures viibisid Tšehhonadski ja Pavlovski (tl 10-11). Murru vangla meditsiiniosakonna tõendi kohaselt kinnipeetav T.U ei omanud arsti ettekirjutust piiritust sisaldava ravimi kasutamiseks kuni 19.09.05 (tl 12). Tunnistaja Vitali Tšehhonadski seletas, et ta on Murru vangla 6.bloki ülem, 19.09.05 kutsuti ta julgolekuosakonda, et konvoeerida 6.bloki kinnipeetav T.U med.osakonda ekspertiisi teostamiseks. T.U oli närviline ja oli tunda alkoholi lõhna, ta võis olla keskmises joobes, nad suhtlesid 1 meetri kauguselt. T.U-le pakuti ekspertiisi tegemist, ta keeldus ja ütles, et nii nagu ta on joonud, nii ta jätkabki. T.U ei seletanud ekspertiisist keeldumise põhjusi. Tunnistaja Vassili Pavlovski (julgolekuosakonna spetsialist) seletas, et esmaspäeval, 19.09.05 oli T.U kokkusaamiste toas kellegagi vestlusel. Talle helistati blokist ja teatati, et T.U oli eile alkoholi tarvitanud. Pärast kokkusaamist toimetati ta med.osakonda, T.U oli näost punane, ärritunud ja lõhnad juures. Med.osakonda ei tahtnud T.U minna. Tunnistaja Aivar Schults julgolekuosakonna töötajana 19.09.2005.a. konvoeeris T.U 9.blokki pärast arsti läbivaatust ja tundis viimasel alkoholi lõhna suust. T.U oli samuti nägu veidi punane ja ta oli närviline. Tunnistaja Egon Einberg (vangla korrapidaja) kinnitas, et 19.09.05 enne lõunat võis olla T.U toimetatud korrapidaja ruumi – viimasel kas oli probleem tervisega või olid jääknähud, ta nägi halb välja, aga käitus hästi. Nad ühes ruumis ei olnud ja ei mäleta, kas suhtlesid, võisid suhelda 1-2 meetri kauguselt. Kui oleks tundnud alkoholi lõhna, oleks selle ära fikseerinud. Tunnistaja Leonid Hoel kinnitas, et 6.bloki valvurina saatis T.U blokist läbi korrapidamisruumi julgolekuosakonda. Umbes 500m ta kõndis T.U järel, ei suhelnud viimasega ja alkoholi lõhna ei tundnud. Tõendatuks tunnistatud asjaolud ja kohtuliku arutamise järeldused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. 3 Kriminaaltoimiku lk 3 asuva akti kinnipeetaval alkohoolse joobe (või narkootiliste ainete tarvitamise) tuvastamise meditsiinilisest läbivaatusest on koostanud Murru vangla arst V.Kulikov. Nimetatud dokumendi uurimisel selgus, et läbivaatuse on arst fikseerinud blanketil, mis on välja töötatud Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.a. märusega nr.120 kinnitatud ”Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord” /edaspidi ”kord”/ alusel. Kord on kehtestatud Liilklusseaduse § 20 lg.6 alusel ja selle eesmärk on tuvastada liikluses osaleval autojuhil nii alkoholijoove kui ka selle aste, sest joobeastmest sõltub teo kvalifikatsioon liiklusalastes rikkumistes (LS § 20 lg.4). Korra §-s 12 on toodud tunnuste loetelu, millised peaksid olema arsti poolt kajastatud läbivaatuse tulemusena. Karistusõiguses ja kriminaalmenetlusõiguses ei ole joobeseisundi tuvastamine eraldi reguleeritud, seega ülalmainitud kord on kasutatav ka kriminaalmenetluses, kuid kooskõlas kriminaalmenetluse üldsätetega. KarS §-s 330 kirjeldatud objektiivse koosseisu tuvastamiseks on vaja kindlaks teha alkoholijoobe esinemine kinnipeetaval, seejuures ei ole vajalik tuvastamine. Joobeastme tuvastamine ei olnud T.U puhul ka võimalik, sest viimane keeldus igasugustest proovidest ja alkomeetrisse puhumast, millega on põhjendatud asjaolu, et aktis puudub arsti kokkuvõtte joobeastme kohta. Samas on Kord ainuke määrus, mis reguleerib üldse alkoholijoobe tuvastamist ning seega kuulub kohaldamisele ka kinnipeetavatel joobe tuvastamiseks. Korra § 21 kehtestab arsti poolt joobeseisundi tuvastamise otsuse kohustuslikud formuleeringud. Antud juhul T.U läbivaatuse aktis puudub kokkuvõte: arst ei ole sõnaselgelt aktis väljendanud läbivaatuse tulemust, järeldust, millises joobes viibib T.U (tl 3). Küll aga kliiniliste tunnuste poolest sedastas arst T.U järgmised alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused: näost punane, alkoholi lõhn suust, silmad punased. Need tunnused kogumis viitavad alkoholi tarvitamisele. Kohus asub seisukohale, et joobe tuvastamise aktis arsti kokkuvõtte puudumisest ei tulene selle tõendi automaatne vastuvõetamatus. T.U ise on loonud olukorra, millises ei olnud võimalik kontrollida tema joobeseisundit: ta keeldus alkomeetrisse puhumast ja proovide andmisest. Tõenditeks kriminaalmenetluses on nii eksperdiarvamus, tunnistajate ütlused, dokumendid kui ka KrMS § 63 lg.1 loetlemata tõendid. Tunnistajad Kulikov, Pavlovski ja Tšehhonadski ei ole asjast huvitatud isikud, kohtul ei ole alust seada nende tunnustajate ütlused kahtluse alla ja nende kokkulangevate ütlustega on tõendatud, et T.U käitumine viitas alkoholijoobele ja nad tundsid alkoholilõhna T.U suust. Sama on sedastatud ka joobetuvastamise aktis. Tunnistajad Hoel ja Einberg ei kinnitanud alkoholilõhna tundmist, kuid nad ei lükanud ümber tunnistajate Kulikovi, Pavlovski ja Tšehhonadski ütlusi. Alkoholijoove on selline seisund, millise tunneb ära iga keskmine inimene. T.U ei taotlenud vereproovi võtmist, mis oleks loogiline käitumine, kui isik ei ole alkoholi tarvitanud. Vastupidi, ta keeldus igasuguste proovide andmisest ja alkomeetrisse puhumast, mida kohtus põhjendas sellega, et nii kui nii oleks alkomeeter näidanud jääknähtusid. Tõendiks on ka süüdistatava ütlus. T.U keeldumist alkomeetrisse puhumast ja läbivaatuse teostamisest hindab kohus kui tahet joobeseisundi kontrollimisest kõrvale hoiduda, just jääknähtude esinemist ta kartiski. Kohus asub seisukohale (kooskõlas riigikohtu lahendiga nr.3-1-1-110-99), et tunnistajate ütlustega, sealhulgas vangla arsti ütlustega, millised sisalduvad nii 4 ülekuulamise protokollis, kui ka joobetuvastamise aktis on T.U süü alkoholi tarvitamises tõendatud. Seega pani T.U toime teo, milles teda süüdistatakse. Süüdistatava tegu sisaldab KarS § 330 ettenähtud kuriteokoosseisu: kinnipeetavana ilma arsti ettekirjutuseta ta tarvitas alkohoolset jooki. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni keskmäära suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Põhjendatud on prokuröri poolt taotletud vangistuse määr, sest T.U on ka varem karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest ning ei ole järeldusi teinud. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.2 alusel 1,5 palga alammäära. Juhindudes KrMS § 175,179,180, 306, 315 lg.4, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada T.U KarS § 330 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg.2 kohaselt suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.05.2005.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (4.a.9.k.10.p.) võrra ning liitkaristuseks T.U-le mõista vangistus 5 (viis) aastat 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva. Karistuse alguseks on 17.10.2006.a. Välja mõista T.U-lt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) sundraha 4500.(neli tuhat viissada) krooni ja tasu osutatud õigusabi eest 4259.80 (neli tuhat kakssada viiskümmend üheksa ja 80s) krooni. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik: