1-06-15388\11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2007.a Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasja number 1-06-15388 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Igor Amann ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi L.P süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7, 199 lg 2 p 4,5,8 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav L.P ja tema kaitsja adv. Kadi Mägi Prokurör Sirle Melk Süüdistatav L.P sünd xx.xx.xxxx.a. kodakondsuseta, elukoht X xx-x Tallinnas, ametlikult ei töötanud, 19.10.2004.a tunnistati Tallinna Linnakohtu poolt süüdi, kuid vabastati KarS § 87 alusel karistusest ja allutati käitumiskonkrollile, vahi all alates 26.09.2006.a. Kaitsja Adv. Kadi Mägi RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
4. veebruari 2007.a otsus L.P suhtes osas, millega ta tunnistati süüdi 26.05.2006.a. toimepandud varguse katses P. Pist ning mõista L.P selles kuriteoepisoodis õigeks. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. L.P tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistati 3 aastase vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 4,5,8 järgi 1 aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust algusega 26.09.2006.a, karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud 4 päeva.
6. L.P tunnistati KarS § 200 lg 2 p 7 järgi süüdi selles, et ta 03.02.2005.a. Tallinnas X tänaval koos tuvastamata isikuga vastavalt eelnevale kokkuleppele lükkas M. Rt kätega selga, millest viimane lumme kukkus. Tuvastamata isik rebis kannatanult käekoti koos selles olnud mobiiltelefoni, rahakoti, ID-kaardi, panga ja Haigekassa kaartidega kokku 1600 krooni väärtuses ning KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi selles, et varem vargusi toime pannud isikuna 28.03.2005.a. tungis Tallinnas X ja X tänava ristmikul võõra vallasasja omastamise eesmärgil tagumise küljeklaasi lõhkumise teel A. Le sõiduautosse Chevrolet Express. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna sõidukist ei olnud midagi varastada. A. Le tekitas L.P 20 000 krooni suuruse kahju.; 22.04.2005.a Tallinnas XX X juures rebis K. Klt ära käekoti koos sularaha, dokumentide ja pangakaardiga tekitades kahju 4950 krooni; 26.05.2006.a X kaubanduskeskuse P. Pis võttis 308 grammi kaalukomme 33.57 krooni väärtuses ja möödus kassast kauba eest tasumata, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni. APELLATSIOONIDE SISU
7. Süüdistatava kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist karistuse mõistmise osas, kuivõrd mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kaitsja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-14-06, milles käsitletakse alaealistele karistuse mõistmise erisusi ja seisukohta, et alaealise vangistusega karistamist tuleb eriti põhjalikult motiveerida, võttes karistuse eesmärkide seas teravdatult arvesse võimalusi mõjutada teo toimepanijat edaspidi õiguskuulekusele. Kaitsja leiab, et neid põhimõtteid tuleks silmas pidada ka L.P-le karistuse mõistmisel. L.P on oma tegusid kahetsenud. Tegemist on siiski 19-aastase inimesega, kes püüab oma kohta leida. Põhjendamatult pikk karistus võib temas luua lõpliku käegalöömise meeleolu kõige positiivse suhtes. 2 Vaatamata oma eale on tal juba kaks last, keda vastavalt võimalustele toetab. Enne vahistamist töötas L.P mitteametlikult. Sotsiaalhoolekande töötaja on leidnud, et pärast esimese lapse sündi on L.P muutnud oma käitumist paremuse poole. Arvestades asjaolu, et L.P on varem karistamata, siis võiks tema esimene karistus jääda kanda osaliselt, s.o šokivangistuse piirides ning ülejäänud osa jääda tingimisi täitmisele pööramata.
8. L.P taotleb oma apellatsioonis nagu kaitsjagi, et maakohtu otsus tühistataks karistuse mõistmise osas. Ta leiab, et talle on mõistetud liiga pikk vangistus, millel puudub seetõttu positiivne mõju. Tal on kaks last, keda soovib kasvatada. Taotleb karistusest tingimisi vabastamist. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9. Prokurör leidis, et L.P-le mõistetud karistus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsioone. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonide sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonid ei anna kohtuotsuse tühistamiseks karistuse mõistmise osas alust. Kohtukolleegium rõhutab, et maakohus on L.P-le karistust mõistes juhindunud KarS § 56 sätetest ning oma seisukohti põhjalikult motiveerinud. Apellatsioonides ei esitata ühtki argumenti, mis seaksid kahtluse alla mõne kohtuotsuses esitatud seisukoha karistuse mõistmist puudutavas osas ega esitata ka selliseid asjaolusid, mis maakohtu poolt oleksid jäänud arvestamata. Kohtukolleegium, korrates maakohtu otsuses esitatut, rõhutab, et L.P karistusest vabastamine on välistatud just seetõttu, et tema suhtes juba varem rakendatud meetmed ei ole peatanud teda kuritegude toimepanemisel ega mõjustanud seadusekuulekalt käituma. Olles 19.
11. 2004.a kohtuotsusega varguste toimepanemise eest süüdi tunnistatud, kuid KarS § 87 alusel karistusest vabastatud ja käitumiskontrollile allutatud /tl 306-312/, ei järginud L.P käitumiskontrolli nõudeid, vaid jätkas kuritegude toimepanemist, tema käitumine ei muutunud positiivsemaks ka siis, kui tema suhtes oli alustatud kriminaalmenetlust uute kuritegude toimepanemise tõttu. Teisalt ei sundinud L.P seadusekuulekusele ka teadmine, et ta on vastutav oma perekonna – naise ja kahe lapse heaolu eest. Kohtukolleegium osundab, et kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik siis, kui süüdlase isik või kuriteo toimepanemise tehiolud on märkimisväärsete erisustega. Tuleb silmas pidada ka seda, et kuna karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, siis on KarS § 74 kohaldamine võimalik üksnes isikute suhtes, kellest võib arvata, et nad rohkem kuritegusid toime ei pane. Maakohtus pole tuvastatud ja kriminaalasja materjalid ei viita ei L.P isiku ega ka tema poolt toimepandud kuritegude tehiolude erisustele, mis annaksid aluse tema karistusest vabastamiseks. Kohtu poolt määratud käitumiskontrolli nõuete eiramine ja jätkuv kuritegude toimepanemine L.P poolt ei tekita usaldust, et ta enam kuritegusid toime 3 ei pane. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et L.P-le KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi mõistetud minimaalseima karistuse tühistamiseks puudub alus.
12. Apellatsioonidest väljuvalt märgib aga kohtukolleegium järgmist. L.P on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi muuhulgas selles, et ta 26.05.2006.a Tallinnas XX xx asuvast P. Pist püüdis varastada kaalukomme 33.57 krooni väärtuses. Alates
13. märtsist 2007.a kehtiva KarS § 218 kohaselt ei ole korduv võõra väheväärtusliku vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kuriteona karistatav, vaid käsitatav väärteona. Kuivõrd KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, tagasiulatuv jõud, siis tuleb
14. märtsist 2007.a kehtima hakanud KarS § 218 lg 1 sätteid kohaldada ka L.P suhtes ning ta 26.05.2006.a toimepandud väheväärtusliku kauba varguse katses õigeks mõista, mis aga ei muuda L.P tegudele antud juriidilist kvalifikatsiooni. Kohtukolleegium on seisukohal, et L.P õigeksmõistmine ühes kuriteoepisoodis ringkonnakohtu poolt ei too kaasa maakohtu poolt mõistetud karistuse tühistamist, kuivõrd ringkonnakohtul on KrMS § 340 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatust lähtudes õigus karistus muutmata jätta ka juhul, kui ta mõistab oma otsusega süüdistatava süüdi kergemas kuriteos või õigeks osas kuritegudes. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 mõistab ringkonnakohus L.P 26.05.2006.a toimepandud KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos õigeks, muus osas jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Malle Preimer Igor Amann 4 Ivi Kesküla