1-07-1755/4

(05231601886)Kohtunik Katrin Puhkason Sekretär Thea Tikenberg Prokurör Ruta Rammo Kriminaalasi D.L süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses Süüdistatav D.L § 121 järgi isikukood xxx Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus vandeadvokaat Eva Rivis Juhindudes KrMS §-dest 180 lg 1, 3, § 248 lg 1 p 4 o t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi D.L KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 /kolm/ kuud. KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta vangistus 3 kuud tingimisi täitmisele pööramata, kui D.L ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks

(15)päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või- töökoha vahetamiseks. Kriminaalhooldaja määrab D.L-ile katseajaks Kriminaalhooldusosakonna juhataja Kersti Kask Harju Maakohtu Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, see on 06.03.2007.a.

1. Välja mõista D.L-ilt menetluskulud Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse: sundraha 2700.- krooni /kaks tuhat seitsesada krooni/ jättes 2700 riigi kanda määratud kaitsja tasu 1760.70 krooni /tuhat krooni ja 00 senti/. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber 2800049777 ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustu mist. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number 1-07-1755, süüdistatava nimi ja nõude sisu (menetluskulud). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioon vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 4 vaid kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Harju Maakoht Liivalaia kohtumaja kaudu. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 13.03.
2. a). Menetluskulude osas on õigus eraldi kohtuotsusest esitada määruskaebus 10 päeva jooksul peale kohtotsuse kuulutamist otsuse teinud kohtule. Kokkuleppes toodud süüdistuse sisu ja ettepanek karistuse liigi ja määra kohta: D.L on kokkuleppemenetluse korras kohtu alla antud süüdistatuna kokkuleppe järgi selles, et tema 03.04.2005 umbes kella 13.00 paiku köögis lõi kannatanu E. K-e üks kord rusikaga vasakule poole otsmiku piirkonda ja üks kord noaga vasakusse käelabassa, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Seega pani Mati teesalu E. K suhtes toime kehalise väärkohtlemise, lüües E. K-e üks kord rusikaga otsmiku piirkonda ja üks kord noaga vasakusse käelabasse, millise tegevusega tekitas kanantanule füüsilist valu, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt 02.02.2007 a prokurör Ruta Rammo, süüdistatav D.L ja tema kaitsja vandeadvokaat Eva Rivis vahel sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatava D.L karistamist KarS § 121 järgi vangistusega 3 /kolm/ kuud. KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta vangistus 3 kuud tingimisi täitmisele pööramata, kui D.L ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama oma alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks

(15)päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või- töökoha vahetamiseks. Süüdistatav D.L-ile selgitati otsuse jõustumisel määratud kaitsjale makstud tasu ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuotsuse põhjendus: Süüdistatav kinnitab, et jääb kokkuleppe juurde, see on sõlmitud tema soovil. Tunnistab oma süüd kokkuleppes toodud süüdistuses. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppe sätteid. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde, kinnitades vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. Kohtuliku arutelu tulemusena on kohus teinud järelduse, et D.L enda süüditunnistamine KarS § 121 järgi ning kokkuleppe sõlmimine karistuse osas on tema tõelise tahte avaldus. Kriminaaltoimiku materjalide kohaselt on tõendamiseseme asjaolud selged, faktilised asjaolud on tuvastatud esitatud tõenditega, süüdistatav tunnistab oma süüd. Süüdistatava tegevusele on antud õige karistusõiguslik hinnang KarS § 121 järgi. Süüdistatav on süüvõimelisena ja tahtlikult toime pannud teise astme kuriteo. Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, kuivõrd terariista kasutamine oma kodus tüli käigus ületab igasuguse lubatava kaitse piiri relvastamata rteise inimese vastu. Süüdistatav on varem kohtulikult karistatud rahalise karistuse, mida käesoleva ajani tasub, seetõttu kohus leiab, et ülaltoodust tulenevalt on süüdistatavat võimalik kokkuleppe kohaselt karistada. Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi ei ole.. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 4,9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsjale makstud tasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2007. a on kuupalga alammäär 3600 krooni, seega sundraha II astme kuriteos 5400 krooni,. Kuid käesoleval juhul tuleb kohaldada KrMS § 180 lg 3 arvestades, et D.L tasub veel endist rahalist karistust ja tema sissetulek ei ole regulaarselt tagatud, kuivõrd töötab lepinguliselt mistõttu vähendada sundraha poole võrra, jättes 2700 krooni riigi kanda. Katrin Puhkason Kohtunik