1-07-942\2

Kriminaalasi nr. 1 – 07- 942 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. veebruaril 2007 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Natalia Senkevitš juuresolekul prokuröri: Külli Aas kaitsja. Liis Toomsalu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas A.I ik. xxx Viibis vahi all alates
2. 05.2006 a. kuni 04.05.2006 a. süüdistusasja KarS § 202 lg. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: A.I on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta võttis enda kätte A. M poolt 02.05.2006 a. kella 19.23 ajal S H V sauna eesruumis laualt varastatud M. H-le kuuluva rahakoti hinnaga 100 krooni, milles olid ID kaart, Hansapanga deebetkaart ja krediitkaart, V H töötõend, viis fotot, haigekassa-kaart, olles aru saanud ja teadlik, et nimetatud esemed on saadud kuriteo toimepanemise tulemu-sena. Seega A.I pani toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmisega KarS § 202 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav A.I end nimetatud kuriteos süüdi ei tunnista, kuid taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja leiab, et A.I-le esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi, et 02.05 ta kohtus P-ga ja sõideti trammiga V keskuse juurde. V kes-kuses P. läks kuskile alla ruumi, kuid ta keeras tagasi ja jäi välja. Umbes 3 minuti pärast ta kohtus uuesti P-ga, kelle käes nägi mobiiltelefoni ja rahakotti. Ta sai aru, et need ei olnud P. omad. P. ei ütelnud nende saamise kohta, kuid rahakoti andis tema kätte. Ta nägi rahakotis dokumente, kuid raha selles ei olnud. Rahakotiga läks Kalevi ujula poole. Rahakotti ta minema visata ei saanud, sest kuskil ei olnud prügikasti. Ujula juures olevas pargis ta peeti kinni politsei-nike poolt. Täpsustab, et rahakoti tahtis panna postkasti. Vabatahtlikult edastas rahakoti politsei-nikele. Täpselt ta ei tea, mis on P. eesnimi. Kohtuistungil lisab eeluurimisel antud ütlustele, et ta sai hiljem aru, et P. oli need asjad varastanud. Ta ei teadnud, mida rahakotiga teha, kuid tahtis selle panna postkasti. Ta oli sel päeval narkojoobes ja arvatavasti 10- 15 minutit hiljem pärast lahkuminekut M-ga sai aru, et need asjad oli M. poolt varastatud. Kalevi ujula juures postkasti ei olnud ja tuli tagasi. Ta oli narkojoobes ja kukkus Aia tänaval maha. Kahtlustatavana ülekuulatud A. M andis eeluurimisel ütlusi selles, et 02.05 ta sai kokku tuttava A.I-ga ja koos sõideti keskusesse. Ta läks ühte ruumi, kuid ei tea kuhu laks A.I. Selles ruumis ta võttis laual oleva mobiiltelefoni ja rahakoti ning lahkus. Tänaval ta kohtus uuesti A.I-ga ja näitas A.I-le tema poolt varastatut.Ta andis rahakoti Kule-vetsile ja mobiiltelefoni jättis endale. Ta tarvitas sel päeval koos A.I-ga narkootilist ainet „ valge hiinlane „ ja see osteti Koplis. Seejärel sõideti uuesti kesklinna ja oldi Sokos lähedal. Sõi-deti uuesti Koplisse ja uuesti tagasi ning väljuti Linnahalli peatuses. Aia tänavale jõudes Kule-vetsil hakkas halb ja kukkus maha. Ta võttis taskust mobiiltelefoni ja jooksis minema. Kohus, tutvunud kriminaalasjas olevate materjalidega ja menetlusosaliste ütlustega, leiab, et Kulevetsi poolt antud ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt eelkõige selles, et tema väitel ta jäi Viru keskuses üles ning kuskile alla ei läinud. Kuid politsei ettekandest nähtub, et CD plaadil fikseeritu alusel esimesena keldrikorruselt tuleb A.I ja teine isik esialgu tuvastamata. Samuti salvestusest nähtub, et nii M. kui ka A.I liikusid koos. Samuti A. M üt-lustest tuvastatu alusel ta varastas mobiiltelefoni ja rahakoti, millest rahakoti andis A.I-le. Käesoleval ajal on M. süüditunnistatud ja mõistetud karistuseks vangistus. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava poolt lühimenetlusega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Ülaltoodu alusel kohus leiab, et A.I pani toime ülalnimetatud kuriteo ja seetõttu ta tuleb süüdi tunnistada. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, töökoha olemasolu, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega tingimisi katseajaga. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada A.I KarS § 202 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust. KarS § 73 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui A.I ei pane 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise ajast s.o.
3. veebruarist 2007 a. KarS § 68 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates
4. maist 2006 a. kuni
5. maini 2006 a. s.o 3 ( kolm ) päeva 2 Välja mõista A.I-lt sundraha 5400 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista A.I-lt kaitsjatasu
6. 20 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049777 4 Asitõend – rahakott koos dokumentidega – jätta omanikule. 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik