1-06-11448 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2006.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-11448 (05231301055) Kohtunik Küll

§ 216lg 1 ja Kar

S § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Kati Miitra Süüdistatav A.B - isikukood XXXXXXX, Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidusega; elukoht: XXXXXXX; töökoht: AS Sagro Food; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A.B KarS § 216 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 kuud vangistust; süüdi tunnistada ta KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 1 kuu vangistust. Liitkaristuseks kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. 2 KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G. NikolskajaIljassova 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata A.B-le kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista A.B-lt kuriteoga tekitatud kahju katteks 59 034,64 kr (viiskümmend üheksa tuhat kolmkümmend neli krooni ja 64 senti) krooni Eesti Energia AS kasuks (arveldusarve Hansapangas 1180005555, viitenumber 2432682569602124).
3. Välja mõista A.B-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777), s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 833,70 kr (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend kolm krooni ja 70 senti) ning sundraha 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. A.B süüdistatakse selles, et ajavahemikul 23.02.2004.a kuni 23.02.2005.a ühendas ta omavoliliselt XXXXXXX elumaja elektrisüsteemi Eesti Energia AS tarbimisvõrku, tarbis ebaseaduslikult 22 653,06 kWh elektrienergiat, kokku summas 23 784,90 krooni. Samuti ajavahemikul 23.02.2005.a kuni 14.10.2005.a ühendas ta omavoliliselt XXXXXXX elumaja elektrisüsteemi Eesti Energia AS tarbimisvõrku, tarbis ebaseaduslikult 5256,00 kWH elektrienergiat, kokku summas 6625 krooni. Samuti ajavahemikul 14.10.2005.a kuni 01.02.2006.a ühendas omavoliliselt XXXXXXX elumaja elektrisüsteemi Eesti Energia AS tarbimisvõrku, tarbis ebaseaduslikult 22 710,00 kWh elektrienergiat, kokku summas 28 624,74 krooni. Selle tegevusega pani A.B toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o energia kasutamise tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel. Samuti süüdistatakse A.B’t selles, et viibides 27.01.2006.a kella 18.30 paiku XXXXXXXX asuva maja esimese trepikoja trepimademel haaras ta R S (sündinud XXXXXXX.a) juustest kinni, tõukas ta trepist alla ning seejärel tõukas kannatanut nii, et viimane lõi pea vastu betoonseina ära, mille tulemusena tekitas ta R. S peaajupõrutuse ning hematoomi vasakule poole pea piirkonda. Sellega pani A.B toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise. Süüdistatav A.B tunnistas end kohtuistungil süüdi osaliselt ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 3

§ 216

lg 1 järgi tunnistas ta oma süüd täielukult ning tsiviilhagile vastuväiteid ei esitanud.

§ 121

järgi eitas ta alaealise trepist tõukamist ning väitis, et R käest oma tütrele kuuluvat mütsi võis ta jõhkralt ära rebida, mitte aga teda lüüa või tõugata. Tema kaitsja T. Pilt pidas süüdistust KarS § 216 lg 1 põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud; süüdistus KarS § 121 järgi palus ta süüdistatava õigeks mõista. Kohtuliku arutamise järeldused. A.B süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on lisaks süü osalisele omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega:

§ 216

lg 1 järgi: - Eesti Energia AS poolt esitatud avaldusega kriminaalmenetluse alustamiseks (tl.3); - aktidega olukorra fikseerimise kohta (tl.5, 18, 20); - omavolilise elektritarbimise arvestustega (tl.6, 19, 21); - kannatanu M R ütlustega (tl.23 - 24); - tunnistaja R M ütlustega (tl.25 - 26); - A.B enda ütlustega eeluurimisel (tl .61 - 63; 64 - 68);

§ 121

järgi: - alaealise kannatanu ema V S suulise kuriteoteate protokolliga (35 - 36) ja tema ütlustega eeluurimisel (tl. 42 – 44; 45 – 47); - kannatanu R S enda ütlustega (tl. 37 - 40); - kiirabikaardiga nr 74/6/139 (tl. 41), kus 8-aastasel kannatanul on fikseeritud muhk peas, diagnoositud põrutust; - alaealise tunnistaja J G ütlustega (tl. 48-50), kes kinnitas kannatanu juustest haaramist ja trepist tõukamist; - alaealise tunnistaja J I ütlustega (tl. 51-53), kes samuti on väitnud, et A N ema haaras R juustest ja tõukas teda; - tunnistaja G P ütlustega (tl. 54-56) selle kohta, et G. Nikolskaja haaras R juustest, karjus ta peale, sõimas vargaplikaks, lõi teda peaga vastu seina. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A.B süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning A.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 216 lg 1 ja § 121 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus A.B süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust esimeses kuriteoepisoodis, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning nõustub prokuröri ja kaitsja taotlustega karistada A.B lühiajalise vangistusega tingimisi, s.o. kohaldades tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid. Rahalise karistuse mõistmine paneks süüdlase ja tema perekonna raskesse majanduslikku olukorda ning arvestada tuleb ka sellega, et hüvitamisele kuulub esmajoones kuriteoga tekitatud kahju. 4 Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Arvestades süüdimõistetu varanduslikku seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus osa kohtukuludes sundraha osas riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311, 313. Kohtunik