Obsah (8)

§ 239§ 248§ 189§ 175§ 179§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 18.mai 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-06-5157 (kohtueelses menetluses nr

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada S.P süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 ja § 329 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista S.P-le raskeima kuriteo KarS § 424 eest rahaline karistus 500 päevamäära, s.o 25000 krooni; Viljandi Maakohtu 31.mai 2005 otsusega mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele; KarS § 50 lg 1 alusel võtta S.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks; tühistada S.P-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Välja mõista S.P-lt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt tuleb S.P süüdi mõista KarS § 424 ja § 329 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista S.P-le karistuseks KarS § 424 järgi rahaline karistus 500 päevamäära, s.o. 25 000 krooni. Viljandi Maakohtu 31.05.
2. otsusega mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele. KarS §-st 50 lg 1 lähtuvalt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks.
3. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
4. S.P-le esitatud süüdistused S.P on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, olles Viljandi Maakohtu poolt 31.05.
5. karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobes juhtimise eest 13.08.
6. ja 6.03.2005., juhtis 25.02.
7. kell 00.10 Viljandi maakonnas Kõo vallas Kõo – Kolga-Jaani tee 5-ndal kilomeetril sõiduautot VAZ-21063 registrimärgiga 065 AEB alkoholijoobes. S.P tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi toime mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. S.P on süüstatud kokkuleppemenetluses veel selles, et tema, olles Viljandi Maakohtu 31.05.
8. otsusega karistatud KarS § 424 järgi vangistusega tingimisi ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheks aastaks ja neljaks kuuks, juhtis 25.02.
9. kell 00.10 Viljandi maakonnas Kõo vallas Kõo – Kolga-Jaani tee 5-ndal kilomeetril sõiduautot VAZ-21063 registrimärgiga 065 AEB, seega ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsust. S.P tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 329 täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumisena. 2.1.
10. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
11. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt

§ 239

lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning S.P tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 424 ja § 329 järgi.

1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega 2 KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid S.P karistamise kokkuleppemenetluses. S.P karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 4500 krooni.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb S.P-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 412

lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 3