1-06-14651 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2006.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-14651 (06231401215) Kohtunik Külli Iisop Kriminaalas

424 järgi lühimenetluses Süüdistatav G.M– isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXXXXXXX; töökoht: OÜ Ruvettus; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 02.06.2006. a. Harju Maakohtu otsusega

§ 424järgi 2) 17.10.2006.

a. Harju Maakohtu otsusega

§ 121järgi; tõkend elukohast lahkumise keeld.

RESOLUTSIOON Keelduda lühimenetlusest ja tagastada kriminaaltoimik G.M-i süüdistuses

§ 424järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord Kr

MS § 385 p 12 kohaselt ei saa esitada määruskaebust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale. Asjaolud ja kohtu põhjendused. G.M süüdistatakse selles, et olles 02.06.2003. a. Harju Maakohtu otsusega karistatud

§ 424

järgi ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas juhtis 19.08.

1. a. kell 05.45 Harju Maakonnas Jõelähtme vallas Kroodi tee
2. kilomeetril, liikudes Tallinn-Narva maantee suunas, mootorsõidukit Ford Transit registrimärgiga 395AJN, olles joobeseisundis. Sellega pani G.M toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Vastavalt KrMS § 233 lg 1 toimub lühimenetluse raames kriminaalasja lahendamine kohtus kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kriminaaltoimiku materjalid peavad sisaldama ka kõiki andmeid, mis on vajalikud karistuse mõistmiseks.

§ 424

sätestatud kuriteo toimepanemise eest võib karistada süüdimõistetut rahalise karistuse või vangistusega. Asjas puuduvad aga kohased tõendid süüdistatavale võimaliku rahalise karistuse määramise jaoks vajaliku keskmise päevasissetuleku andmetega.

§ 44

lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Menetlus kriminaalasjas nr 06231401215 on alustatud 19.09.
2. a.

§ 44lg 2 järgi tuleb keskmine päevasissetulek arvutada 2006.

aastale eelneva perioodi tulumaksuga maksustatud tulust. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (toim lk 24) nähtub aga, et kahtlustatava keskmine päevasissetulek on arvestatud perioodi 11.2005-10.2006 maksustatud tulu alusel. Ka Vabariigi Valitsuse 13.

2. a määrusega nr 264 vastu võetud „Keskmise päevasissetuleku arvutamise, keskmisest päevasissetulekust mahaarvamiste tegemise, elatustaseme väljaselgitamise ning keskmise päevasissetuleku arvutamiseks ja elatustaseme väljaselgitamiseks vajalike andmete väljanõudmise, esitamise ja vormistamise korra“ (edaspidi nimetatud kord) § 2 kohaselt leitakse rahalise karistuse suuruse määramisel süüdistatava aastanetosissetulek süüdistatava tuludeklaratsioonis esitatud andmete põhjal tema suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale eelnenud aasta kohta. Korra § 11 kohaselt esitatakse Maksu- ja Tolliameti, tööandja, muu isiku või asutuse tõend süüdistatava tulumaksuga maksustatava tulu ja tulumaksu kohta esitatakse kirjalikult või elektrooniliselt määruse lisades 3 ja 4 esitatud vormi kohaselt, sama paragrahv sätestab ka nõuded tõendi sisule ning selle allkirjastamisele. Ehkki korra § 11 sätestab tõendile süüdistatava sissetuleku kohta sõnaselged nõuded, on käesolevas asjas lähtutud isiku maksustava tulu väljaselgitamisel andmekogumi andmete väljatrükkidest (toim lk 22 ja 23), mis ei vasta ei sisu ega vormi poolest vastavale tõendile ettenähtud nõuetele. Samuti puudub kohtule esitatud kriminaaltoimiku materjalide hulgast ärakiri Harju Maakohtu 17.10.
3. a. otsusest, millega G.M tunnistati süüdi

§ 121järgi ning mõisteti karistuseks rahaline karistus 160 päevamäära.

Sellised andmed on vajalikud liitkaristuse mõistmisel. Kuna kriminaaltoimiku materjalid on puudulikud, pole võimalik asja lahendamine lühimenetluses. Keeldudes lühimenetluse kohaldamisest, tuleb kohtul KrMS § 2351 lg 1 p 3 alusel kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile menetluse jätkamiseks. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et täpsustamist vajab süüdistatava elukoht (talu nime on erinevates menetlusdokumentides märgitud erinevalt : tl. 9, 13, 25, 30). Kinnistusregistri elektroonilise andmebaasis ei ole Jõelähtme vallas Parasmäe külas ühegi sellise nimega talu nagu Maardu-Jaani, Maardi-Jääni vmt., ka rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole ükski neist taludest süüdistatava elukoht. 2 Samuti ei vasta toimiku materjalid toimikule lisatud dokumentide loendile. Erinevalt dokumentide loendisse märgitust ei ole kohtueelse menetluse kokkuvõte kolmel lehel, toimikus on see vaid lehekülgedel 25 ja 26. Kohtueelse menetluse kokkuvõtte lisa ei kanna leheküljenumbrit 28, vaid 27. Lehekülge numbriga 28 toimikus ei ole. Kohtunik 3