1-06-14289 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15 veebruar 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-14289 (04231703129) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 3419 (kolm tuhat nelisada üheksateist) krooni ja 60 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „T.H, 1-06-14289, kaitsjatasu“. 6. T.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi nr DM-0189-06/3161 tegemisega tekkinud kulu 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „T.H, 1-06-14289, dokumendiekspertiis“. 7. T.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi nr GE-1287-06/3162 tegemisega tekkinud kulu 5840 (viis tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „T.H, 1-06-14289, aineekspertiis“.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Asitõend: EV kodaniku pass nr KO810292 Andrus Rangi nimele kui asi, mida ei saa kasutada, kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel edastamisele Kodakondsus- ja Migratsiooniametile eeskirjadejärgseks hävitamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: T.H süüdistatakse selles, et tema võltsis ajavahemikul juuni 2004 kuni 10.04.2004 Eesti Vabariigi kodaniku passi, mis oli välja antud A. R nimele, eemaldades passist isikuandmete lehte katnud kile ning asendades passis oleva foto enda omaga. Seega T.H pani toime tähtsa isikliku dokumendi võltsimise, so KarS § 347 lg 1 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav T.H seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 22.08.2006 koostatud tunnistaja R. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 10.07.2004 tööl Lõuna Politseiosakonna korrakaitsetalituses kambriplokis päevases vahetuses. Kella 19.06 ajal toimetati Liiklusjärelevalve osakonna patrulli poolt Lõuna Politseiosakonna kambriplokki A. V ja T.H. Turvakontrolli käigus leidis tunnistaja T.H seljakotist Eesti Vabariigi kodaniku passi A. R nimele, mis oli nähtavate võltsimistunnustega. Passi oli kleebitud vale isiku foto. Politsei käsutuses olevate andmepankade kontrollimisel tuvastas, et passis oleval fotol olev isik ei ole sarnane A. R fotoga, vaid sarnanes väga kinnipeetu T.H-ga. Seoses selle fakti • • • • • • • • • tuvastamisega kuulas üle tunnistajana T.H ja võttis passi ülekuulamisprotokolli juurde. (t/l 3-4) 10.07.2004 koostatud tunnistaja T.H ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tema sõber A., keda ta aeg-ajalt näeb, andis talle eesti Vabariigi passi, kus on R. A nimeline. Passi andis kaks nädalat tagasi, seega juuni lõpus
3. A. ütles, et võta see pass endale, äkki läheb sul seda vaja. Hakkas seda passi lihtsalt niisama kaasas kandma. Eelpoolnimetatud passil on sõbra A. pilt peal. Miks tema pilt passis on, ta ei öelnud. Annab vabatahtlikult ülalnimetatud passi politseile üle uurimiseks. (t/l 5) 19.07.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Eesti Vabariigi kodaniku passi, milline on välja antud 31.01.1995 R. A nimele. (t/l 8-9) 31.05.2006 koostatud ekspertiisiaktist nr DM-0189-06/3161 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et ekspertiisiks esitatud EV passis A. R nimele on foto vahetatud. Foto vahetamiseks on passi isikuandmete lehte kattev kile eemaldatud. (t/l 12) 19.07.2004 koostatud tunnistaja A. R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt umbes mai alguses 2004 tegi tunnistaja Viljandi-Tallinn maanteel pärast Paidet peatuse Kükita Grilli toidukohas et einestada. Pärast seda läks tagasi auto juurde. Mõtles koormat ja selle kinnitust kontrollida. Pani rahakoti niikauaks stange peale ja sinna ta jäigi. Pärast koorma kontrollimist istus autosse ja sõitis Tallinnasse edasi. Ei oska öelda kas rahakott, milles oli ka pass, kukkus sealsamas stange pealt maha või kusagil mujal või varastati. Järgmisel päeval andis passi kadumisest teada, samuti sulges pangakaardid. Senini ei ole tulnud arusaamatuid ega võõraid trahve ja mingeid veidraid tehinguid tema nimelt tema eest tehtud ei ole. Kadunud passil olevat isikut näinud ei ole. (t/l 14-15) 21.03.2005 koostatud tunnistaja A. R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunneb tunnistaja passis ära enda allkirja, samuti on passis olevad lehel nr 32 templid abiellumise ja lahutuse kohta originaalid.
4. leheküljel on tema laste andmed ja
5. leheküljel andmed elukoha kohta. Seetõttu on kindel, et pass on tema oma. Passis olev foto ei ole tema foto, vaid kellegi teise oma. Passi kaotamise ajal ei olnud tagakaane sisekülg nii krobeline ja õhumulle täis. (t/l 16-17) 08.03.2005 koostatud kahtlustatava T.H ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on kahtlustatavale kahtlustuse sisu KarS § 347 lg 1 järgi arusaadav, kuid kahtlustatav end süüdi ei tunnista, kuivõrd ta ei ole kellegi passi võltsinud. Ei oska passi kohta öelda midagi muud kui seda, et ta ei tea millal ja kus see pass tema kätte sattus. Ajavahemikul juuni 2004 kuni 10.07.2004 oli tema kott A. V autos ja kui A. V koti autost võttis, siis avastaski politsei selle passi. Ise seda passi varem näinud ei olnud ja passi nägi esmakordselt politseis. Ei näinud üldse mis pilt passis on või milline pass välja nägi. Ei ole seda passi varem kasutanud kuni 10.07.
6. Ei mäleta enam oma 10.07.2004 antud ütlusi, seega ei oska nende ütluste kohta midagi öelda. Kambris olles kuulis läbi ukse, kuidas politseinik ütles, et passis on A. V pilt. Selle peale ütles A.V, et see ei ole tema pilt ja pass on leitud T.H kotist. A. R nimelist isikut ei tunne. (t/l 24-27) 17.02.2006 koostatud puhtsüdamlikus ülestunnistuses on T.H omakäeliselt kirjutanud, et selles passis A. R nimel on tõesti tema pilt, kuid ta ei tea kuidas tema pilt sellesse passi sattus. Ise ta seda sinna kleepinud ei ole. Veebruaris istusid tema juures tuttavad Mustamäelt, kellel oli vaba juurdepääs tema fotodele. Nimesid nimetada ei oska. Keegi võis selle pildi sinna kleepida. Ise nägi seda passi alles politseiosakonnas. (t/l 29) 03.05.2006 koostatud kahtlustatava A. V ülekuulamisprotokollist nähtuvalt mäletab kahtlustatav, et 2004 aasta juulis peeti teda kinni ja toimetati politseisse. Oli koos T.H-ga ja pandi kongi. Politsei otsis tema auto läbi ja autos oli T.H kott. Politsei võttis autost koti ära ja kotis oli mingi pass. Politsei kohe küsis kas kott või pass kuulub temale. Ütles, et see on T.H kott ja kotis T.H asjad. Passi olemasolust midagi ei teadnud enne kui seda küsis politsei. Mingeid dokumente võltsinud ei ole ega ole kellelegi ka võltsitud dokumente kasutada andnud. (t/l 38-41) 29.06.2006 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-1287-06/3162 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et passi kattekile all olnud fotolt DNA analüüsiks võetud esimene proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt, kuid selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel on võimalik eristada peamist DNA • profiili, mis pärineb isikult, kelle DNAd on selles segaproovis enam. See peamine profiil osutab naiselt pärinevale bioloogilisele materjalile. Kattekile all olnud fotolt DNA analüüsiks võetud teine proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt, kuid selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada T.H-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuivõrd kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik T.H esinevad DNA alleelid. (t/l 51-52) 07.08.2006 koostatud kahtlustatava T.H ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et tema ei ole passi võltsinud ja jääb oma varasemate ütluste juurde, samuti puhtsüdamlikus ülestunnistuses antud ütluste juurde ning rohkem ütlusi anda ei soovi. Lisab vaid seda, et oma pilte hoidis kodus laua sahtlis ja sahtel ei olnud lukustatud. (t/l 57-59) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud T.H süüd eitavaid ütlusi, tunnistajate R. K, A. V ja A. R ülekuulamisprotokolle, asitõendi vaatlusprotokolli, ekspertiisiaktides nr DM-018906/3161 ja GE-1287-06/3162 antud eksperdiarvamusi, asub seisukohale, et süüdistatava T.H süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 347 lg 1 järgi, so tähtsa isikliku dokumendi võltsimisena. Vastavalt KarS § 350 sätetele loetakse Eesti Vabariigi kodaniku passi tähtsaks isiklikuks dokumendiks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt avastati süüdistatava isiklike asjade hulgast A. R nimele väljastatud Eesti Vabariigi kodaniku pass, millest oli eemaldatud A.R foto ja asendatud T.H omaga. Kohus asub seisukohale, et teise isiku nimele välja antud Eesti Vabariigi kodaniku passis foto vahetamist tuleb hinnata võltsimisena, kuivõrd dokumendis sisalduv informatsioon isiku foto osas ei vasta enam dokumendi sisule, milline oli sellele dokumendile väljaandmise hetkel antud ja foto ning kirjalikud andmed isiku kohta ei ole enam pärast seda omavahel riimuvad ja takistavad isiku tuvastamist. Seetõttu leiab kohus, et taoline käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 347 lg 1 ettenähtud kuriteona. Vaatamata asjaolule, et süüdistatav eitas kohtueelsel menetlusel temale inkrimineeritud teo toimepanemist, asub kohus seisukohale, et kriminaaltoimikus kogutud tõenditega on süüdistatava süü tõendamist leidnud. Oma esialgses ülekuulamisprotokollis seletas süüdistatav, et võltsitud passi andis talle üks tuttav, kes arvas, et süüdistataval võib seda passi vaja minna ning ta hakkas seda passi kaasas kandma. Seejärel on süüdistatav seletanud, et on ta ei tea kuidas see pass on tema kätte sattunud ja passi nägi siis esimest korda kui politsei selle avastas. Pärast seda on aga puhtsüdamlikus ülestunnistuses kirjutanud, et passis on tõesti tema pilt, kuid ta ei tea kuidas see pilt sinna passi sattus, ise ta seda sinna kleepinud ei ole. Küll aga käisid tal külas tuttavad, kel oli ligipääs tema piltidele. Viimases ülekuulamises väidab süüdistatav, et ta jääb oma varasemate ütluste juurde ja lisas, et tema pildid asusid tema kodus lukustamata laua sahtlis. Eelmärgitud ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt, kuivõrd viimases ülekuulamises antud selgituses väitis süüdistatav, et ta jääb oma varasemate ütluste ja puhtsüdamliku ülestunnistuse juurde. Seejuures on kõik tema ütlused ja puhtsüdamlik ülestunnistus omavahel sisulises vastuolus passi saamise, selle avastamise ja erinevate piltide kohta. Seetõttu tuleb lähtuda süüküsimuse otsustamisel teistest kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest. Tunnistaja R. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt leiti kinnipeetud T.H seljakotist võltsimistunnustega pass, milles ei olnud A. R pilt, vaid passis oleval pildil kujutatud isik sarnanes väga kinnipeetu T.H-ga. Samal kinnipidamise päeval seletas T.H, et passi sai paar nädalat tagasi oma tuttavalt, kelle pilt oli passis. Ometigi oli passis T.H enese pilt ja mitte kellegi teise oma, ka mitte mõne tuttava oma. A. V ütlustest nähtuvalt võeti kinnipidamisel autost ära ka kott ja ta seletas politseile, et see kott koos selle sisuga kuulub T.H-le. Tunnistaja A. R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on vaidlusalune pass tema oma ja ka sissekanded puudutavad teda, kuid pilt passis ei ole tema pilt. Dokumendiekspertiisis on ekspert asunud seisukohale, et A. R nimele välja antud passis on pilt vahetatud ja selle teostamiseks on isikuandmete lehte kattev kile eemaldatud. DNA ekspertiisi tulemusel on ekspert avastanud isikuandmete lehte, sealjuures ka fotot katvat lehte katva kile alt bioloogilist materjali, mille analüüsi tulemuse alusel ei saa välistada T.H-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis, kuivõrd kõigis analüüsitud lookustes on esindatud kõik T.H alleelid. Sellest saab aga omakorda teha järelduse, et peale teise isiku, kelleks võis olla passi valmistaja, on fotot ja isikuandmete lehte katvat kilet eemaldanud T.H. Vastasel juhul ei oleks tema bioloogilist materjali leidunud isikuandmete lehte katva kile all, kuhu passi kasutaja või teiste isikute bioloogilise materjali sattumine on välistatud. Peale selle puuduks T.H väidetest eksisteerival ja tuvastamata jäänud ning A. nimelisel isikul vajadus passi järele, millesse on kleebitud T.H foto, sest sel väidetavalt A. nimelisel isikul puuduks võimalus võltsitud passi kasutada oma otstarbeks. Ka tuvastamata jäänud ja nimetutel tuttavatel, kellel oli T.H väidete kohaselt ligipääs tema fotodele, puudus vajadus oma vajaduseks passi võltsida ja sinna T.H fotot kleepida, sest ka nemad ei oleks saanud seda passi oma vajadusteks kasutada. Seda passi oleks saanud kasutada vaid T.H ise, sest sellesse oli kleebitud tema enda foto, mis ilmselgelt näitab T.H vajadust võltsitud passi järele. Peale selle leiti võltsitud pass just T.H kotist teiste tema isiklike asjade hulgast. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et usaldusväärsemaks tuleb lugeda kriminaalmenetluses läbi viidud ekspertiisiaktides antud ekspertarvamused kui sõltumatud tõendid ning tunnistajate A.R, R.K ning A.V ütlused, samuti asitõendi vaatlusprotokoll ning kohus asub seisukohale, et ülalmärgitud motiividel tuleb T.H poolt KarS § 347 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemine tõendatuks lugeda. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Vastavalt Karistusseadustiku sätetele on KarS § 347 lg 1 ettenähtud teo toimepanemise eest karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastani. Karistuse liigi valikul lähtub kohus kriminaaltoimikus leiduvatest andmetest, mille kohaselt puudus süüdistataval pikemat aega legaalne ja alaline elatusvahendite allikas ning karistusregistri andmetest, millistest nähtuvalt lasuvad süüdistataval seoses tema korduvate karistustega väärteo- ja kriminaalkorras suured ja senini tasumata rahalised kohustused. Seetõttu leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes ei ole otstarbekas, kuivõrd senini määratud rahatrahvid on siiani tasumata. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimikust nähtuvalt avastati võltsitud pass süüdistatava isiklike asjade hulgast kinnipidamisel ning tunnistaja A. R ütlustest nähtuvalt ei ole tema nimelt tema teadmata sõlmitud mingeid lepinguid ega ole määratud talle karistusi süütegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Sellest võib teha järelduse, et võltsitud passi ei ole ei väärtegude ega kuritegude toimepanemisel kasutatud. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatavale võib isiku vabadust piirava karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 27.02.2006 otsusega vangistusega tähtajaga 1 aasta ja 2 kuud, mille ärakandmist arvestati alates 28.02.
7. Seejuures on teda karistatud kuritegude eest, millised ta on toime pannud 2005 aasta jaanuaris ja veebruaris, seega pärast käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritava teo toimepanemist. Arvestades taolisi asjaolusid tuleb süüdistatava suhtes kohaldada liitkaristuse mõistmisel KarS § 65 lg 1 sätteid. Kuivõrd eelmise otsusega mõistetud karistus oli suhteliselt pikaajaline ning käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevas teos sisalduv süü ei ole kuigi suur, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetava karistuse võib lugeda kaetuks eelmise otsusega mõistetud karistusega, lugedes mõistetava karistuse kantuks. Kuivõrd menetlusesemeks olevas kriminaalasjas alustati menetlust enne eelmise otsuse menetlusesemeks olevate tegude toimepanemist ja menetluse alustamist, pidanuks kriminaalasju menetlema ühises menetluses, mistõttu leiab kohus, et puudub alus süüdistatavalt ka sundraha väljamõistmiseks, kuivõrd sundraha oli eelmise kohtuotsusega juba välja mõistetud. Küll peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt muud menetluskulud, so määratud kaitsja tasu ja riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi tegemiseks tehtud kulud. Märt Toming kohtunik