novembri 2005 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava E.M-i kaitsja Feliks Luiksaar Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav E.M varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Feliks Luiksaar. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätta Põlva Maakohtu
lg 2 järgi ja karistati rahalise karistusega 250 miinimumpäevamäära, s.o 12 500 krooni. E.M-ilt mõisteti välja ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju, summas 30 720 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Maakohus arutas E.M-ile
juuli 2003 Põlva maakonnas X külas, kasutades M.P. abi, kes ei olnud teadlik kuritahtlikest kavatsustest, teostas A.S. kuuluval X kinnistu metsaeraldusel 5 ebaseadusliku metsaraie, raiudes nimetatud eraldusel metsa hõredamaks kui rinnaspindala alammääradega lubatud, millega tekitas keskkonnale olulise kahju summas kokku 30 720 krooni. Kahju on arvestamisel on aluseks võetud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvutamise määrade punkti 2 alusel lisa tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad”. E.M rikkus metsaseaduse (edaspidi MS) § 20, mille kohaselt on lubatud üksnes MS §-des 12-14, 16-19 ja 34 nimetatud raied. Teostatud raie ei vasta ühelegi nimetatud raietest. Harvendusraie tegemisel rikkus E.M MS § 17 lg-t 2, mille kohaselt võib harvendusraiet teostada metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm ja täius ning rinnaspindala lubatud alammäärast suurem. Rinnaspindala ja täiuse alammäärad on kinnitatud keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39. X kinnistu metsaeraldusel 5 on 75-79 aastase II boniteedi männipuistu rinnaspindala viidud alla lubatud alammäära 0,8 hektaril 6,4 m2/ha kohta, lubatud alammäär 21,7 m2/ha kohta, millega on keskkonnale tekitatud kahju kokku 30 720 krooni. Keskkonnale tekitatud kahju summas 30 720 krooni tuleneb MS § 56 lg 3 p-st 1, sest mets on raiutud hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala alammäärad. Süüdistatav E.M ei tunnistanud end temale esitatud süüdistuses süüdi. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on käesolevas kriminaalasjas peamine vastuväide süüdistusele olnud selles, et kuna E.M tellis M.M. nn kompleksteenuse metsa raieks ja väljaveoks X kinnistult, siis pidi teenuse osutaja vastutama ka raie seaduslikkuse eest. Lisaks sellele ei saanud süüdistatav tema teadmiste ja kogemuste taset arvestades aru raie ebaseaduslikkusest, arvestades, et raiutud puidu mahud vastasid metsamajanduskavale ja selle alusel koostatud metsateatistele. Kohus leidis, et uuritud tõendite põhjal ei saa asuda seisukohale, et raie seaduslikkuse kontrollikohustus oleks läinud üle M. M. Kirjalikust lepingust, mille 2 E.M vormistas M. M poolt juhitava OÜ-ga Hanse Konsulent raieteenuse osutamise kohta X kinnistul nähtub, et tööd juhib, s.o tööülesandeid annab ja järelvalvet teostab E.M. Tunnistaja A.S. , kes on kinnistu omanik, kinnitab, et tema volitas ainult E.M-i raiet organiseerima ja andis talle üle ka raiet puudutavad dokumendid. Ei ole oluline, kes müüs kinnistult saadud puitu, sest kuriteokoosseis oli selleks ajaks juba realiseeritud, kuid puidu realiseerimist kajastavatelt dokumentaalsetelt tõenditelt (tl 90-97 ja 101-103) on näha, et üleandajana on dokumendid allkirjastanud E.M. M.M. ütlused ei ole E.M-i ütlustega selles osas vastuolus, et ta tõepoolest organiseeris kinnistule raietöölised ja traktoristi ning suhtles viimastega, hoolitsedes, et neil oleksid töövahendid ja töö. Traktorist K.T. on kinnitanud, et ta töötas sel ajal M.M. juures. Korraldusi väljavedamise kohta andis M, kui aga traktor rikki läks, muretses uue traktori E.M. Raietööline M.P. on andnud ütlusi, et M.M. tõi ta küll kinnistule, kuid korraldusi andis E.M. Tunnistaja O.V. on kinnitanud, et E.M oli see, kes viibis metsas, kui valiti välja ja märgistati postideks sobivaid puid. M.M. metsa saabudes olid puud juba tähistatud ja just neid puid lõigati E.M-i korraldusel. Ülalkirjeldatud tõendite põhjal saab teha järelduse, et just E.M-i tuleb käsitleda X kinnistul toimunud raietööde üldjuhina, kellel lasus kontrollikohustus raie seaduslikkuse üle. Hoolsuskohustuse täitmata jätmisega realiseeris E.M
lg-s 1 kirjeldatud süüteo objektiivse koosseisu- st selle tõttu sai teoks puude ebaseaduslik raie, millega tekitati keskkonnale oluline kahju. Tema süüd välistavaks asjaoluks ei saa lugeda mittearusaamist oma teo keelatusest, sest see eksimus ei olnud tema jaoks vältimatu. On loomulik eeldada, et isik, kes asub tegutsema teatud valdkonnas, peab tundma selles valdkonnas kehtivat korda. E.M pani teo, s.o kontrollikohustuse täitmata jätmise raie seaduslikkuse üle toime tahtlikult, kuid tagajärje, s.o keskkonnale olulise kahju tekitamise pani toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Oluliseks kahjuks loetakse tulenevalt
RS § 8 p-st 1 kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju hindamiseks on vaja kõigepealt tuvastada metsa raiumine metsaseadusega keelatud viisil ja seejärel valida vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määradele kahju arvestamise viis – kas kändude läbimõõdust tulenev või metsa rinnaspindalast tulenev. Tegeliku kahju suuruse kindalakstegemiseks on vajalik vastavalt kahju arvestamise viisile teostada mõõtmised. Seega on vastava ettevalmistuseta isikul ka juhul, kui tema teadmist raie ebaseaduslikkusest tuleb eeldada, väga raske hinnata, kas ebaseadusliku raiega tekitatakse keskkonnale just nimelt oluline kahju, mistõttu ei saa väita, et ta pidas võimalikuks ja vähemalt möönis olulise kahju tekkimise võimalikkust ebaseadusliku raie tagajärjel. Tema suhtumist tagajärge võib pidada hooletuseks, st ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu – olulise kahju tekkimist, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et ebaseadusliku raie tagajärjel võib olla tagajärjeks oluline kahju keskkonnale. Vastutus puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest, millega on ettevaatamatusest tekitatud oluline kahju keskkonnale, on sätestatud
lõikes 2, mistõttu tuleb ka E.M-i süütegu kvalifitseerida
Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 5 (tl 170-171) toodud eksperdi arvamuse kohaselt ei ole E.M nõrgamõistuslik, vaimuhaige ja tal ei esine ka 3 muud haiguslikku seisundit, ta on vaimselt terve inimene. E.M on võimeline oma tegudest aru andma ja neid juhtima ning oli seda ka ajavahemikus 06.-08.07.2003. Seega oli E.M süüvõimeline ning tema süüd ja toimepandu õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esinenud. Karistuse mõistmisel arvestas kohus vastavalt
lg-le 1 kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. E.M-i karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esinenud. E.M ei ole varem kriminaalkorras karistatud, väärteokaristused on kustunud. E.M tegeleb füüsilisest isikust ettevõtjana Eesti Energiale kuuluvate elektriliinide aluste puhastustöödega.
lg 2 sanktsioon näeb võimalike mõistetavate karistusliikidena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid ning hinnates võimalusi E.M-i mõjutamiseks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, pidas kohus võimalikuks E.M-i karistamist kergemaliigilise, s.o rahalise karistusega nimetatud karistusliigi keskmises määras. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu E.M-i kaitsja palub tühistada Põlva Maakohtu 29. novembri 2005 kohtuotsuse E.M-i süüdimõistmises
Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on maakohtu poolt ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust, oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust ning mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Tõendamata on E.M-i tahtlus panna toime puude ja põõsaste ebaseaduslik raie. Sellest tulenevalt puudub
kui ka 2. lõike osas tahtlust. Alusetu on E.M-i käsitlemine raietööde üldjuhina, kes pani seejuures teo toime vahendlikult, kusjuures tegu seisnes hoolsuskohustuse täitmata jätmises, mis väljendus väidetavalt tahtlikus kontrollikohustuse täitmata jätmises raie seaduslikkuse üle.
lg 1 kohaselt tähendab vahendlik täideviimine olukorda, kus üks isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades. Riigikohus on oma 09.09.2005 lahendis nr 3-1-1-64-05 selgitanud, et teise isiku ärakasutamine teo vahendliku täideviimise korral eeldab ärakasutatava isiku valitsemist ülekaaluga (teadmisega, tahtega, teatud võimuaparaadi abil). Ka oma 24.09.2001 lahendis nr 1-1-83-01 on Riigikohus konstateerinud, et vastavalt teovalitsemise teooriale tuleb näidata, et vahendlik täideviija valitses tegu ülekaaluga – ülekaaluka teadmisega, psüühilise või füüsilise sunniga vms. Apelleeritavast kohtuotsusest ei nähtu, milles väljendus E.M-i poolt teo valitsemine saavutamaks seda, et vahetu täideviija kui ärakasutatud isik oleks teostanud oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani. E.M mingit teoplaani ei olnud ega saanudki olla. Pealegi olid raie vahetud teostajad mitte tema poolt palgatud isikud. Töid teostasid isikud, kelle tööandjaks oli M.M. firma, kellega E.M oli sõlmitud leping metsatööde teostamiseks. Kohtuotsuses ei ole tuvastatud, kes konkreetselt olid teo vahetud täideviijad, kuigi need isikud olid tuvastatavad. Süüdistusakti ja apelleeritava kohtuotsuse kohaselt 4 oli vahetuks teo täideviijaks vaid M.P. . Süüdistatav E.M ei ole isiklikult puid ega põõsaid X kinnistu eraldusel 5 raiunud. Apelleeritavas kohtuotsuses väidetav hoolsuskohustuse mittetäitmine (kontrollikohustuse täitmata jätmine) ei saa olla käsitletav teo valitsemisena, kuivõrd teo valitsemine saab olla toime pandud ainult otsese tahtlusega. E.M-i poolt väidetava hoolsuskohustuse mittetäitmine tahtlikult ei ole tõendamist leidnud. Veelgi enam – tõendamist ei ole leidnud ka hoolsuskohustuse mittetäitmine ettevaatamatusest (lohakusest), kuivõrd süüdistatav E.M on nii kohtueelse menetluse ajal antud ütlustes kui ka kohtuistungil antud ütlustes kinnitanud, et oli veendunud, et metsamajandamise kava alusel koostatud metsateatis, mis viidi ka Keskkonnainspektsiooni kohalikku struktuuriüksusesse ja seal vastuväiteid ei leidnud, on koostatud õigesti. E.M on oma ütlustes rõhutanud, et alles hiljem, kui olid teostatud mõõtmised keskkonnainspektsiooni poolt, sai selgeks, et eraldusel 5 ei olnudki võimalik nii palju raiuda, kui oli kirjas metsamajanduskavas (kohtuotsuse lk 3). M.M. on andnud kohtueelse menetluse käigus ütlusi, et oli ka vanu kände. Eeltoodu viitab võimalusele, et kas metsamajanduskava oli koostatud tegelikkusele mittevastavate andmetega või on varem sellel eraldusel (ebaseaduslikku) raiet teostatud, millest E.M ei saanud teadlik olla. Vaatamata E.M-i poolt tema ütlustes nende asjaolude nimetamisele, ei pidanud kohus vajalikuks neid kontrollida. Seega kujutas E.M endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse (olemasolueksimus – ekslik arvamus, nagu välistaks metsamajanduskava olemasolu ja selle alusel metsateatise koostamine ning selle keskkonnainspektsioonile esitamine kontrollikohustusest). Tulenevalt
lg-st 1 saab isik sellisel juhul vastutada seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest.
Nii faktilise kui ka juriidilise eksimuse korral on tahtlus igal juhul välistatud, kusjuures välistatud võib olla ka subjektiivne külg tervikuna. Kohtuotsusest ei nähtu, milliste tõenditega konkreetselt peab kohus tõendatuks E.M-i käitumises teo subjektiivset külge – tahtlust – ja milline tahtluse vorm kohtu hinnangul tema käitumises väidetavalt esines (
). Eeltoodust tulenevalt on maakohus ebaõigelt kohaldanud
, § 21 lg 1 ja § 356 lg 1 ja lg 2 ning jätnud tähelepanuta § 31 lg-s 1 sätestatu. Samuti on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuivõrd kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele – seda just teo tahtluse tõendatuse osas. Nii on apelleeritavast otsusest nähtuvalt leidnud tuvastamist, et teo täideviijateks oli peale M.P. veel vähemalt 3 isikut. Nimetatud isikud on aga jäänud tuvastamata ning vahetu täideviimise asjaolud selgitamata. Tuvastamist on leidnud, et E.M tegutses metsamajandamiskava alusel koostatud metsateatise alusel, milline oli esitatud ka Keskkonnainspektsiooni pädevale struktuurile, mistõttu ta oli veendunud, et tema tegevus on õiguspärane. Tööde teostajana käsitles E.M M. M ja viimasele alluvaid töötajaid, sh ka M.P. , kes kõik olid teadlikud raie aluseks olevatest dokumentidest ja kellel lasus kohustus neist vahetult raiet teostades ka lähtuda. Tuvastatud on, et kinnistu omanik A.S. oli kogu aeg E.M-iga metsas käimisel kaasas – seega kinnistuomanikuna vahetult E.M-i käitumise (tegevuse või tegevusetuse) juures, mistõttu ka volituse realiseerimine leidis aset tema vahetul juuresolekul ja on alusetu väita, et vahendlik täideviija oli E.M. E.M on kinnitanud, 5 et just seetõttu, et ta ei ole teadlik metsaõigusnormidest, telliski ta raietöö M.M. firmalt, eeldades, et selle töö pideva teostajana on selle töötajad metsaõigusnormidest teadlikud ja nende rikkumist väldivad. Ka puude ettemärkimist ei teostanud E.M, vaid materjali tellija - OÜ Rahel Puit töötajad, kellelt E.M eeldas teadmist, kui palju puid märkida võib. Asjas kogutud ja uuritud tõendid on puudulikud ning vastuolulised, eriti tunnistajate M.M. ja M.P. ütluste osas, millistele süüdistus valdavalt tugineb. M.M. kahtlustuses on Põlva Politseijaoskonnas menetluses kriminaalasi nr 05265000156
palkide varguse kohta samas kohas ja samal ajal (vt lisa), kui toimus väidetav puude ebaseaduslik raie E.M-i poolt. Seega esines võimalik üleraie motiiv just M. M ja E.M-i suhtes on tõendamata KrMS §-s 62 nimetatud tõendamiseseme asjaolud. Neid vastuolusid menetluses kõrvaldatud ei ole ja seetõttu on põhjendamatult jäetud kohtu poolt kohaldamata KrMS § 7 lg-s 3 sätestatu, millise kohaselt kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Asjas puuduvad tõendid, mis annaksid alust esitada kolme isiku hulgast (M. M, E.M , A. S) süüdistust just nimelt E.M-ile. Kohtu poolt on jäänud põhjendamata, miks peaks isikule, keda varem ei ole kuritegude toimepanemise eest karistatud ja kelle suhtes ei nähtu vastutust raskendavaid asjaolusid, kohaldama rahalist karistust selle karistusliigi keskmises määras, mitte aga minimaalmäärale lähedases määras. Tekitatud keskkonnakahju on lähedane piirile, millisest algab oluline kahju. Väär on maakohtu seisukoht, nagu ei esineks kuriteo tõendatuse puhul E.M-i suhtes tema karistust kergendavaid asjaolusid. Kohtueelses menetluses on peetud vajalikuks teostada süüdistatava suhtes kohtupsühhiaatria ekspertiis. Ekspertiisimaterjalidest nähtuvalt on süüdistatav õppinud Vastseliina Eriinternaatkoolis, tema suhtes on teostatud sõjaväeteenistuse kõlblikkuse ekspertiis psühhiaatri juures. Nimetatud asjaoludest nähtuvalt on tegemist isikuga, kelle neurootiline seisund on vajanud eritähelepanu ja tinginud erikoolis õppimise, lisaks ka isikuga, kelle suhtes esinesid kahtlused sõjaväeteenistuse kõlblikkuses. Teo aja suhtes on ekspertiis teostatud 6.-8. juuli 2003 osas, mitte aga süüdistusejärgse teo väidetava toimepanemise aja, s.o 1.-7. juuli 2003 osas. Eeltoodust tulenevalt tulnuks süü tõendatuse korral E.M-i suhtes eeltoodud asjaolusid
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Prokurör leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus, ära kuulanud kaitsja ja prokuröri ning olles uurinud kriminaalasjas kogutud ja maakohtus kontrollitud tõendeid, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E.M-i tuleb käsitleda X kinnistul toimunud raietööde üldjuhina., kellel lasus kontrollikohustus raie seaduslikkuse 6 üle. Tunnistaja O. V on kinnitanud, et temale kinnitas E.M oma omanikuseisust. Nende ülesandeks oli märkida ära puud, mis nendele kõlbavad elektripostideks. Omaniku ülesanne oli otsustada selle üle, millised puud kuuluvad raiumisele. Nemad ei kontrolli lubatud raide koguseid, vaid ainult seda, et antud metsas oleks raie lubatud. Seega on ümber lükatud apellatsiooni väide, nagu oleks OÜ Rahel Puit töötajad pidanud kontrollima, kui palju puid märkida võib. E.M-i tahtlus oli suunatud puude raiumisele. Seejuures andis E.M M. M ja temale allunud töötajatele korralduse raiuda kõik märgitud puud. Töötajatel puudus kohustus kontrollida, kas kõiki puid on lubatud raiuda, kuna kui omanik käskis raiuda kõik märgitud puud, siis oli tal selleks olemas ka luba. Seega on tegemist E.M-i puhul ärakasutatud isiku teadmisega valitsemisega. Antud juhul lõi E.M M. M ja tema poolt palgatud töölistel ettekujutuse, et tegemist on seadusliku raidega. Ka E.M-i ja M.M. poolt juhitud osaühingu Hanse Konsulent vahel sõlmitud raieteenuse osutamise lepingust nähtub, et tööülesandeid annab ja järelvalvet teostab E.M. Ringkonnakohtul nagu ka maakohtul puudub alus kahelda tunnistaja M.M. ütlustes, et tegelikult sõlmiti see leping alles peale seda kui Keskkonnainspektsioon oli juba sekkunud. Seega käis kogu raie E.M-i juhtimisel. Asjaolu, et tuvastatud ei ole kõik teo täideviijad, ei muuda midagi nagu seda on väidetud apellatsioonis. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooniga, et vahendlik täideviija ei saa olla E.M , kuna kinnistu omanik A.S. oli kogu aeg metsas käimisel kaasas. A.S. on kinnitanud, et tema volitas E.M-i raiet teostama. E.M pidi raide organiseerima ja kontrollima ka selle seaduslikkust. Seega on maakohus õigesti leidnud, et A.S. ei vastuta teostatud ebaseadusliku raide eest, kuna oli selleks volitanud E.M-i. Ringkonnakohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegu, pidi E.M möönma, et ta paneb toime ebaseadusliku metsaraide Seega on tegemist kaudse tahtlusega teo suhtes, kuna maakohus on õigesti tuvastanud ettevaatamatuse tagajärje suhtes. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooniga, nagu oleks E.M endale ekslikult kujutanud ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Seejuures on kaitsja viidanud metsamajanduskava olemasolule, selle alusel metsateatise koostamisele ja selle esitamisele keskkonnainspektsioonile, mis välistaks kontrollikohustuse. Ainuüksi metsamajanduskava ja metsateatis ei välista konttrollikohustuse puudumist. E.M ei saanud nende dokumentide alusel kuidagi aru saada, et nende dokumentide alusel on igasugune raie lubatav. Seega ei saa tema puhul rääkida eksimusest. Ka tema psüühiline seisund, mida on rõhutatud apellatsioonis, ei anna alust väita, et ta ei saanud aru oma teo keelatusest või võis eksida. Seega on maakohus õigesti E.M-i süüdi tunnistanud
Karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud kõikide
Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooniga, et E.M-i psüühiline seisund oleks vastutust kergendavaks asjaoluks
Kuna tema puhul puudusid nii vastutust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud, siis on maakohus õigesti teda karistanud rahalise karistuse sanktsiooni keskmises määras. Apellatsioonis puuduvad sellised põhjendused, mis tingiksid mõistetud karistuse kergendamist. 7 Agu Timmi Mati Kartau 8 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.